[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kindlasti ‹adv›

1. ilma et selles mingit kahtlust oleks, kahtlemata, kahtlematult; tingimata. Koosolek toimub kindlasti. Ta ei jäta tulemata, kindlasti mitte. Päris kindlasti ta eksis. Kindlasti ta pole süüdi. Ta on meist kindlasti kõige vanem. Seal on kindlasti väga lõbus. Kindlasti ei olnud see tal esimene kord valetada. See probleem huvitab kindlasti paljusid. „Kas ka meie läheme?” – „Kindlasti.”.
2. kindlalt (hrl. 2. täh.); hrv kindlalt (1. täh.) Ta oli nii kindlasti selle vastu, et tuli järele anda. *.. pidi linnas, sepal, veskil ja vallamajas käima, sest Mihkel ütles kindlasti, et temal ei olevat aega. M. Metsanurk. *Ühe laua naelad olid aga halvasti sisse löödud, nii et laud polnud kuigi kindlasti oma kohal. R. Roht.