[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 14 sobivat artiklit.

kihutama37

1. tugeva hooga, kiiresti sõitma v. minema. Maanteedel kihutasid bussid. Auto kihutas kraavi, jalgratturile otsa. Kiirrong kihutas läbi avarate väljade. Mootorpaat kihutab piki jõge meile vastu. Hobune kihutab nelja, galoppi, täit traavi. Saan kihutas mööda kõrvalisi teid külast linna abi järele, abi tooma. Vaenlase lennuk kihutas meist madalalt üle. Kelk kihutas täie hooga nõlvakust alla. Mõni autojuht armastab kihutada. Me kihutasime taksoga kohale. Kihutas end autoga surnuks. Poisid kihutasid jalgratastega, jalgratastel ühest kohast teise. Eelsalk kihutas mootorratastel, suuskadel linna poole. Käskjalad kihutasid teadet viima. Võidusõitjad kihutasid meeletu kiirusega. Püüdis teistest mööda kihutada. Vaata, et sa otsa ei kihuta! Kihutab, nii et hobune valges vahus. Külla kihutas vaenlase ratsasalk. Ta kihutas ratsa, täku seljas põllule. || kiiresti jooksma, käima, kiiresti minema; tormama. Kihutasin joostes koju. Ta kihutas, nii kuidas jalad võtsid, tulistvalu peitu. Poisid kihutasid kõigest väest joosta. Kutsikas kihutas klähvides ringiratast. Kari kihutas palavaga koju. | (loodusjõudude, mõtete, aja vms. kohta). Üle lagendiku kihutasid tuulehood. Pilved kihutasid taevas. Üle tee kihutasid tuisujoomed. Lained kihutasid rannale. Läbi pea kihutasid mitmesugused mõtted. || kõnek midagi kiiresti tegema, toimetama v. askeldama. *Sest küllap see eit kihutab vist kooke küpsetada ja suppi vaaritada .. A. Jakobson.
2. ägedalt, energiliselt, hooga kuhugi ajama, liikuma v. tegema sundima, kupatama. Vaenlane kihutati piiri taha. Politsei kihutas demonstrandid laiali. Vangid kihutati nuudihoopidega tööle. Peremees kihutas poisi metsast loomi otsima. Kihuta see laiskvorst oma majast kuuse alla! Kihutas koerad malakaga eemale. Kutsar kihutas hobuseid üha kiiremale sõidule. Kari kihutati vaenlase eest ära, metsa. Koer kihutas kassi puu otsa. Tuul kihutab lund näkku, pilved laiali. Kihuta need rumalad mõtted peast! || tagant tõukama, tagant sundima; ajendama. Uudihimu kihutas inimesed kohale. Armukadedus, pime kirg kihutas teda nurjatustele. Mis salajõud küll inimesi reisima kihutab! Mis valu sind siia kihutas 'mis sind siia tulema sundis'? Kordaminek kihutas edasi töötama. *.. kunagi ei jätnud ta rõhutamata, et teda kihutab sõna võtma ainuüksi õiglane soov pahesid välja juurida .. J. Semper.
3. ässitama, õhutama; agiteerima. Kihutas oma juttudega inimesi üksteise vastu. Oma ägedusega kihutab ta teised enda vastu. Kihutab teisi kuriteole. Kihutab rahvast mässule, ülestõusule.
4. kõnek hooga virutama v. viskama. Kihutas poisile rusikaga vastu kõrvu, vastu pead. Ole ettevaatlik, kihutab sulle veel äkki pussiga kõhtu! Kihutas tüdrukule kopsikutäie vett kaela. *Ta sirutas käed ridvaga pea kohale ja kihutas õnge kogu jõust vette. R. Kaugver. || (tulistamise kohta). Kihutas vastasele kuuli rindu, reide, keresse. Mees kihutas endale kuuli pähe 'laskis end maha'. *.. rabab sellelt automaadi, paneb vastu tervet õlga ja kihutab kogu magasini tühjaks. J. Peegel.

järele kihutama

1. järele sõitma, jooksma, tormama vms. Kihutan sulle sinna autoga järele. Poiss lidus ees, tüdruk kihutas talle järele. Koer kihutas pagenevatele lammastele järele.
2. järele tulistama. Valvur kihutas põgenikule paar kuuli, valangut järele.

läbi kihutama

1. kusagilt läbi sõitma v. läbi tormama. Rong kihutas jaamast läbi. Kihutasin sealt eile autoga läbi.
2. maha kihutama (1. täh.) Tunni ajaga 200 km läbi kihutada – see on hea kiirus.

maha kihutama

1. kõnek maha sõitma v. jooksma, läbi kihutama. Ta on kõva jooksma: kihutas pikemata kümme kilomeetrit maha. *.. just õige natuke jäi puudu, et oleks ühe soojaga tervelt kakssada kilomeetrit rongiga maha kihutanud. H. Väli.
2. kusagilt alla, maha tulema sundima. Kihutas poisid kuhja otsast maha.

minema kihutama

1. kusagilt ära ajama. Rahvas kihutas rõhujad minema. Mõisnik võis talupoja talust minema kihutada. Naaber kihutas ta koertega oma õuest minema. Kihutas kassi kanapoegade lähedalt minema. Ta kihutati laiskuse, saamatuse pärast töölt minema.
2. kiiresti ära sõitma. *Ja niiviisi, Mardile sõnagi lausumata, kihutas ta [autoga] minema. V. Saar.

ringi kihutama

1. mitmel pool kiiresti sõitma, jooksma, tormama vms. Kihutas autoga, jalgrattaga mööda maad ringi. Kihutas töökoha otsimisel päevad läbi linnas ringi.
2. ringis, ringe tehes kihutama (1. täh.) Karussell kihutab ringi.

sisse kihutama
kuhugi v. millessegi sisse sõitma. Mootorrattur kihutas väravast sisse. Purjus autojuht kihutas eessõitvale autole tagant sisse.

taga kihutama

1. tagant kihutama. Rahmeldas tööd teha, nagu kihutaks teda keegi piitsaga taga. Auahnus, kohusetunne kihutas teda taga. Aeg kihutas meid taga, talvekülmad olid tulemas.
2. taga ajama, jälitama. Sõdurid kihutasid põgenevaid vaenlasi taga. *Kuid kaua jõuad sa põgeneda, oh surelik, kui keegi sind taga kihutab, kes pealaest suure varbani kättemaksmise himust täidetud on. O. Luts.

tagant kihutama
taga(nt) sundima v. õhutama, taga kihutama (1. täh.) Keegi ei kihutanud teda tagant käskude ega korraldustega. Mind kihutasid tagant kiired tööd. Meest kihutas tagant uudishimu, kuulsusjanu, saagiahnus. *Lõpuks, kes on tagant kihutanud, et tee seda või teist – needsamad sõbrad! A. Tigane.

tagasi kihutama

1. (endisesse paika) tagasi sõitma v. tormama. Istus autosse ja kihutas maale tagasi. Poiss keeras ümber ja kihutas päkkade välkudes tagasi.
2. tagasi ajama, tagasi minema sundima. Koer tahtis kaasa tulla, kuid ta kihutati tagasi. Kes mind sealt ikka tagasi kihutab!

takka kihutama
tagant kihutama. Teda kihutas takka auahnus, uudishimu. *Sest see, kes poissi [selleks teoks] takka kihutas, peaks kartma juurdlust – poiss võib tema välja anda. A. H. Tammsaare.

välja kihutama

1. kusagilt välja v. ära ajama. Karjalapsed kihutati juba hommikul vara voodist välja. Kihutas vitsahoopidega koera toast, karja viljast välja. Kihutas mind uksest, väravast, majast, korterist välja. Vallutajad, rõhujad kihutati linnast, maalt välja. Sõda oli inimesed kodudest välja kihutanud. Kihuta see mõte oma peast välja!
2. kusagilt kiire hooga välja v. nähtavale sõitma; välja tormama. Vanker kihutas väravast, hoovist välja. Auto kihutas äkki nurga tagant välja. Metsast kihutas välja ratsasalk.
3. hrv teat. punktini, paigani sõitma v. tormama. *Oli esimese hooga Šveitsini välja kihutanud, siis aga jälle tagasi tulnud .. F. Tuglas.

üles kihutama

1. kedagi kellegi vastu üles ässitama. Ta on sind minu vastu üles kihutanud. Minia kihutas oma mehe vanemate vastu üles. Teda süüdistati, et ta kihutavat inimesi valitsuse vastu üles. || üles kutsuma, agiteerima millekski. *Kihutas [kihutuskõneleja] rahvast üles maad, raha ja loomi kõigile ühetasaselt ära jaotama. I. Pau.
2. erutama v. üles ärritama. Huvi, iha üles kihutama. *.. võib väike nurjatus igal ajal pääseda hingesse ja selle meeletuseni üles kihutada. J. Silvet (tlk).
3. üles tormama. Poisid kihutasid kiiruga trepist üles.
4. hooga tõstma; üles, ülespoole ajama. Kihutas üles koorma otsa suuri hangutäisi. Tormi-iilid kihutavad üles tohutuid lainevalle.
5. kõnek üles äratama, üles ajama; tõusma sundima. Teenijad kihutati juba hommikul vara üles.

ümber kihutama
ringi kihutama (hrl. 1. täh.) *Naljakas, ammu see oli, kui ta Venemaa väljadel ratsahobusega ümber kihutas .. O. Luts.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur