[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit

aie118› ‹s
hrv aietus. *Ei ühtki aiet ega oiet tema okkalisel kooliteel .. O. Luts.

aie218› ‹s
zool Madagaskaril elutsev kassisuurune pikasabaline poolahv (Chiromys madagascariensis)

black tie [bläk tai] ‹14› ‹s
märge piduliku vastuvõtu kutsel: ilmuda smokingis

FIE
füüsilisest isikust ettevõtja. FIE Peeter Sepp. Äriregistris registreeritud FIE-d. FIE-ga sõlmitud tööleping. FIE käsiraamat.

iieiide 18› ‹s
hrv iidne aeg, ürgaeg

kaeinterj
vaata; ennäe. a. (imestust ja üllatust väljendavates v. nentivates, kinnitavates väljendites). Kae imet! Kae hullu! Kae nalja! Kae, kuidas sajab! Ets(a) kae, kui suur poiss juba! Kae, naabrimees ka külla tulnud! Kae, missugune ilus lauluhääl! *Või nii teineteise külge olete kasvanud – Saalep ja sina! Kae, kae! E. Vilde. b. (pahameeleavaldustes ja põlastava varjundiga väljendeis). Kae kui pirtsakas, kui ninatark! Kae sindrit, või valetama. Kae mul asjameest! Kae nüüd asja, mida vaadata. Kae, kus tuli tark õpetama!

kae14› ‹s
mitme nägemist kahjustava silmahaiguse rahvapärane nimetus (kõige sagedamini silmaläätse hägunemise kohta). Kaed eemaldama, opereerima. Kae kasvas silmale. Paremal silmal on kae peal. Roheline kae 'glaukoom'. | piltl. *Raba pind laius aina kaugemale, muutudes sitkeks ja ligaseks kaeks, mis hõredalt kattis põhjavee mustavat pinda. A. Sinkel.
▷ Liitsõnad: läätsekae.

(nagu ~ kui ~ otsekui) kae langeb silmilt ~ silmadelt ~ silmade eest
(keegi) hakkab äkki mõistma, jõuab äkki milleski selgusele. *Su silmilt langes äkitselt kae ja sa nägid, et olid kobanud pimeduses nädalaid ja kuid. J. Mändmets.

kee14› ‹s

1. hrl. kaelakee. Helmestest, pärlitest, kalliskividest, merevaigust kee. Keraamiline kee. Muistne pronkskettidest kee. Naine paneb, riputab kee kaela. Tal on kee kaelas.
▷ Liitsõnad: helme|kee, kuld|kee, pronks|kee, pärli|kee, rinnakee.
2. mitmest sõõrdest koosnev köie keere, säie. Keed keerutatakse kokku köieks.
3. piltl millegi jätkuv, katkemata rida. Sündmuste, juhtumuste kee. *.. enda tunnetamine lahutamatu osakesena rahvast, ühe lülina tema mineviku-oleviku-tuleviku katkematus kees. E. Nirk.

kheinterj
korduvanahrv märgib kerget köhatlemist. *Varsti saab värske küljesoojendaja, khe–khe, kuramuse vana! R. Roht.

kibe-da 2

1.adjteravalt mõru, viha. Viin, pipar on kibe. Kibe kui tubakas. Võttis lusikatäie kibedat rohtu. Metsõunapuu õunad on enamasti kibedad ja hapud. Seisnud või võtab kibeda maitse. Rohkest suitsetamisest on suu kibe 'suus on kibe maitse'. Talle pakuti pudelit: „Säh, tee suu kibedaks!” „Kibe, kibe!” hüüdsid pulmalised – ja noorpaar suudles. | bot (taime- ja seenenimetustes). Kibe tulikas, piimalill, käbikõrges. | piltl. Teenija leib on kibe. Hüvastijätul oli juures mingi kibe kõrvalmaik.
▷ Liitsõnad: pipar|kibe, sapp|kibe, tulikibe.
2.adjnina limaskestale v. silmadele teravalt mõjuv. Kibe suits pani läkastama ja silmad vett jooksma. Kibe tukiving. Õhus oli kibedat kärsahaisu. Kibe piibupigi lehk.
3.adjkipitav, pisut v. torkivalt valus. Kurk on pisut kibe. Silmad on lugemisest kibedad. Nahk on päevitamisest kibe. Jalatallad on käimisest kibedad. Ega see valus olnud, ainult natuke kibe. Kibedad valuhood panevad haige oigama. *Äkki tundis ta kibedat valu sõrmis, mis küünalt hoidsid: tuli puudutas küüsi. F. Tuglas. || sellist valu tekitav. Jood on haava peal kibe. Mida armsam laps, seda kibedam vits. *Ainult elu enda kibedad vitsad võivad Ferdinandi-taolisele inimesele mõistuse pähe panna. P. Kuusberg. || valu v. ebameeldivat tunnet ilmutav v. väljendav. Ta kannatas valu ära ega teinud kibedat nägugi. Tegi viina võttes kibeda näo. *.. seekord pole [vitsasaamisel] kuulda Luteruse ähkimist, vaid kibedat kisa. O. Luts.
4.adjraske, ebameeldiv taluda. Põua-aasta oli kõigile kibe. Ta on küllalt kibedaid päevi näinud. Kitsi peremehe juures oli teenijate elu kibe. Kurtis oma kibedat saatust. Kibedad kannatused, katsumused, läbielamised, kogemused. See oli talle kibe õppetund. Kibe oli seda kuulda, näha. See on kibe tõde. Kibe puudus, häda, ülekohus, ebaõiglus. *Keset lahinguvälja, kuhu ta kogu aja jäi, kõige suuremaid poisse [= vastaseid] oma hooleks võttes, oli temal muidugi kõige kibedam. O. Luts. || raskete v. ebameeldivate sisemiste läbielamistega, kibestumisega seotud. Kibe kurvastus, hingevalu, meeleheide, lein, üksindustunne. Ütles seda kibeda kahjutundega, kahetsusega. Kibe nutt, silmavesi. Kibedad pisarad. Hoolimatus teeb meele kibedaks. Tegi endale kibedaid etteheiteid. Ta näol paistis kibe solvumistunne, pettumus. Mehel oli kibe joon suunurkades, kibe ilme, kibe naeratus näol. *Jullil ei olnud sellest eriti kahju, kuid natuke kibe oli siiski. E. Rannet.
5.adjterav, salvav, sapine. Kibe märkus. Kibedad pilkesõnad. Nendes sõnades oli kibe pilge. Tal oli kibe vastus keelel. Kibe sõna kihutab vihale. *.. tahtis siis midagi kibedat ja etteheitvat öelda. A. H. Tammsaare.
6.adjkange, kõva, suur, äge. Kibe külm. Mere ääres on üsna kibe tuul. Meestel oli kibe nälg, janu. Kibe vajadus millegi järele. Naisi vaevas kibe uudishimu. Jaanil oli kibe rutt. Kibe vaidlushoog, sõnavahetus. Linna pärast käisid kibedad lahingud. Kibe lööming, kähmlus, võitlus. *Üks iseäranis kibe „Sakala” vaenlane oli näiteks Lüganuse kiriku õpetaja praost Vogt. E. Jansen. || kõnek (mingi tegevuse v. oskuse poolest). Kibe töömees. Ta oli kibe kuduma. Kibe spets omal alal. Vastane oli ka kibe poiss, temaga polnudki kerge toime tulla. *Ohoh, ma ei teadnudki, et sa nii kibe vene keele mees oled! S. Rannamaa.
7.adjtegevusrohke ja kiire. Ehitusel, põllul käis kibe töö. Kibe kesakünd, viljakoristus, kartulivõtt. Kibe marjakorjamine. Köögis on käimas kibe toiduvalmistus, pühade-eelne kibe askeldus. Mesilased olid kibedas tegevuses. Algas kibe sekeldus, otsimine. Kibe heinaaeg. Kõige kibedamad päevad olid enne eksameid. Jäi haigeks kõige kibedamal tööajal. || kõnek kiire; kiireloomuline. Sinna on oma pool tundi kibedat käiku. Hakkas kibeda sammuga astuma.
8.skõnek viin. Muidu hea mees, aga armastab liiga palju va kibedat. *Kõrtsimees, pool toopi kibedat ja kuus kalja! E. Vilde.
9.skõnek kiirus, rutt. Tee, kuidas jõuad; kibedat selle asjaga ei ole. *Noh, siis hakake tööle. Ütlesite ju, et teil alati kangesti kibe on. O. Luts. *Pole vanahärral selle kohviga nii kibe taga midagi. A. Jakobson.

kibe-me 3› ‹s
kübe. Kibemetena langes kerget lund. Kibemest tuli, sõnast tüli. *Siis kaabi preesi küljest mõned kibemed hõbevalget vere peale.. F. R. Kreutzwald. *Vihtade kõrval olnud pehme suletuustik, pole tal liha ega luu kibetki sees olnud. L. Kerge.
▷ Liitsõnad: lumekibe.

kibe käes, kibe tuleb kätte
häda, raske olukord on käes v. tuleb kätte. Laenata ma sulle ei saa, endalgi kibe käes. Kütet on vähe, enne kevadet tuleb veel kibe kätte. *Ainult loomatoiduga on kibe käes, aja või kari keltsa peale. M. Metsanurk.

[milleski, kellenagi] kibe käsi olema vt käsi

kibe pill, kibedat pilli alla neelama vt pill [2]

kihinterj
korduvanaannab edasi kihistavat naeru. *„Kih-kih-kih,” kihistab novgorodlane naerda. O. Luts.

kihekihke 18› ‹s
hrv luulek kihk. *Ju voogab veres kurja kiusu magus kihe. M. Under.

kii14› ‹s
piljardi- v. koroonakepp. Piljardilaua ümber seisid mängijad, kiid käes.

kile-da 2› ‹adj
(hrl. inimeste ja loomade-lindude, harvemini muude häälte kohta:) läbilõikavalt kõrge ja terav. Naisel, tüdrukul oli kile hääl. Eit tänitas, karjus midagi kileda häälega, kiledal häälel. Tema kile tiiskant kostis üle teiste lauljate häälte. Koera kile klähvimine. Laudast kostis põrsaste kiledat vingumist. Tiirud on merelindudest kõige kiledama häälega.

kile16› ‹s

1. ka anat (lahutav v. piirav) nahkjas moodustis (membrana). Keskkõrv on väliskõrvast eraldatud õhukese kilega.
▷ Liitsõnad: trummikile.
2. õhuke painduv sünteeslehtmaterjal. Kasvatab kile all kurke. Toiduained pakiti kilest kotti. Kilega kaetud raamatukaaned.
▷ Liitsõnad: polüetüleen|kile, polüester|kile, tsellofaankile.
3. õhuke ainekiht, kelme. Lakikiht moodustab kuivades eseme pinnal õhukese kile. *.. kui ta märkas, et tassides on hoopis kakao, mille pinnale hakkas just kile tekkima. L. Metsar.

kile26› ‹s
kaerakile, kaerakiisel. Kaerajahust keedeti kilet.

kime-da 2› ‹adj
kõrge, läbitungiv. Kime hääl, hüüe, kiljatus. Sireenide kime huilgamine. Klarneti kimedad helid. *Polnud muud kui palava õhu virvendus ja kime tirtsude kisa .. A. Saareste (tlk). *Aga üksiku lennuki kõrge, kime undamine kuskil selges taevas videvikutunnil... V. Beekman.

kisekiskme 17› ‹s
(killuna) ärakistud osa, pind [-pinnu]. *Nagu mängeldes tahub terav kirves üksikud kiskmed siledaks ning roigas ongi valmis. J. Peegel.

oieoige 18› ‹s
ühekordne oigamine. Haavatute ja surijate oiged. Rusude alt kostis oigeid. Nõrga, tumeda, kaebliku oigega ajas haige end püsti. Tema suust ei tulnud, kuuldunud ainsatki oiet. | piltl. *Kuskilt kandus kõrvu viiuli oigeid ja kõrtsivõõraste määgimist. L. Remmelgas (tlk).
▷ Liitsõnad: valuoie.

äieäige 18› ‹s

1. (ühekordne) äigamine. *Viimase otsustava äigega rabati terad vihutüvest põrandale. J. Lintrop.
2. äigekiht. Emakakaelalt äige võtmine.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur