[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 1 sobiv artikkel.

kidur-a 2› ‹adj
hrl. kasvult, välimuselt kängunud, kiratsev, viletsa v. põdura olemisega. a. (taimede, nende kogu vms. kohta). Kidurad puud, männijässid, vaevakased. Laiul kasvas vaid mõni üpris kidur põõsas. Kidura metsaga, võserikuga rabaserv. Põndakul kasvas kidur rohi. Külma suve tõttu jäi vili kiduraks. Tundra taimestik on liigivaene ja kidur. Kidur loodus. b. (inimeste, loomade kohta). Kidur poisike, mees. Poiss on kidur, jäi kiduraks. Ta oli lapsest saadik vennast kiduram. Ta on kidura tervisega, kehaehitusega, kasvuga. Hakkasid silma kidurad õlad ja kõhetud käsivarred. Hõre ja kidur habe. *.. kari jäänud toidu puudusel kiduraks, mitmed loomad lõppenud hoopis ära. A. Taar. c. (abstraktsemas seoses). Kidur luulelooming.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur