[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 26 artiklit

kade-da 2

1.adjteiste saavutuste, edu, heaolu vms. puhul meelehärmi tundev ning kõike endale ihkav; seda meelelaadi väljendav. Kade inimene, meel. Natuke, pisut, pööraselt kade. Riina sai Malle peale kadedaks. Ta on minule, minu peale kade. Ta on kade juba paljast mõttest, et teisel hästi läheb. Teiste õnn tegi teda kadedaks. Naabritest on üks kadedam kui teine. Kas hakkas kade, et õde saab mehele? Kadedad keeled ei andnud talle kusagil asu. Kade pilk, nägu. Kadeda silmaga vaatama. *Sass on muidugi kade, et Karlal mõlemad jalad terved, temal aga teine vigane .. A. H. Tammsaare. || midagi ainult endale hoida tahtev, millegagi kokkuhoidlik, säästlik, kitsi. Ma polnud kade seletama. Võta pealegi, ega ma kade ole! Mis sa nii kade oled, et teisele midagi ei anna.
▷ Liitsõnad: armukade.
2.skade (1. täh.) inimene. Tema ametikoht ei andnud kadedatele hingerahu. Kadeda kari ei kasva ega õela õnn õitse.

kibe-da 2

1.adjteravalt mõru, viha. Viin, pipar on kibe. Kibe kui tubakas. Võttis lusikatäie kibedat rohtu. Metsõunapuu õunad on enamasti kibedad ja hapud. Seisnud või võtab kibeda maitse. Rohkest suitsetamisest on suu kibe 'suus on kibe maitse'. Talle pakuti pudelit: „Säh, tee suu kibedaks!” „Kibe, kibe!” hüüdsid pulmalised – ja noorpaar suudles. | bot (taime- ja seenenimetustes). Kibe tulikas, piimalill, käbikõrges. | piltl. Teenija leib on kibe. Hüvastijätul oli juures mingi kibe kõrvalmaik.
▷ Liitsõnad: pipar|kibe, sapp|kibe, tulikibe.
2.adjnina limaskestale v. silmadele teravalt mõjuv. Kibe suits pani läkastama ja silmad vett jooksma. Kibe tukiving. Õhus oli kibedat kärsahaisu. Kibe piibupigi lehk.
3.adjkipitav, pisut v. torkivalt valus. Kurk on pisut kibe. Silmad on lugemisest kibedad. Nahk on päevitamisest kibe. Jalatallad on käimisest kibedad. Ega see valus olnud, ainult natuke kibe. Kibedad valuhood panevad haige oigama. *Äkki tundis ta kibedat valu sõrmis, mis küünalt hoidsid: tuli puudutas küüsi. F. Tuglas. || sellist valu tekitav. Jood on haava peal kibe. Mida armsam laps, seda kibedam vits. *Ainult elu enda kibedad vitsad võivad Ferdinandi-taolisele inimesele mõistuse pähe panna. P. Kuusberg. || valu v. ebameeldivat tunnet ilmutav v. väljendav. Ta kannatas valu ära ega teinud kibedat nägugi. Tegi viina võttes kibeda näo. *.. seekord pole [vitsasaamisel] kuulda Luteruse ähkimist, vaid kibedat kisa. O. Luts.
4.adjraske, ebameeldiv taluda. Põua-aasta oli kõigile kibe. Ta on küllalt kibedaid päevi näinud. Kitsi peremehe juures oli teenijate elu kibe. Kurtis oma kibedat saatust. Kibedad kannatused, katsumused, läbielamised, kogemused. See oli talle kibe õppetund. Kibe oli seda kuulda, näha. See on kibe tõde. Kibe puudus, häda, ülekohus, ebaõiglus. *Keset lahinguvälja, kuhu ta kogu aja jäi, kõige suuremaid poisse [= vastaseid] oma hooleks võttes, oli temal muidugi kõige kibedam. O. Luts. || raskete v. ebameeldivate sisemiste läbielamistega, kibestumisega seotud. Kibe kurvastus, hingevalu, meeleheide, lein, üksindustunne. Ütles seda kibeda kahjutundega, kahetsusega. Kibe nutt, silmavesi. Kibedad pisarad. Hoolimatus teeb meele kibedaks. Tegi endale kibedaid etteheiteid. Ta näol paistis kibe solvumistunne, pettumus. Mehel oli kibe joon suunurkades, kibe ilme, kibe naeratus näol. *Jullil ei olnud sellest eriti kahju, kuid natuke kibe oli siiski. E. Rannet.
5.adjterav, salvav, sapine. Kibe märkus. Kibedad pilkesõnad. Nendes sõnades oli kibe pilge. Tal oli kibe vastus keelel. Kibe sõna kihutab vihale. *.. tahtis siis midagi kibedat ja etteheitvat öelda. A. H. Tammsaare.
6.adjkange, kõva, suur, äge. Kibe külm. Mere ääres on üsna kibe tuul. Meestel oli kibe nälg, janu. Kibe vajadus millegi järele. Naisi vaevas kibe uudishimu. Jaanil oli kibe rutt. Kibe vaidlushoog, sõnavahetus. Linna pärast käisid kibedad lahingud. Kibe lööming, kähmlus, võitlus. *Üks iseäranis kibe „Sakala” vaenlane oli näiteks Lüganuse kiriku õpetaja praost Vogt. E. Jansen. || kõnek (mingi tegevuse v. oskuse poolest). Kibe töömees. Ta oli kibe kuduma. Kibe spets omal alal. Vastane oli ka kibe poiss, temaga polnudki kerge toime tulla. *Ohoh, ma ei teadnudki, et sa nii kibe vene keele mees oled! S. Rannamaa.
7.adjtegevusrohke ja kiire. Ehitusel, põllul käis kibe töö. Kibe kesakünd, viljakoristus, kartulivõtt. Kibe marjakorjamine. Köögis on käimas kibe toiduvalmistus, pühade-eelne kibe askeldus. Mesilased olid kibedas tegevuses. Algas kibe sekeldus, otsimine. Kibe heinaaeg. Kõige kibedamad päevad olid enne eksameid. Jäi haigeks kõige kibedamal tööajal. || kõnek kiire; kiireloomuline. Sinna on oma pool tundi kibedat käiku. Hakkas kibeda sammuga astuma.
8.skõnek viin. Muidu hea mees, aga armastab liiga palju va kibedat. *Kõrtsimees, pool toopi kibedat ja kuus kalja! E. Vilde.
9.skõnek kiirus, rutt. Tee, kuidas jõuad; kibedat selle asjaga ei ole. *Noh, siis hakake tööle. Ütlesite ju, et teil alati kangesti kibe on. O. Luts. *Pole vanahärral selle kohviga nii kibe taga midagi. A. Jakobson.

kibe-me 3› ‹s
kübe. Kibemetena langes kerget lund. Kibemest tuli, sõnast tüli. *Siis kaabi preesi küljest mõned kibemed hõbevalget vere peale.. F. R. Kreutzwald. *Vihtade kõrval olnud pehme suletuustik, pole tal liha ega luu kibetki sees olnud. L. Kerge.
▷ Liitsõnad: lumekibe.

kibe käes, kibe tuleb kätte
häda, raske olukord on käes v. tuleb kätte. Laenata ma sulle ei saa, endalgi kibe käes. Kütet on vähe, enne kevadet tuleb veel kibe kätte. *Ainult loomatoiduga on kibe käes, aja või kari keltsa peale. M. Metsanurk.

[milleski, kellenagi] kibe käsi olema vt käsi

kibe pill, kibedat pilli alla neelama vt pill [2]

kida11

1.sväike kisk, terav konksuke. Õngekonksu, ahingu, harpuuni, okastraadi kidad. Kidadega nool. Mesilase astlal on kidad. | piltl. *Aga jutt oli õige visa siginema, sest kõigil kolmel oli oma kida keeles. M. Raud.
▷ Liitsõnad: keelekida.
2.slõpus (kalal). Õngekonks jäi kalale kidadesse kinni.
3.adjjutus napisõnaline v. saamatu, kidakeelne. *.. ma pole kunagi eriti sõnakas mees olnud, – olen keelelt nõnda-ütelda kida ja meelelt aeglane. A. Jakobson.

kidev-a 2› ‹adj
murd kidur; põdur, haiglane. *Heinamaale jõutud, puudutasid juba esimesed päikesekiired kidevate sookaskede härmatanud latvu .. J. Vorms. *Oli [Mari] juba jaanist peale kidev, aga mardini pidas vastu. J. Peegel.

kidi11› ‹s
sõrmede pingutava töö tagajärjel tekkiv sõrmede, käelaba ja käsivarre kõõlusetuppede põletik, nari. Tal on kidi käe sees.

kidu111› ‹s
hrl luulek kidunemine; põdurus. *.. nälg surub näole kollast vaha / ja tõotab loomingule kidu. J. Barbarus.

kidu211› ‹s
hrv kidulumi. *Vinge idatuul oli selle aasta lumepilvedega parajasti pärale jõudnud ja vihistas teravat jäist kidu .. härrastele näkku. J. Kross.

kihekihke 18› ‹s
hrv luulek kihk. *Ju voogab veres kurja kiusu magus kihe. M. Under.

kiidekiite 18› ‹s
kiitmine

kile-da 2› ‹adj
(hrl. inimeste ja loomade-lindude, harvemini muude häälte kohta:) läbilõikavalt kõrge ja terav. Naisel, tüdrukul oli kile hääl. Eit tänitas, karjus midagi kileda häälega, kiledal häälel. Tema kile tiiskant kostis üle teiste lauljate häälte. Koera kile klähvimine. Laudast kostis põrsaste kiledat vingumist. Tiirud on merelindudest kõige kiledama häälega.

kile16› ‹s

1. ka anat (lahutav v. piirav) nahkjas moodustis (membrana). Keskkõrv on väliskõrvast eraldatud õhukese kilega.
▷ Liitsõnad: trummikile.
2. õhuke painduv sünteeslehtmaterjal. Kasvatab kile all kurke. Toiduained pakiti kilest kotti. Kilega kaetud raamatukaaned.
▷ Liitsõnad: polüetüleen|kile, polüester|kile, tsellofaankile.
3. õhuke ainekiht, kelme. Lakikiht moodustab kuivades eseme pinnal õhukese kile. *.. kui ta märkas, et tassides on hoopis kakao, mille pinnale hakkas just kile tekkima. L. Metsar.

kile26› ‹s
kaerakile, kaerakiisel. Kaerajahust keedeti kilet.

kime-da 2› ‹adj
kõrge, läbitungiv. Kime hääl, hüüe, kiljatus. Sireenide kime huilgamine. Klarneti kimedad helid. *Polnud muud kui palava õhu virvendus ja kime tirtsude kisa .. A. Saareste (tlk). *Aga üksiku lennuki kõrge, kime undamine kuskil selges taevas videvikutunnil... V. Beekman.

kisekiskme 17› ‹s
(killuna) ärakistud osa, pind [-pinnu]. *Nagu mängeldes tahub terav kirves üksikud kiskmed siledaks ning roigas ongi valmis. J. Peegel.

kudekoe 27› ‹s

1. kanga vm. kootud eseme struktuur. Riide peen, jäme, hõre, tihe kude. Labases, toimses koes kangas. Mõlemalt poolt ühesugune kude. Pitsilise koega kampsun. | piltl. Elukanga kirev kude. *Ja juba higistasid hanged päikesepaiste käes, .. nende puhas peen kude muutus halliks ja krobedaks. E. Tennov. || (kirjandus-, kunstiteose vms. kohta). Autobiograafilise koega jutustus, romaan. Novelli, filmi peen psühholoogiline kude. Luuletuste kunstiline kude. Helitöö polüfooniline kude.
▷ Liitsõnad: kanga|kude, pahempidi|kude, palmik|kude, parempidi|kude, patent|kude, pits|kude, põhi|kude, silm|kude, silmus|kude, soonik|kude, vahvel|kude, vikkel|kude, võrkkude.
2. tekst lõimele risti kangast sissekootud v. -kootav lõng, koelõng. Puuvillase, linase, punase koega kangas. Kude kanga kaunistab. *Poelõim oli pruuni värvi, kude sinakashall, sellest sai kokku tuhmi laadiga kirju kangas. H. Raudsepp. | piltl. *Kui aastad löövad viimse koe / mu elulõime, pelgamata / sust tahan laulda. J. Kärner.
3. hrv kudum, kudumistoode. *Põnts, põnts! lööb kuduja lõngu rapsilauaga tihedaks, kirjuks koeks kokku. L. Kibuvits.
4. biol ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ning nendevahelise aine kogum. Inimese keha, taimede koed. Taimsed, loomsed koed. Elastsed, pehmed koed. Vigastatud kude.
▷ Liitsõnad: aju|kude, arm|kude, epiteel|kude, kopsu|kude, kõhr|kude, lihas|kude, luu|kude, närvi|kude, näärme|kude, rasv|kude, side|kude, silelihas|kude, vöötlihaskude; alg|kude, haava|kude, juht|kude, katte|kude, kobe|kude, kork|kude, parenhüüm|kude, põhi|kude, püsi|kude, sammas|kude, säilitus|kude, taime|kude, toite|kude, tugikude.

köideköite 18› ‹s

1. kaaned, selg jms., mis annab raamatule (v. brošüürile) vajaliku tugevuse ja välise vormi. Kõvas, pehmes köites raamat. Kartoneeritud köide. Sirge, kumera seljaga köide. Traaditud, õmmeldud köide. Osa raamatuid anti välja brošeeritult, osa köites.
▷ Liitsõnad: ehis|köide, ilu|köide, kalingur|köide, lederiin|köide, liim|köide, luksus|köide, nahk|köide, paber|köide, pärgament|köide, riie|köide, safian|köide, sametköide; standardköide; käsitsi|köide, masinaköide.
2. köidetud raamat vm. kirjatöö. Raamatukogus on üle 100 000 köite. Raamaturiiul oli täis pakse köiteid. See oli üks eesti muinasjuttude, F. Tuglase novellide köide. Võttis laualt esimese pihku juhtuva köite. Arhiivide köited.
▷ Liitsõnad: tekstiköide.
3. mitmest raamatust koosneva teose üks raamat, ka perioodika- v. jätkväljaande kokkukuuluvad numbrid ning anded. A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus” koosneb viiest köitest. Riiulil olid reas entsüklopeedia, suure sõnaraamatu köited. Väitekiri on kahes köites. „Kogutud teoste” esimene, teine, kümnes, viimane köide. Ajakirja, aastaraamatu köited.
▷ Liitsõnad: indeksi|köide, täiendusköide.

köideköitme 17› ‹s

1. side; köidik. *Läks haav sõrme või kirves põlve – ämblikuvõrku peale ja kaelarätiga köitmesse, küllap ta paraneb. J. Madarik. *Ju köitmeis rabelen ja ongi hilja.. B. Kangro.
2. keel loog koopula

nide-me 3› ‹s
hrv tihe (läbipõimunud) side, köidik. Palmitsetud nidemed. | piltl. *.. kaks selget silma valmistanud / mull' nõiduskombel nidemeid. L. Koidula. || anat ühendavad (närvi)kiud, ühendav osa, kommissuur

pide-me 3› ‹s

1. eseme osa, millest kasutamisel kinni võetakse v. hoitakse, käepide. Luust pidemega nuga, hõbedast pidemega kepp. Inkrusteeritud pidemega kinžall. Kulunud pidemega sirp. Käsi on mõõga pidemel, pidemes. Liiga jämeda pidemega reket väsitab kätt. Lõi pussi pidemeni maasse. Surus käed käru pidemetele. Pitsat oli valmis, polnud muud kui pide taha panna. *.. Peeter oli võtnud käed [jalgratta] pidemeilt ja hoidis juhtrauda enda arvates uljal moel üsna keskpaiga juurest. V. Beekman. || hoob, kang. *Armatuurlauale [lennukis] olid monteeritud kõik vajalikud .. juhtimise pidemed ja raadiotelefon. E. Puusepp.
▷ Liitsõnad: käe|pide, mõõga|pide, noa|pide, saepide; hõbe|pide, luu|pide, pronks|pide, puu|pide, vaskpide.
2. koht, kuhu toetuda, millest kinni haarata v. kus (ka pilguga) peatuda, pidepunkt. Libe jääserv ei pakkunud sõrmedele pidet. Jalgadel pole pehmes mudas õiget pidet. Otsib mäeküljelt, kaljuseinal jalale pidet, et mitte alla libiseda. Udune sügisöö ei pakkunud silmale ühtki pidet. Pilk eksleb ruumis ringi, leidmata kindlat pidet. *Mõis müüakse Timo võlgade katteks muidugi maha ja meil pole seal enam niigi palju pidet ega paika kui siiamaani. J. Kross. || piltl midagi sellist, millele võib toetuda v. millest kinni haarata v. hoida, tugi. Uued avastused ja leiud pakuvad pidet väitele, et.. Mingi pide peab elus olema. Selliseks arvamuseks polnud tegelikult mingit pidet. Otsib teise sõnadest mingit kindlamat pidet, millest kinni haarata. See lootus oli seni ta hingele pidet pakkunud. Sina oled ainus pide, mis mind siin veel paigal hoiab. *.. Paaljaagu ligemaks hindamiseks õieti puudusid pidemed. Ta võis olla härra, võis aga ka olla midagi muud.. K. A. Hindrey.
▷ Liitsõnad: mõttepide; hinge|pide, ihu|pide, keha|pide, kõhupide.
3.ka pl.see, mis midagi kinni hoiab v. ühendab, eseme ühendav osa. Tool nagiseb pidemetest, on pidemetest lahti tulnud. Riiv oli ukse küljes ripakil, ilmselt pidemetest lahti murtud. Mitmesuguse konstruktsiooniga pidemed treiterade kinnitamiseks. Piik kinnitatakse pideme abil varre külge. | piltl. *Minu hing oli pidemetest lahti kangutatud. E. Vilde. || piltl seos, side, ühendus. Ta oli sündmuste käiguga juba pidet kaotamas. Perekondlikest pidemeist võib end ainult ajutiseks lahti kiskuda. Su pide eluga võiks olla tugevam. Sellel kõigel pole vähimatki pidet tegelikkusega. *Elu on lõppemas, mõtted ja mälestused on ainsad pidemed, mis teda selle maailmaga veel ühendavad. M. Traat.
4. sõj padrunipide. Pidemes on veel kolm padrunit. Võttis automaadi magasinist pideme välja. || pidemetäis. Kaks pidet padruneid. Vajutas padrunisalve uue pideme padruneid.
5.pl.murd okaspuu, eriti männi okkad. *.. tulid sipelgad ja tegid sinna pidemeist ilmatu pesa. M. Raud.

side-me 3› ‹s

1. seotava ümber keeratav, mähitav sidumisvahend; miski ümberseotu. a. (kinnitamiseks v. ühendamiseks). Köitis viljavihud sidemega. Side hoiab kõrred vihus. Asetas sideme maha ja ladus, tõstis lõigatud vilja selle peale. Korjas rukki sidemele. Tegi, keerutas heintest sideme, et viljaredeleid kokku siduda. *Lühikese rukki puhul jatkati side umbes peotäiest kõrtest, mis jagati pooleks, ladvad pandi vaheliti ja keerutati kokku. E. Jaagosild. *Väledasti harutavad nad purjede kallal, need kukuvad oma sidemeist vabaks ja hakkavad tuules lipendama. A. Kalmus. b. ka med haava vm. vigastuse sidumiseks kasutatav mähis. Steriilne, aseptiline side. Lai, kitsas side. Kahe sentimeetri laiune side. Isekleepuvad sidemed. Ostis kolm rulli, pakki sidet. Otsi ruttu sidet ja valuvaigisteid! Haavale sidet tegema 'haava (kinni) siduma'. Haav seoti sidemega kinni. Jäsemele asetati kinnitav, fikseeriv side. Sidet vahetati iga päev. Homme võetakse side maha. Harutas jala ümbert sidemeid. Keris sideme pea ümbert ära. Haavatu lamas voodis, kael sideme(i)s. Haigel on käsi sidemega kaelas. Veri immitses läbi sideme, sidemest läbi. Viskas verised sidemed minema. Side ei taha haava peal seista. Hügieenilised sidemed (menstruatsiooni puhuks). c. varrukal, üle näo vm. kantav lint v. pael (eraldus- v. tunnusmärgina, millegi varjamiseks vms.). Püssimehel oli punane side ümber käsivarre. Võistluste kohtunik kandis vasakul varrukal värvilist sidet. Mehe paremat silma kattis must side. Kannab silma peal sidet. Kui kohale jõuti, võeti mehel side silmade eest, silmadelt (ära). *Tuli vana turkmeenlanna, pea ümber punane side, millele olid hõbemündid külge õmmeldud.. L. Metsar (tlk). || van kaelaside. *.. vanamoodi pikaotsaline krae kaelas ja selle ümber puhas valge side lihtsas sõlmes. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: haava|side, häda|side, katte|side, kips|side, käe|side, ling|side, marli|side, pea|side, plaaster|side, rull|side, rõhk|side, rätik|side, tugiside; hügieeni|side, naisteside; kaela|side, leinaside.
2. anat tihedast sidekoest väät, mis ühendab skeleti osi v. elundeid omavahel, ligament. Luudevahelised kanna-pöia sidemed. Maksa-mao side.
▷ Liitsõnad: liigeseside.
3. jäik, püsiva kujuga kinnitus- v. ühendusvahend. a. ehit. Karkassehitise sidemed. b. suusaside. Pani suusad alla ja lükkas jalad sidemeisse. Suusataja pani sidemed kinni.
4. nähtustevaheline (põhjuslik) seos; mõju. Hakati otsima sidet eilsete sündmuste ja tänase juhtumi vahel. Toimunul pole otsest sidet minu kavatsustega. Äsja saabunud telegrammi ja mu üleva meeleolu vahel on üsna tihe side. || füüs mehaanilise süsteemi (keha) liikumise kitsendus. Sidemetest vabastatavuse printsiip. || keem. Keemiline side 'aatomitevaheline seos keemiliste ühendite molekulides'.
▷ Liitsõnad: ioon|side, kaksik|side, kolmik|side, valents|side, üksikside.
5. kontakt, suhe, suhtlemine. Hõimudevahelised, sugukondlikud, perekondlikud sidemed. Side kooli ja kodu vahel oli hea, nõrk, puudus hoopis. Vilistlastel on kooliga tihedad sidemed. Välismaa üliõpilased hoidsid sidet kodumaaga. Tütre ja ema vahel säilisid usalduslikud sidemed. Tüdrukute vahel ei ole enam endist sõbralikku sidet. Noorest peast sõlmitakse sageli sidemeid, mis ei jää püsima. Kinnivõetu eitas sidemeid kuritegeliku maailmaga. Kahtlustatuna sidemetes välisluurega saadeti mees maalt välja. Diplomaatilised, rahvusvahelised, majanduslikud sidemed. Katkestati kaubanduslikud sidemed Inglismaaga. Tal õnnestus luua sidemed ärksamate haritlastega. Koolivahetusega seoses tekkis tal palju uusi sidemeid. Paigalejäänute ja väljarännanute vahel katkesid sidemed. Igasugune side minevikuga on katkenud. Ta on kaotanud sideme vanematega. Pärast kooli lõpetamist kadus viimanegi side klassikaaslastega. || lähedane tutvus mõjukate isikutega. Tal on sidemeid kõrgemates ringkondades. Pühendas kogu oma vaba aja tutvuste ja sidemete soetamisele. Kasutab oma autoriteeti ja sidemeid. Töökoha saamisel aitasid teda vanemate sidemed. Sul ei ole ei seltskondlikku positsiooni ega sidemeid. Ta on ärimees, kes tunneb turgu ja kel on sidemeid. Kas su laps käiks praegu eliitkoolis, kui ma oma sidemeid mängu poleks pannud? *.. tunti ju Jüri Veiderpassi kui sidemetega meest, kellel suur erikaal nii ees- kui tagatreppidel. P. Vallak.
▷ Liitsõnad: abielu|side, armu|side, hõimu|side, kauba(ndus)|side, kultuuri|side, sugulus|side, sõprus|side, töö|side, usu|side, venna|side, vere|side, välis|side, äriside(med); otse|side, salasidemed.

sideside 6› ‹s

1. informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine mitmesuguste vahenditega, selleks (tehniliste vahenditega) loodud ühendus. Optiline side. Traadita side raadio kaudu. Uus kaabel parandab sidet kontinentide vahel. Tuli luua side keskusega. Saare ja mandri vahel katkes side mitmeks nädalaks. Seinale koputamisega pidasid vangid omavahel sidet. *Eesti politsei pidas mind nuhiks, arvas, et pean Narva kaudu venega sidet. H. Kiik. || sõj ühendus ülemate, alluvate ja naabritega. Sidega tegelev väeosa. Side staabiga katkes. Iga hinna eest tuli säilitada side jalaväega.
▷ Liitsõnad: andme|side, digitaal|side, dupleks|side, elekter|side, faksiimile|side, kaug|side, mobiil|side, post|side, raadio|side, satelliit|side, silm|side, simpleks|side, telefon|side, telegraaf|side, televisioon|side, traatside; tagasiside.
2. majandusharu, mille ülesanne on informatsiooni edastamine posti, telefoni, raadio, televisiooni jms. teel. Ta töötab side alal, uurib side ajalugu.
3. nõuk kõnek sidejaoskond. Lähen sidesse pakki saatma. Sides seisab juba eilsest sulle kiri. Too sidest lehed ära.
4. kõnek sidemees, sidepidaja. *Pataljoni aga ei tulnud, tuli ratsanik, staabi side. A. Kivikas.

uideuite 18› ‹s
uitamine. Orus on uitel põdrakari. Pilk on uitel. Uitel mõtted.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur