[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kestel ‹postp› [gen]
vältel, jooksul. a. (seoses ajaühikuga). Aegade, aastate kestel. Mõne aasta kestel. Aja kestel tema vaated muutusid. Ta ei lausunud kogu selle aja kestel sõnagi. See kõik juhtus paari päeva, mõne tunni kestel. Ööpäeva kestel ilm ei muutunud. Nädalate kestel ei ole sadanud. Suve kestel haige olukord paranes. Mitme inimpõlve kestel on ikka nii olnud. Traditsioon on välja kujunenud sajandite kestel. b. mingi tegevuse, millegi toimumise jooksul, vältel, ajal. Kogu merereisi kestel oli tuul tagant. Ekskursiooni kestel tutvuti linna vaatamisväärsustega. Abielu kestel soetatud vara on abikaasade ühisomand. Kuulsin jutuajamise kestel mõndagi huvitavat.