[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

keskelt
I. ‹postp› [gen]
1. keskkohast, keskpaigast. Soise ala keskelt kaevati kraav läbi. Jõe keskelt kostis appihüüdeid. Rivi keskelt astus välja kaks vabatahtlikku. || millestki, kellestki ümbritsetud kohast. Väikeste kuuskede keskelt ilmus nähtavale põder. *Nooda päras rabeles enese väikeste kalade keskelt ilus suur sudak peale. A. Kitzberg.
2. kellegi, millegi hulgast, seast, ringist. Meie keskelt on ootamatu surma läbi lahkunud.. Nad valisid endi keskelt kolm saadikut. *.. ta leidis kergesti sõpru nii omataoliste boheemlaste kui ka rahakate tõusikute keskelt. J. Kärner.
3. (ajaliselt:) keskpaigast (peale). Sajab juba juuni keskelt peale. Algab oma kirjeldustega sündmuste keskelt peale.
II. ‹adv› keskkohast, keskpaigast (ka staatiliselt). Kurki tuleb koorida keskelt otsa poole. Tal on juuksed keskelt lahku kammitud. Lõi raamatu keskelt lahti. Lõikasin leivapätsi keskelt pooleks. Võta kangist keskelt kinni! Keskelt oli heinamaa kuivem. Kivi on keskelt nõgus. Eest kui ora, keskelt kui kera, tagant lai kui labidas.

keskelt läbi
keskeltläbi; keskmiselt, keskmist viisi; keskmine, keskpärane. *Kuidas teie olete elanud? – Keskelt läbi. L. Metsar. *Mina ei taha isegi keskelt läbi mees olla. Mina tahan silma paista. H. Pukk.