[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 sobivat artiklit.

jalas ‹-e 4› ‹s›

1. ülespoole käänatud otsaga puu v. raud, millel sõiduk (hrl. regi, kelk) aluspinda (hrl. lund v. jääd) mööda edasi libiseb. Kasest, saarest, vahtrast jalased. Koolutatud, painutatud, looduskõverad jalased. Jalase nina, tald. Rautatud jalastega regi. Pani kaks ninast kumeraks lõigatud lauda kelgu jalasteks. Jääpurjekal on kolm jalast. Lumi krigises, krudises jalaste all. Poiss hüppas mööduva saani jalastele. || (muude esemete vedamiseks). Toobrile pandi jalased alla. Kalakast asetati jalastele.
▷ Liitsõnad: kelgu|jalas, ree|jalas, saanijalas; plast|jalas, puu|jalas, raudjalas.
2. kiiktooli, hälli, kiikhobuse vms. alt kumer aluspuu

jälg ‹jälje 22› ‹s›

1. elusolendi, sõiduki v. veoki liikumisest (v. seismisest) tekkinud märk, rada v. süvend maas, lumes v. mujal. Palja jala jäljed. Kinga, saapa jälg. Kõrgete kontsade sügavad jäljed. Karu, rebase, põdra jäljed. Koer leidis, võttis üles jänese jäljed. Koer ajab jänese jälgi. Hagijas kaotas jäljed, eksis jälgedelt, ei pidanud jälge. Mao looklev jälg liival. Linnu haralised jäljed. Hobune astub tagumise jalaga esimese jala jäljesse. Käisime üksteise taga jälg jäljes. Koer tuli meile jälgi mööda järele. Auto, traktori, vankri jäljed. Ree, saani, kelgu, suuskade jäljed. Laeva liikumise jälg vees. Selged, värsked, vanad jäljed. Jäljed olid juba umbe tuisanud. Traktorist jäid, traktor jättis õue(le), murusse sügavad jäljed. Jäljed liival, poris, lumes, kasteses rohus. Jäljed lähevad, viivad üle välja naabertallu. Üks jänes teeb öö sees rohkem jälgi kui lammas terve suve sees.
▷ Liitsõnad: auto|jälg, hundi|jälg, jala|jälg, jalase|jälg, jänese|jälg, kabja|jälg, kitse|jälg, kontsa|jälg, käpa|jälg, linnu|jälg, looma|jälg, pastla|jälg, ratta|jälg, saapa|jälg, sammu|jälg, sõra|jälg, vankri|jälg, varbajälg.
2. märk (kriim, süvend, plekk vm.) vahetust kokkupuutumisest mingi eseme v. ainega. Hammaste, küünte jäljed. Pisarate jäljed näol. Sõrmuse, kellarihma sissesooninud jälg. Rangide jäljed hobuse kaelal. Sigaretilt leiti huulepulga jälgi. Rasvaste, tindiste, õliste, poriste käte jälg. Kirve jäljed puutüvel. Vasaralöögid ei jätnud kivile mingit jälge. Rusikate, hoopide, peksu jäljed kehal. Näpistas nii kõvasti, et sinised jäljed jäid järele. Talleke on äsja pügatud, lambaraudade jäljed veel selgesti näha. Leiva alumisel koorikul oli kapsalehe jälg.
▷ Liitsõnad: hamba|jälg, kirve|jälg, rasva|jälg, rooste|jälg, sae|jälg, sõrme|jälg, süstla|jälg, toidu|jälg, vere|jälg, värvijälg.
3. (tegevuse, sündmuse, olukorra vm.) nähtav v. aimatav mõju v. tagajärg; tundemärk millegi olemasolust, esinemisest, toimumisest. Sõja, lahingute, maavärina, üleujutuse, tulekahju jäljed. Mure, väsimuse, haiguse, magamatuse jäljed näol. Võltsis dokumente oma teo jälgede varjamiseks. Püüdis esikust kakluse jälgi kaotada. Toas oli näha kiire põgenemise jälgi. Ta juustes olid värsked kammimise jäljed. Kulumise jäljed krael. Hoonel on lagunemise jälgi. Uriinis leiti valgu jälgi. Paljud rahvad on hääbunud, jätmata endast jälgi ajalukku. Selles novellis pole jälgegi ilutsemisest. Jäi jäljeta kadunuks. Augustikuust alates pole temast mingit jälge. Tõusin vara, kui koidust polnud veel jälgegi. Ta hinges pole kurjuse jälgegi. Põua jäljed paranevad, vihma jäljed ei parane. *Ta hakkas salapärase nähtuse jälgi ajama. E. Rannet.
▷ Liitsõnad: hammustus|jälg, hööveldus|jälg, kaevamis|jälg, kulumis|jälg, kustutus|jälg, lahingu|jälg, lohistus|jälg, lõike|jälg, mure|jälg, närimis|jälg, peo|jälg, pidurdus|jälg, puute|jälg, põlemis|jälg, põletus|jälg, sõja|jälg, söövitus|jälg, tegutsemis|jälg, töö|jälg, unejälg.

kaltsu|kaupmees
kaltse (savinõude eest) kokkuostev isik. *Tuli vahetevahel ainult mõni sitsikaupmees oma kelgu või kandamiga ja kaltsukaupmees kausikoormaga. A. H. Tammsaare.

kelgu|jalas
Rautatud kelgujalased.

kelgu|koorem
Kuuseoksi toodi mitu kelgukoormat.

kelgu|mägi
kelgutamiseks sobiv küngas, kõrgem koht. Lapsed kilkasid ja askeldasid kelgumäel.

kelgu|nöör
nöör, millest kelku veetakse. Tüdrukuke võttis kelgunööri pihku ja hakkas minema.

kelgu|rada
sport rada kelgutamisvõistlusteks. Meistrivõistlusteks ehitati uus kelgurada.

kelgu|sport
sport mäestikuspordiala, kus võisteldakse kelgutamises spetsiaalsetel kelkudel

kelgu|sportlane

kelgu|sõit
Lastele meeldis kelgusõit.

kelgu|täis ‹s›
niipalju, kui kelgule mahub. Kelgutäis kraami. Kelgutäis lapsi.

kelk ‹kelgu 21› ‹s›

1. väike (jalastel) libisev sõiduk v. veok. Laste, hülgeküttide kelk. Soome kelk 'tõukekelk'. Kelku vedama, tõukama. Kelguga sõitma, mäest alla laskma, liugu laskma. Lapsed istusid kelgul. Vedas kelguga puid. Pakid toimetati kohale kelkudel. Kelk libises värskel lumel hästi. Koerad rakendati kelgu ette.
▷ Liitsõnad: alumiinium|kelk, kahe|kelk, koera|kelk, plastmass|kelk, põdra|kelk, tõuke|kelk, võistlus|kelk, ühekelk; palgi|kelk, pärakelk.
2. jääpurjeka jalastega alus
3. tehn masina, mehhanismi vm. seadme juhikutel libisev osa

mägi ‹mäe, mäge 28› ‹s›

1. geogr hrl. ümara v. ovaalse põhijoonisega kõrgendik, mille suhteline kõrgus on üle 200 m (Eestis ka kõrgendiku kohta, mille suhteline kõrgus on üle 50 m); (üldkeeles:) igasugune ümbritsevast alast kõrgem pinnamoodustis. Meie mäed on künkad Kaukaasia mägede kõrval. Mägede hambulised harjad. Järskude, laugjate nõlvadega, rusukalletega, koonusja tipuga, lumemütsiga mägi. Mäest (alla) laskumine pole kergem kui mäkke ronimine, tõusmine. Mäest alla, mäest üles. Tee viib, tõuseb spiraalina mäkke. Mäelt avaneb kaunis vaade ümbrusele. Suur Munamägi on Eesti kõrgeim mägi. Pole korralikku mäge, kus lapsed kelgutada saaksid. *.. siin [välja]mägi, seal mägi.. Mägedel põllud ja hooned, mägede ümber, nende vahel aina soo .. A. H. Tammsaare. || hunnik, kuhjatis, suur kogus. Killustikku, kruusa on mägedena kokku veetud. Voodi peal pehmete patjade mägi. Ladudes on kaupa mägede viisi, mägedena. Sel teemal on terve mägi raamatuid (kokku) kirjutatud. Mees kui mägi 'suur ja tugev'.
▷ Liitsõnad: aheraine|mägi, hiie|mägi, hüppe|mägi, jää|mägi, kalju|mägi, kantsi|mägi, kelgu|mägi, kiige|mägi, kiriku|mägi, kuppel|mägi, kõrg|mägi, laine|mägi, linna|mägi, liu|mägi, lossi|mägi, lume|mägi, ohvri|mägi, prügi|mägi, pudru|mägi, suusahüppe|mägi, suusa|mägi, tehis|mägi, tuha|mägi, tule|mägi, viina|mägi, võlla|mägi, väljamägi.
2. ‹väliskohakäänetes› murd. a. talu (vastandina popsimajale); elumaja (vastandina saunale, laudale vm.). Popsieit läks mäele perenaist aitama, oli mäel loomi talitamas, tuli mäelt leiba laenamast. *Iga ivakese aja pärast aga lippan [sauna kütmast] mäele, see on tare juurde .. O. Luts. b. rand. *.. räägime siis, kui teie kõik jälle laevast mäele astute. J. V. Jannsen. *.. meie sõidame rannameeste poolt juhatatud kohal mäele, s. o. randa. G. Vilbaste.
3. ‹kohakäänetes› piltl (majanduslikult) soodus, kindel seisund. Ta on lühikese ajaga oma talu mäkke viinud. Nende elu hakkas mäkke minema 'edenema'. Isa raha aitas pojad mäele. Mis temal viga, tema on nüüd omadega mäele saanud, mäel. Eks vaatame, kes mäele jääb, kes allamäge läheb. Äri, õppimine on hakanud tal mäest alla, allamäge minema. Ära karda, minuga koos oled ikka mäel. Viljakoristusega jõuti, saadi tänavu varakult mäele 'valmis, toime'. Ega ta väitekirjaga veel mäel 'valmis' ole. *Iga ameti otsas võib mäkke tõusta ja võib sohu vajuda. E. Tennov.

rakkesse ‹adv›

1. (veoloomade kohta:) rakendatuna ette, rakmetesse. Pani hobuse rakkesse. Kuidas ta härjad rakkesse sai? Koerad pandi narta, kelgu ette rakkesse. | piltl. Tema jääb edaspidigi kirjanduspõllul rakkesse.
2. töö, tegevusega (kõvasti) seotuks, tegevusse. Ära tee kõike ise ära, pane teised ka rakkesse. Kuueaastasena pandi poiss juba rakkesse: hakkas karjas käima. Hoolas inimene leiab ikka midagi teha, paneb end käskimata rakkesse. Puhkus oli läbi ja tuli jälle rakkesse asuda. Olud sundisid noori üsna varakult rakkesse. Jõel on ka veejõud rakkesse pandud. | ‹postpositsioonilaadselt›. *.. tütred läksid mehele, Mari jäi üksinda suure töö ja toimetuse rakkesse .. A. H. Tammsaare. *Heine ei saanud ennast mingi õpetuse rakkesse sundida, mis talle vastuvõetav ei olnud. A. Sang.

riista|puu

1. mingi riist (1. täh.); asjandus (on kõnekeelsem, kasut. sageli asja kohta, mille nimetust, otstarvet v. tööpõhimõtet täpsemalt ei teata). a. Sepp võttis haamri ja andis samasuguse riistapuu ka sellile. Kas meil saagimiseks mingit riistapuud leidub? Töökojas on õige iseäralikud riistapuud. Ma ei oska neid riistapuid kasutada. Naabritel oli kõver vändaga käi, meie peres seda riistapuud polnud. Spinning paistab lihtne riistapuu olevat. Tal on trukkide panemise riistapuu. Sulg on kirjutamiseks tülikas riistapuu. *.. hane söödi nende neetud riistapuudega, mis olid nagu väikesed hõbedast sõnnikuhargid või Neptuunuse kolmpiid.. J. Kross. b. Mõõk on sõjamehe riistapuu, mitte lapse mänguasi. Kas selle riistapuuga pauku ka saab teha? Tal on hea kuulipilduja, lihtne ja kerge riistapuu. Põrgulik, tuldsülgav riistapuu. c. Poom on kapriisne riistapuu. Kuhu ketas lendas? – Siin on see riistapuu. d. Selle riistapuu nimi on turbapress. Too imelik riistapuu annab voolu. Ei tea, kuidas niisuguse riistapuuga kohvi jahvatada. Telefon on memme arvates kardetav riistapuu. Seda riistapuud peab reguleerima. *.. laeva kell on püha riistapuu! Ei tõuse minu sõrm selle kruttimiseks. H. Sergo. e. Nii lagunenud riistapuul on narr sõita. Mööda veeres isevärki riistapuu. Mu auto on tujukas riistapuu. *Enn tõi kuurist kelgu. Rohmakas riistapuu külasepa taotud jalastega. J. Kello.f. *.. urgitseb palitu taskus, võtab viimaks ühe imeliku riistapuu, paneb suu juurde ja ...mängib. Uia-uia, tuia-tuia. O. Luts. g. *Seesama riistapuu, mida kutsutakse ka telekaks ja vusseriks, kuid need teised sõnad pole meie külas nõnda läbi löönud kui „viisor”. A. Kaal. h. *„Antti. Näita õige, mihuke riistapuu mehel on.” Pilgu aja pärast kostis koridorist naerurõkatus. H. Lepik (tlk). i. Istus mingis tugitooli moodi riistapuus. Portfell on tülikas riistapuu. Huntide peletamiseks oli tal kaasas imelik riistapuu. Mis riistapuud need on, mida sa jalas kannad? *Jälle poetab end apteeki – enne üks nina, siis alles selle riistapuu seaduslik omanik, Kadri Vemmal. O. Luts.
2. riist (2. täh.), nõu, anum. Tooks vett, aga riistapuud pole. Mis riistapuu seest me siis sööme? Kuidas sa selle riistapuu vett pidama said?
3. kõnek (inimese kohta.). See mees pole suurem (asi) riistapuu. Mis riistapuu su kooliõpetaja on? Teie poiss on päris vahva riistapuu.
4. puunõude valmistamiseks sobiv puu, nõupuu. Vahtrapuu kõlbab riistapuuks küll.

rooli|mees

1. mer (vahiteenistuse korras) rooli abil laeva etteantud kursil hoidev meremees
▷ Liitsõnad: ameti|roolimees, kanaliroolimees.
2. sport väikejahi vm. spordivahendi juht. I, II, III järgu roolimees. Süsta, jääpurjeka, (bobi)kelgu roolimees. Neljane roolimehega paat.
3. kõnek auto-, bussi- vm. maismaasõiduki juht. *Ta pidi ju hoolitsema, et tütarlaps täistuisanud teel roolimehe vastu ei viskuks ja avariid ei tekitaks. V. Saar.

rööbas ‹rööpa 19› ‹s›

1. sõiduki v. veoki rataste sügavam jälg tee- v. maapinnas v. mujal, rattarööbas, roobas. Sügavad, põhjatud rööpad. Vankrirattad on kruusateele rööpad sisse kulutanud. Autost jäid, auto jättis lumme mustrilised rööpad. Käru vajutas mullakamarasse kitsa rööpa. Rattad vajuvad rummuni liivasesse rööpasse. Rööpasse, rööpaid täis sõidetud, aetud õu. Püüab autot vett täis rööbastest välja juhtida, aga rattad libisevad ikka rööbastesse tagasi. Maantee on rööpas 'rööplik'. Rööbaste konarused raputavad autos istujaid. Rööpad lähevad, viivad metsa vahelt läbi naaberkülla. || ‹hrl. sisekohakäänetes› piltl millegi normaalne, tavapärane v. ettenähtud kord v. kulg. Elu hakkas vähehaaval rööpasse, rööbastesse minema. Ta ei suutnud oma perekonnaelu õigesse rööpasse seada. Jutt hüples ühelt teemalt teisele, suutmata rööpasse jääda. Juhib vestluse ettenähtud rööbastesse tagasi. Isa aitas majapidamist rööpas, rööbastes hoida. Tootmine püsis endistes rööbastes. Kriis viis tööstuse rööpast, rööbastest välja. Kõik asjad said peagi jälle rööpasse. Tervis kipub vägisi rööpa(i)st välja. Välismõjud ähvardavad kunsti rööpaist välja paisata.
▷ Liitsõnad: kelgu|rööbas, ratta|rööbas, tee|rööbas, vankrirööbas.
2. tehn vedurit, kraanat vm. liikuvat seadet suunav (hrl. ka kandev) teraslatt. Rööpa kandevõime, pikkus, paindejäikus. Rööpaid panema, paigaldama, vahetama. Kahe rööpa jätkukoht. Raudteel kinnitatakse rööpad liipreile. Tramm, rong liigub rööbastel, rööpail, mööda rööpaid. Kraana seisab rööbastel, rööpail. Kolm vagunit jooksis rööbastelt maha. Rööpaga ripptee. Rööbastega ja rööbasteta liiklusvahendid. || ‹hrl. pl.› piltl rada, tee. Juhtis jutu asjalikele rööbastele. Mõtted liikusid rahulikel rööbastel. Tuli üle minna sõjaaja rööbastelt rahuaja rööbastele. Töö läheb oma rööpaid mööda ja naised võivad seejuures juttu ajada. *Kuulutati välja mobilisatsioon, senine elu jooksis rööbastelt. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: kontra|rööbas, kraana|rööbas, raudtee|rööbas, teras|rööbas, trammirööbas.
3. sport ovaalne metallsüdamiku ja puust kattega varb rööbaspuudel. Esimene, tagumine rööbas. || ‹pl.› kõnek rööbaspuud. Rööbastel esinema, võimlema, võistlema.

sitsi|kaupmees
sitsikangastega kauplev kaupmees. *Tuli vahetevahel ainult mõni sitsikaupmees oma kelgu või kandamiga ja kaltsukaupmees kausikoormaga. A. H. Tammsaare.

tagurpidi ‹adv›

1. selg, tagumine pool ees. Laps kukkus tagurpidi lumme. Libiseb kivilt tagurpidi rohule. Tüdruk astub, läheb, jookseb tagurpidi. Liigub tagurpidi, et tuul näkku ei puhuks. Teenrid eemalduvad tagurpidi. Vang seati hobusele tagurpidi istuma. Roomab tagurpidi nagu vähk. Koer poeb august tagurpidi välja. Hobune on tagurpidi vankri ette pandud. Ajas auto garaažist tagurpidi välja. Lükkasime vankri tagurpidi sara alla. Tagurpidi tirel. *Üks neist istus tema kõrvale [rongis], teine istus vastaspingile ja sõitis tagurpidi. J. Rähesoo (tlk).
2. tagasisuunas. a. millegi senisele liikumisele vastassuunas. Vaat kui jõgi hakkab tagurpidi voolama. Kerib linti tagurpidi. Ajalooratast ei saa tagurpidi pöörata. Keeras kellaosuteid tagurpidi 'vastupäeva'. Kirjutab tagurpidi 'vasakule' kaldu tähtedega. b. tagant ette, lõpust alates. Luges teksti tagurpidi. Kui oskaks tagurpidi issameiet! Salakirjas kirjutati mõned nimed tagurpidi. Liim on tagurpidi miil. c. (ajaliselt). Kui sündmusteahelat tagurpidi vaatama hakata, siis .. d. halvema suunas, allamäge. Majapidamine käis tagurpidi. Põllumajandus on aasta-aastalt tagurpidi läinud. Hotellipidamine läheb tagurpidi. *.. maailmas minevat kõik tagurpidi, kõik langevat, nii et ka rent peab langema. A. H. Tammsaare.
3. normaalsele asendile vastupidi, valepidi. Kujutis on ekraanil tagurpidi. Kasutas kelgu asemel tagurpidi pööratud pinki. Sul on raamat, binokkel tagurpidi käes. Potil on kaas tagurpidi peal. Pani pestud klaasid tagurpidi. Keerab usse otsides kännu tagurpidi. Käänab lugedes raamatukaaned tagurpidi. Pöial on pingutusest tagurpidi kooldunud. Tagurpidi käänatud pöid rippus nagu elutu asi. Kraapis peenraid, nii et küüned tagurpidi. *Oskar on nüüd tagurpidi – see on nii naljakas, pea all ja jalad üleval. T. Vint. || (riietuseseme kohta:) tagaosa ees, esiosa taga; pahempidi. Soni uljalt tagurpidi peas. Särk tagurpidi seljas. Tõmbas endale tagurpidi keeratud saanikasuka peale. *Onu Ruudi pani selle [= kaabu] pähe tagurpidi, põhi vastu pealage. A. Beekman.

tald ‹talla 23› ‹s›

1. jala v. käpa alumine pind. a. (inimesel). Poisi paljad tallad. Torkas naela talda, tallast läbi. Talla alla tulid villid. Talla alt sügeleb. Enam ei käinud ta kikivarvul, vaid astus täie tallaga. Mõõdab külalist pilguga ülalt alla, pealaest taldadeni. Üle mitme aasta tundsid kapteni tallad jälle kodumaa pinda. Rütmikas lugu pani tüdrukul tallad kihelema (tantsukihu kohta). Nüüd on vaenlasel tallad tulised (kiire põgenemise kohta). Tegi petisele tuule taldade alla 'ajas petise minema'. Juhan olevat naise talla all 'naise ülemvõimu all'. *Mõõgata kangelane pillas ehmatuse pärast kivi maha ja näitas, et tal jalgade all tallad olid. E. Bornhöhe. b. (loomal). Ilvese tallad on karvased. Karu toetub kõndides tallale. Tigu roomab ja liugub tallal. Hüdra, mollusk kinnitub tallaga pinna külge.
▷ Liitsõnad: jalatald; sarvtald.
2. labajala alumist pinda kattev ja kaitsev jalakatte v. jalatsi osa; sisetald. Suka, soki, põlviku tald. Paksu, õhukese tallaga kingad. Tennisel on riidest pealsed ja kummist tallad. Tallad on läbi kulunud, lahti, irvakil. Laseb kingsepal saabastele uued tallad alla lüüa. Väljast tulles peab tallad hoolega puhtaks kaapima. Lumi krudises taldade all. Säärikutel oli õrn kriuks tallas. Lampjalgade puhul kantakse kumerusega taldu. Pani kummikutesse lambanahast tallad.
▷ Liitsõnad: kinga|tald, saapa|tald, soki|tald, sukatald; kautšuk|tald, kork|tald, kummi|tald, nöör|tald, puutald; pool|tald, vahetald; platvorm|tald, täistald.
3. millegi kandev pind v. osa. a. töö- v. tarberiista alumine pind v. selle alla löödud liist. Saanijalase tald. Rautatud taldadega kelk. Parema suusa tald on hülgenahast. Sepp lõi reele tallad alla. Purjelaeva kiilu alla löödi puust või rauast tald. Taldadel kiikuv häll. Kumera tallaga rupphöövlid. b. tööriista alus; tugi, mille abil masin vm. seadeldis paigaldatakse. Aiaadra tald. Sammuva ekskavaatori tald. Kombaini kopeeriv tald. Võrguhark toetub tallale. c. (muul esemel v. moodustisel). Vundamendi tald 'taldmik'. Mõõdeti tammi talla laiust. Meri pole suutnud kivitarade taldu paigalt nihutada. Rannajää tald.
▷ Liitsõnad: jalase|tald, kelgu|tald, laeva|tald, paadi|tald, ree|tald, saani|tald, suusa|tald, uisu|tald, vokitald; presstald.

talla|raud
rauast liist jalase vm. talla all. Kelgu tallarauad. Koduoreli tallaraud.

tee1 ‹15› ‹s›

1. käimiseks ja sõitmiseks kasutatav (ning selleks ettevalmistatud) pinnaseriba; liiklemiseks ehitatud rajatis. Suur, lai, sirge, looklev, kitsas, väike tee. Hea, halb, vilets, auklik tee. Lumine, porine, põhjatu, libe, umbes, tolmune tee. Asfalteeritud, mustkattega, üldkasutatav tee. Palkidest ehitatud tee. Eesti, Tallinna teed. Sangaste–Laatre tee. Jalakäijate tee. Mitme sõidurajaga tee. Tee laius, pikkus, kalle. Teede ristumiskoht. Teed tegema, parandama, sillutama, kastma. Kevadeti teed lagunevad. Tee tolmab. Tee on umbe, täis tuisanud. Käis teid lahti rookimas. Kahel, kummalgi pool teed laiuvad viljaväljad. Tee teeb käänaku, tõuseb mäkke, viib läbi metsa. Teed on autosid täis, inimestest tühjad. Teedel liigub palju matkamehi. Tulija põikab teelt kõrvale. Jättis mu kesk, keset teed seisma. Ootab tee servas, ääres. Jänes jookseb üle tee. Teed palistasid tuhanded uudishimulikud. Seda teed sõitis ta esimest korda. Mis teed nad peaksid tulema? Väsinud jalad ei taha enam teed pidada. Park on teid täis. See tee ei vii kuhugi. Teedeta kõrb. Loomad tallasid söögikohani sügava tee. Maja juurde viis sissesõidetud tee. Selle maja juurde polegi teed. Siit läheb otsem tee. *Saarel ei ole suure maa mõttes teid. On ainult puudevahelised liivased rajad, ilma teemärkide ja valgusfoorideta. U. Toomi. | (tänavanime osana). Õismäe, Ehitajate tee. | (raudtee kohta). Jaamas on kaheksa teed. Rong seisab teisel teel. Tramm jäi rikke tõttu teele. | (veeteede kohta). Jõed olid muistsetel aegadel tähtsad teed. Valge mere tee oli laevatatav ainult 3–4 kuud aastas.
▷ Liitsõnad: aia|tee, asula|tee, auto|tee, heinaveo|tee, hobuse|tee, hoovõtu|tee, jalg|tee, jalgratta|tee, jalutus|tee, jooksu|tee, juurdepääsu|tee, jää|tee, kaevu|tee, kalda|tee, karavani|tee, karja|tee, karjääri|tee, kauba|tee, kelgu|tee, kõnni|tee, käigu|tee, käima|tee, küla(vahe)|tee, liiklus|tee, liikumis|tee, linna|tee, lume|tee, maan|tee, maandumis|tee, maismaa|tee, metsa(vahe)|tee, moto|tee, mägi|tee, mülgas|tee, nõlvaku|tee, palgiveo|tee, pargi|tee, posti|tee, puies|tee, puuveo|tee, põllu(vahe)|tee, ralli|tee, ree|tee, saani|tee, sauna|tee, sissesõidu|tee, sala|tee, soo|tee, stardi|tee, stepi|tee, suusa|tee, suve|tee, sõidu|tee, tali|tee, talu|tee, talve|tee, traktori|tee, transiit|tee, transpordi|tee, uisu|tee, vankri|tee, vee|tee, veo|tee, voori|tee, välja|tee, väljaveo|tee, õue|tee, ühendus|tee, ülesõidutee; haru|tee, kallak|tee, kesk|tee, kiir|tee, kõrval|tee, magistraal|tee, otse|tee, pea|tee, põhi|tee, ring|tee, rist|tee, siksak|tee, sild|tee, sise|tee, suur|tee, trepp|tee, umbtee; asfalt|tee, betoon|tee, bituumen|tee, halg|tee, killustik|tee, kilp|tee, kivi|tee, kruusa|tee, laud|tee, liiva|tee, munakivi|tee, pakk|tee, palk|tee, plaat|tee, tsementtee; era|tee, riigi|tee, vallatee; köis|tee, mono(relss)|tee, raud|tee, ripp|tee, rongi|tee, rull|tee, roobas|tee, rööbas|tee, tagavara|tee, teras|tee, trammitee; kald|tee, liug(e)|tee, lohistus|tee, veeretee; laeva(sõidu)|tee, lennu|tee, mere|tee, vee|tee, õhutee.
2. liikumissuund, kellegi v. millegi liikumistee, marsruut, liikumisjoon. Tunneb tähtede järgi teed. Tuli teed küsida. Keegi juhatas, näitas neile teed. Viit juhatab teed. Lühim tee poodi läheb otse üle põllu. Meie teele jäi mitu tanklat. Ööbiti lageda taeva all, sest teel polnud ühtegi maja. Meil on vist üks tee. Jätsime hüvasti ja läksime kumbki oma teed. Varas lahkus sama teed, kust oli tulnud. Tuli näitas meremeestele teed. Kapten tunneb teid püügikohtade juurde hästi. Sirge on kõige lühem tee kahe punkti vahel. Päikese elliptiline tee. | (saetee kohta). *Tema [= sae] tee, mis algas puu teisest servast ja ulatus juba üle südamiku, oli liiga kitsaks vajunud. R. Vaidlo. || liikumist võimaldav ruum, läbi-, väljapääs. Teeb, rajab rahvamurrus endale (kätega, küünarnukkidega) teed. Teed tuli murda läbi tihedate põõsaste. Tee ukse juurde oli suletud, vaba. Kõik annavad külalisele teed. Põgenikul lõigati tee ära. Seisis mul risti teel ees. Tee lahti, vabaks! Gaasid otsivad teed ülespoole. Vetele oli kraavi pääsemiseks vaja tee ette teha.
▷ Liitsõnad: rände|tee, voolutee; saetee.
3. teekond, kuhugi liikumine. Ees ootab pikk, raske, vaevaline tee. Teele asuma, minema. Ennast teele seadma, valmistama, asutama. Saadikud saadeti, läkitati teele. Ema paneb tee peale toidukraami kaasa. Pärast lühikest peatust jätkatakse teed. Hea tüki teed sõitsime rongiga. Tee viis läbi mitme maa. Lahkujale soovitakse head teed. Matkarühm on alles teel. Kõik on teest väsinud. Nad vaidlesid kogu tee. Teel haiglasse kannatanu suri. Poolel teel hakkas ujuja väsima. Teelt tulles olid kõigil kõhud tühjad. See tee tuleb varsti ette võtta. Ütles mõned sõnad teele kaasa. Tõmbas käe poolelt teelt tagasi. Pall läks korvi poole teele. Panin, saatsin kirja teele. || (pikkuselt v. ajalt määratud vahemaa kohta). Sinna on mõnikümmend kilomeetrit teed. Klooster asus päevase hobusesõidu tee kaugusel. Nad on paari tunni tee kaugusel. *.. siit läbi padrikute mäele / jääb tubli söögivahe tee. B. Alver. || van kasut. möödunud aja märkimisel. *Ükskord – sest on aastat kuus teed – elasin ma tüki aega Oluvere kiriku ligidal .. F. R. Kreutzwald. *Nüüd on kakskümmend kaks aastat teed, et sinna paika oma kõige kallima sõbra olen matnud. O. W. Masing.
▷ Liitsõnad: jahi|tee, kerja|tee, kiriku|tee, kodu|tee, kooli|tee, kosja|tee, kroonu|tee, manala|tee, matka|tee, mineku|tee, pidurdus|tee, pulma|tee, päeva|tee, reisi|tee, rännu|tee, taandumis|tee, tagala|tee, tagasitee.
4. piltl kasut. kõige üldisemalt kulgemise, kujunemise, suuna märkimisel; ka sellesisuliste (püsi)väljendite koosseisus. a. kellegi elutee v. -käigu, arengu, teenistuskäigu, tegude vms. kohta. Kunstniku loominguline, muusikaline tee. Võitleja okkaline tee. Poeg jätkab isa teed. Laste tee saab vanemate omast kergem. Vanakese tee lõppes rahulikult. Lendur räägib oma tee algusest. Nende teed lähevad, viivad lahku. Tüdrukute teed kulgesid kõrvuti. Ta teed valgustab usk. On läbi käinud raske tee. Tee on olnud käänuline. Käis oma teed üksinda. Ta alles otsib oma teed. Käib, läheb, sammub elus hoopis teist teed kui vend. Õde läks oma teed. Joomamehe tee läheb, viib mäest alla. Ta teele astus, jäi üks naine ette. Mu teele sattus tõeline sõber. On jäänud poolele teele, poolel teel peatuma. Kool saatis teele esimese lennu. Vanaema oli, seisis noorte teel (ristiks, risuks) ees. Koristas vastase oma teelt. Veeretab teistele kive teele. Ta teele veeretati suuri raskusi. Vajab kaaslast, kes suudaks teda sirgelt teel hoida. Oli käinud pika tee jungast kaptenini. Meistri tee võidule. Lavastust tehes käidi läbi pikk tee. Issanda teed on imelikud. b. teatava tegevus-, käitumisjoone, arengusuuna vms. kohta; kuhugi juurdepääsu kohta. Mees valis kompromissitu võitluse tee. Kuritegevuse teele sattunud nooruk. Esimesed sammud tarkuse teel. Sa kõnnid põrgu teel. Uuenduste teele asunud riik. Tee ülikooli oli suletud, avatud. Noortel on kõik teed lahti, valla. Ajakiri on leidnud tee lugejate südameisse. Murrab endale rinnaga teed. Rajas endale tee hariduse juurde. c. esineb püsiväljendite koosseisus, mis märgivad hrl. moraali- ja eetikanormide vastu eksimist (vt. ka fraseoloogiaosa). Õigelt teelt kõrvale kalduma, astuma, minema. Käib keelatud teed. Mõni libiseb kergesti halvale teele. Viin on ta kurjale teele saatnud. On läinud, sattunud kõverale teele. d. muud. Serviis läks kõige kaduva teed 'purunes, hävis'. Tööasjad läksid isevoolu teed 'olid unarusse jäetud, tegija kontrolli alt väljas'. Seda teed peame me kõik käima (suremise kohta). Algas ta viimne tee (matuste, matusetalituse kohta). Kedagi viimsele teele saatma 'kellegi matusetalitusel osalema'. Naeris selle idee kõige otsemat teed 'otse, avalikult' välja. Otsemat teed 'kohe, jalamaid' magama! Kõik teed viivad Rooma (selle kohta, et eri meetodeid kasutades on tulemus ikka sama). Millelegi, kellelegi rohelist teed andma (vaba läbipääsu, eelisolukorra kohta). Käis enne tähtsat kohtumist meile teed silumas, tasandamas, tegemas (millekski ettevalmistava tegevuse kohta). Võit sillutas teed medalile.
▷ Liitsõnad: arenemis|tee, arengu|tee, eksi|tee, elu|tee, kannatus|tee, kujunemis|tee, langemis|tee, patu|tee, surma|tee, taeva|tee, tuleviku|tee, tõusu|tee, ummik|tee, vaeva|tee, õnnetee; ameti|tee, haridus|tee, kasvatus|tee, kirjaniku|tee, kunsti|tee, kunstniku|tee, laulja|tee, lava|tee, loome|tee, loomingu|tee, luuletaja|tee, luule|tee, madruse|tee, maletaja|tee, meremehe|tee, muusiku|tee, näitleja|tee, pedagoogi|tee, põgeniku|tee, spordi|tee, sportlase|tee, sõduri|tee, sõjamehe|tee, teadlase|tee, teatri|tee, töömehe|tee, uurija|tee, ülikoolitee; lahingu|tee, põgenemis|tee, rinde|tee, sõja|tee, tapluse|tee, vabastus|tee, vastupanu|tee, võidu|tee, võitlustee.
5. abinõu, vahend, meetod; moodus, viis, võimalus. Sõnavara rikastamise teed. Aidsi nakatumise teed. Näitas, juhatas sõbrale teed, kuidas kasumisse jõuda. See on otsene, kaudne, ainuõige, kindel tee lahenduseni. Tulemuseni jõuti erinevaid teid pidi. Juhatatud tee tundus liiga vaevanõudev. Ükski tee ei viinud sihile. Kõik teed prooviti ära. Otsiti uusi teid. Õiget teed ei leitudki. Leidis viimaks tee, kuidas naiseni jõuda. Selleks on teisigi teid. Teist, muud, kolmandat teed ei ole. Neil ei jäänud teist teed (üle). Ma ei näe pääsemiseks mingit, ainsatki teed. Veel üht teed võiks katsuda. || teel abil, vahendusel, kaudu; kombel, moel. Juhtunust teatati kirja, telefoni teel. Kahjutasu nõuti sisse kohtu teel. Kooperatiiv moodustati kahe ühisuse ühendamise teel. Maja müüakse enampakkumise teel. Sai pettuse teel diplomi. Mahla saadakse pressimise teel. Harib ennast iseõppimise teel. See taim paljuneb isekülvi, vegetatiivsel teel. Sel teel ei saavuta ta midagi. Hankis infot mõnel teisel, muul, otsesel, kaudsel, mitteametlikul teel. On raha kogunud ausal teel. Ka kodusel teel saab alkohoolseid jooke valmistada. *Iga palukese eest, ükskõik mis teel ta selle ka hankis, tuli tal lausa verist vaeva näha. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: kasutus|tee, lahendus|tee, leviku|tee, lähenemis|tee, pääse|tee, väljapääsutee.
6. rada (5. täh.); miski teed (1. täh.) meenutav. Küüni juurde viib heinapeprede tee. Ei viitsitud jalgu pühkida ja nüüd on poritükkidest tee taga. Loojuv päike heidab üle veevälja punaka tee.
7. ‹hrl. pl., liitsõna järelosana› elundite kohta, mida kaudu miski liigub
▷ Liitsõnad: hingamis|teed, kuse|teed, lümfi|teed, sapi|teed, sünnitusteed; juhtetee.

veo|koer
veoloomana kasutatav koer. Põhjamaa rahvaste veokoerad. Kelgu ees oli viis veokoera.

vits|plekk
lindiks lõigatud plekk. Kelgu jalaste alla kruviti vitsplekk.

hõlmu vöö vahele panema ~ pistma
ära minema. Abikaasad läksid nii riidu, et mees oli sunnitud hõlmad vöö vahele pistma. *Pruukis sulale minna, kui Jakob pani hõlmad vöö vahele, võttis kuuri alt kelgu ning kadus teadmata suunas. A. Beekman.