[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kehaline ‹-se 5› ‹adj›

1. inimese kehaga seotud, füüsiline. Kehalised võimed, omadused, puuded, eeldused, iseärasused. Lapse kehaline areng. Kehaline karastatus.Vanakese kehaline jõud oli otsakorral. Kehalised vaevused. Kehaline karistus. Võimleja hea kehaline ettevalmistus. Kehaline töö, tegevus, koormus, pingutus. Kehalised harjutused. Kehaline kasvatus 'kehaliste võimete sihipärane arendamine (koolides ka vastav tund)'.
▷ Liitsõnad: üldkehaline.
2. keha omav, füüsiline, materiaalne. *See, mida me tajume, võib olla (ja on tegelikult väga sagedasti) füüsiline, kehaline. A. Koort.