[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 112 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

alastiadv

1. rõivasteta, palja kehaga. End alasti võtma, koorima. Saunas on kõik alasti. Lesiti alasti rannaliival. Jooksin alasti vette. Olime peaaegu, lausa, päris alasti. Alasti inimesed, mehed, naised. Alasti kehad võisid nautida päikest ja vett. || piltl (puude, põõsaste vm. loodusvormide kohta:) lehtedeta, roht-, taimkatteta, roheluseta. Alasti, raagus puud, põõsad. Sügisesed alasti põllud, aiad, mets. Alasti liivaluited, kaljud. Sügistuuled rebivad puud alasti. || piltl (esemete ja tehisvormide kohta:) paljas, katmata. Sõjast saabujaid ootasid kodude ahervaremed ning alasti korstnajalad. *Ühe armatuuri asemel rippus laest alasti pirn. H. Pukk.
▷ Liitsõnad: ihu|alasti, poolalasti.
2. piltl (millegi abstraktse kohta:) kaunistamata, varjamata; kaunistamatult, varjamatult. Julm alasti tõde. Tuli seista alasti faktidega silm silma vastu. Alasti otsekohesusega rääkis ta kõik ära. Igast toanurgast vahib vastu alasti vaesus.

ema|kala

1. emane kala. Emakala heidab marja.
2. zool poegiv pika rulja kehaga merekala, kiviluts (Zoarces viviparus)

hai14› ‹s

1. suur süstja kehaga, peamiselt soojades meredes elunev röövkala, haikala
▷ Liitsõnad: heeringa|hai, hiid|hai, koer|hai, oga|hai, sini|hai, vasarhai.
2. piltl ahne, omakasupüüdlik, raha- v. võimuablas inimene
▷ Liitsõnad: börsi|hai, rahahai.

haughaugi 21› ‹s
põhjapoolkera mage- ja riimvete tugeva pea ja pika sihvaka kehaga röövkala, purikas, havi (Esox lucius). Viiekilone haug. | (toiduna). Keedetud, täidetud haug.

ihuline-se 5› ‹adj

1. ihulik, ihu-. Ihuline häda, vaev, karistus. Ihulised vajadused, vead.
2.hrl. liitsõna järelosanaihuga, kehaga
▷ Liitsõnad: pehme|ihuline, valgeihuline.

ingel|hai
zool väga suurte kõhu- ja rinnauimedega ning lameda kehaga hai (Squatina)

jaani|mardikas
zool pehme kehaga mardikas (Lampyris noctiluca)

kakand-i 2› ‹s
zool vees v. niisketes kohtades elav väike lameda kehaga koorikloom
▷ Liitsõnad: kala|kakand, keldri|kakand, mulla|kakand, vesikakand.

kalmaar-i 21› ‹s
zool pikliku kehaga kümnehaarmeline peajalgne (Ommastrephes)

kammeljas-ja, -jat 2› ‹s
zool lestast ümarama kehaga lame merekala silmadega ühel kehapoolel (Scophthalmus). Kammeljaid püütakse Euroopa rannikumeredest. Praetud kammeljad.

kamm|loom, kammloomad pl
zool klass õrna sültja kehaga ainuõõsseid (Ctenophora)

keerub-i 2› ‹s

1. müt inimese pea ja härja v. lõvi kehaga tiivuline olend assüüria-babüloonia mütoloogias
2. kirikl paradiisi väravavalvur; kõrgem ingel. *Keerub seisab Looja ees. F. R. Kreutzwald. | (võrdlustes). *.. nagu karistav keerub seisis ta [= preili] nüüd Jaani ees .. A. Kitzberg.

kehakas-ka, -kat 2› ‹adj
suure kehaga, korpulentne, tüse, paks. Keskmist kasvu kehakas mees. Kehakas isand, maadam, eit. Mees oli võrdlemisi kehakas. *Aga sood solisesid alles sügisel ja kevadel ning keset suvegi raskema vihmaga, nii et kehakatel lehmadel raske oli läbi pääseda. A. H. Tammsaare. || kogukas, suur. Kehakas savinõu. Kehakas tõrs, vaat. Ärimehe rahatasku oli kehakas. *.. võttis kehaka raamatu põlvedele ja hakkas lehitsema. A. H. Tammsaare. *.. pistab tasku, või kui on kehakam kingitus, annab selle tütarlapse hoolde. A. Gailit.

kehaline-se 5› ‹adj

1. inimese kehaga seotud, füüsiline. Kehalised võimed, omadused, puuded, eeldused, iseärasused. Lapse kehaline areng. Kehaline karastatus.Vanakese kehaline jõud oli otsakorral. Kehalised vaevused. Kehaline karistus. Võimleja hea kehaline ettevalmistus. Kehaline töö, tegevus, koormus, pingutus. Kehalised harjutused. Kehaline kasvatus 'kehaliste võimete sihipärane arendamine (koolides ka vastav tund)'.
▷ Liitsõnad: üldkehaline.
2. keha omav, füüsiline, materiaalne. *See, mida me tajume, võib olla (ja on tegelikult väga sagedasti) füüsiline, kehaline. A. Koort.

kiirus|hobune
elavaloomuline, kiireks liikumiseks kohane kõrgejalgne saleda kehaga hobune

kirp|vähk
zool kitsa, kõhu suunas kõverdunud kehaga magevete vähike, kes võib teha hüppeid (Gammarus)

koera|koonlane-se 5 või -se 4› ‹s
folkl koera pea ja inimese kehaga mütoloogiline olend, peninukk. Jutud, muistendid koerakoonlastest.

koha111› ‹s
ka zool pikliku saleda kehaga mage- ja riimvete vääriskala (Lucioperca lucioperca). Võrgus oli kümmekond koha.

kokku|põrge

1. liikuva keha põrkumine mingi teise (liikuva) kehaga. Kahe rongi, laevade kokkupõrge. Kokkupõrkes said mõlemad autod kannatada. Autoga kokkupõrkel sai mootorrattur vigastada. Kitsal teel oli kokkupõrge vältimatu. Taevakehade kokkupõrkeid esineb haruharva.
▷ Liitsõnad: ahel|kokkupõrge, laupkokkupõrge.
2. nähtuste omavaheline teravasse vastuollu sattumine, konflikt. Ideede, huvide kokkupõrge. Kahe erineva maailmavaate, ellusuhtumise kokkupõrge. Ideaalide kokkupõrge tegelikkusega.
3. tüli, riid, terav, äge sõnavahetus. Isa ja poja vahel oli sageli kokkupõrkeid. Mul oli temaga selle asja pärast väike kokkupõrge. Nende vahekord muutus halvemaks ja kokkupõrked sagedasemateks.
4. lööming, kaklus; võitlus, lahing. Väesalga ja talupoegade vahelises kokkupõrkes sai surma mitu talupoega. Suguharudevahelised verised kokkupõrked. Esimeses kokkupõrkes vaenlasega kaotas salk kolm meest.

krevett-veti 21› ‹s
zool väike pikliku saleda kehaga kümnejalaline söödav vähk (Palaemon); (kaubanduses ka kõigi samasse alamseltsi kuuluvate söödavate vähkide kohta). Krevette püüdma, sööma. Keedetud krevetid.

krokodill-i 21› ‹s

1. zool sarv- ja luukilbistega kaetud kehaga suur sisalikukujuline troopika ja lähistroopika mageveekogude ja soode roomaja (Crocodylus). Niiluse krokodill.
2. el hambuline juhtmeotsak || kõnek (ühelt akult teise aku laadimiseks kasutatava hambuliste otsakutega juhtmepaari kohta). Autot üritati käivitada krokodillide abil.

kummardama37

1. pead v. ülakeha kergelt ettepoole painutama, kummardust tegema (tervituseks, austuseks vms.). Kummardab kergelt, sügavalt. Kummardasin viisakalt, galantselt, tähelepanelikult, aupaklikult. Uksehoidja kummardas külaliste ees teenistusvalmilt. Kummardas lävelt tervituseks kohalviibijaile, kohalviibijate poole, igasse kaarde. Kummardas daami ees ja palus teda tantsima. Vabandas, tänas, tervitas, lahkus kummardades. *Kummardasin maani ta ette ja haarasin ta rüühõlma järele .. B. Kangro.
2. (kultuslikult) austama, teenima, au sees pidama. Jumalaid, tootemeid, esivanemaid kummardama. Loodusrahvad kummardavad päikest, tuld, puid, loodusjõude. Halli pead austa, kulupead kummarda. | piltl. Rikkust, mammonat, võimu kummardama. Kummardab mõistust, ilu. Kummardas saksu, ülemusi. Ta ei pea midagi pühaks, ei kummarda millegi ees. || kõnek alandlikult paluma. Küllap sul tuleb veel tema juurde kummardama minna. Ma ei mõtlegi selle asja pärast kedagi kummardama hakata.
3. kummargile laskma, kallutama. Kummardas pea alla, keha ettepoole. Pajud kummardavad oksi vee kohale. *.. kollendav rukis kummardas valminud päid maani .. M. Metsanurk. *Ja Koidu poole, häbelik, / end kummardamas Hämarik .. L. Koidula.
4. end kehaga alla v. kellegi poole kallutama, kummargile laskuma, kummarduma (1. täh.) Kummardas ja võttis midagi maast. Kummardas kingapaela siduma. Kummardas, et hoopi vältida. Ema kummardab voodi kohale, lapse üle. Kummardas läbi rongiakna vaatama.

kummarduma37

1. end kehaga alla v. kellegi poole kallutama, kummargile laskuma. Kummardub naabrile lähemale, naabri kõrva juurde. Kummardus üle paadi ääre, üle trepi käsipuu. Madal uks sundis sisenejaid kummarduma. Arst kummardus lamaja kohale. Pead olid kummardunud raamatute kohale. Vee kohale kummardunud pajud. || kummargil, lookas olema. *Lagendiku taga kummardus kahar pihlakas veripunase koorma all maani. O. Tooming.
2. hrv kummardust tegema, kummardama (1. täh.) *Jaapanlased kummarduvad teineteist nähes mitu korda ja väga sügavalt. H. Pukk.

kuu|kala
zool soojade merede kõrge ovaalse kehaga hiigelkala (Mola mola)

kärbeskärbse, -t, kärbsesse, -te, kärbseid, -tesse e. kärbseisse 19› ‹s

1. väike kahetiivaline (parasiit)putukas (hrl. Musca); ka mingi muu jässakas lühikese kehaga kahetiivaline putukas. Kärbse vastsed. Kärbseid hävitama. Kärbes lendas aknale, istus seinale, jookseb seinal. Kärbes pirises ämblikuvõrgus. Hobune vehib sabaga kärbseid eemale. Tuba sumises kärbestest. Laud on kärbestest must. Kärbsed mustavad kõik ära. See mees ei tee kärbselegi liiga 'pole suuteline kellelegi halba tegema'. Rootsi kärbes 'teat. kahetiivaline läikivmust putukas, viljakahjur' (Oscinosoma frit). Hispaania kärbes zool läikivroheline ebameeldiva lõhnaga mardikas (Lytta vesicatoria). Inimesi suri katku ajal nagu kärbseid 'massiliselt'. Kärbes lendab niikaua ümber tule, kuni tiivad põletab. Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. Hädaga sööb vanakurat kärbseidki. || kärbsekirja üksikkujutis. *Seejärel lasti neil [= lastel] otsustada, mis värvi kärbsed sobivad kellegi kinnastele. V. Saar.
▷ Liitsõnad: toakärbes; juustu|kärbes, kaalika|kärbes, kapsa|kärbes, peedi|kärbes, piste|kärbes, porgandi|kärbes, pori|kärbes, põdra|kärbes, raud|kärbes, rooja|kärbes, sibula|kärbes, talli|kärbes, tsetse|kärbes, vilja|kärbes, äädikakärbes; kunstkärbes.
2. piltl vilets, tähtsusetu isik, könn. *Ja kui ma Madjakuga kampa löön, siis te kõik olete kärbsed meie kõrval. J. Kärner.

kärp1kärbi 21› ‹s
zool väike nirgist suurem saleda kehaga kärplane, hermeliin, lahits (Mustela erminea). Kärp on hinnalise nahaga karusloom.

kärplane-se 5 või -se 4› ‹s›, kärplased pl
zool sugukond madalajalgseid pika kehaga karusloomi (Mustelidae). Eesti kärplased on metsnugis, kivinugis, tuhkur, naarits, kärp, nirk, mäger ja saarmas.

kärss|uss
zool veekogudes v. niiskes liivas elav pika peenikese lameda kehaga uss, kellel on enamasti keha eesotsas sissetõmmatav kärss

küür|vaal [-a]
zool lühikese jämeda kehaga vaal (Megaptera novaeangliae)

laeva|oherdi
zool troopika- ja parasvöötme meredes elutsev usja kehaga karp (Teredo)

lameda|kehaline
lameda kehaga. Lamedakehaline putukas.

latikas-ka, -kat 2› ‹s
zool kõrge, külgedelt lamedama kehaga mage- ja riimveekala (Abramis brama)

lemming-i 2 või -u 2› ‹s
zool tundras elutsev väike jässaka kehaga näriline (Lemmus)

lend|hüpe
sport (sportvõimlemises:) riista ületamine sirge v. ülesirutatud kehaga

lest-a 22› ‹s

1. õhuke lai moodustis; kest. Lubi kukkus lestadena laest alla. Selles pähklis oli tuuma asemel kuivanud lest. Supiherned poetatud, viisin tühjad lestad küülikutele süüa. *Aga neid [= hernekaunu], mis päikese pool ei ole, neid ei tahaks raha eestki süüa ... Nii lestad alles .. A. Jakobson. | piltl. *.. lõbu nad [= kirjutised] ei paku, tuimad, kõhnad lestad, päris aganad kirjanduse salves. E. Vilde. || ujulest. Veelindudel on lestadega jalad, lestad varvaste vahel. *See [= linnutalitaja] kummardus parajasti ühe sinaka pardi kohal ja õiendas selle lesta kallal. F. Tuglas. || ujumislest. Akvalang, mask ja lestad kuuluvad akvalangisti varustusse. Lestadega ujumine.
▷ Liitsõnad: herne|lest, oalest; kõrvalest.
2. zool ovaalse ühelt küljelt paksema lapiku kehaga kala Euroopa rannavetes (Platichtys flesus). Lest ujub laperdades. Suitsutatud, kuivatatud, praetud lest. Lesta võiks rohkem müügil olla. ||liitsõna järelosanapaljude lestaliste seltsi kuuluvate kalade nimetustes
▷ Liitsõnad: prae|lest, suitsulest; hiid|lest, meri|lest, soomuslest.
3. zool ämblikulaadne lestaliste seltsist
▷ Liitsõnad: kõdu|lest, nugi|lest, pahk|lest, samet|lest, sarv|lest, sule|lest, sügelis|lest, süüdik|lest, vesi|lest, võrgendilest.

limune-se 4› ‹s›, limused pl
zool hõimkond pehme, hrl. lubikojaga ümbritsetud lülideta kehaga selgrootuid (Mollusca). Karbid, peajalgsed, teod on limused.
▷ Liitsõnad: magevee|limune, maismaa|limune, merelimune.

lint|saba
zool Atlandi troopilises osas elutsev lintja kehaga röövkala (Trichiurus lepturus)

luts1-u 21› ‹s
zool pikliku rulja kehaga mageveekala (Lota lota). Peipsist, Võrtsjärvest püütakse lutsu. Libe kui luts.

madumao 27› ‹s

1. pika rulja jalutu kehaga siueldes liikuv soomuseline roomaja. Mürgised, mürgita maod. Madu sisises hoiatavalt, salvas, hammustas, nõelas poissi jalga. Mättal oli end rõngasse kerinud madu. Meil esinevad madudest rästik ja nastik. Muinasjutud räägivad lendavatest madudest, sajapäistest madudest jm. koletistest. Maona looklev järjekord.
▷ Liitsõnad: boa|madu, korall|madu, lõgis|madu, meri|madu, mürk|madu, nool|madu, prillmadu; lend|madu, lohemadu.
2. piltl (salakavala, õela, alatu inimese kohta, ka sõimusõnana). Sa igavene madu! Ah sa madu, või minu peale kaebama! *Ja miks ma's ei peaks istuma [maas], kui naine mind just praegu tappa tahtis ... Näe, see madu sääl. A. Jakobson. *„Sa, madu, ära vigurda – kui virutan sulle!” läks Orlov vihaseks. O. Samma (tlk).

madu|nõel
zool niitja kehaga kollakasroheline merekalake (Neropis ophidion)

makrell-i 21› ‹s
zool pikliku käävja kehaga kala subtroopilistes ja mõõdukalt soojades meredes, skumbria (Scomber)

meri|hunt
zool suur rulja kehaga Põhja-Atlandi ning Põhja-Jäämere põhjakala (Anarhichas lupus)

meri|keel
zool ovaalse kehaga lesta moodi merekala (Solea)

meri|koger
zool (lähis)troopiliste merede kõrge kehaga kala (Sparus)

meri|kurk [-kurgi]
zool hrl. kurki meenutava v. tünja kehaga meripura (Cucumaria)

meri|leopard
zool pika vilaja kehaga Antarktika hüljes (Hydrurga leptonyx)

meri|liiliad pl
zool klass napast ja haarmest koosneva lilletaolise kehaga okasnahkseid (Crinoidea)

meri|nõel
zool jämeda suure nõela kujulise kehaga Euroopa rannikumerede kala (Syngnathus typhle)

meri|purad pl
zool klass rulja v. usja kehaga okasnahkseid (Holothurioidea)

meri|siilikud pl
zool klass liikuvate lubinõeltega kaetud ümara v. lameda kehaga peam. troopikamerede okasnahkseid (Echinoidea). Söödav merisiilik. Astus rannas mürgise merisiiliku otsa.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur