[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

keetma ‹keedan 46›
vedelikku v. vedelikus olevat ainet keeda laskma. a. (toidu v. joogi valmistamise kohta). Toitu, sööki, süüa keetma. Teed, kohvi, kompotti, liha, sülti keetma. Putru tuleb keeta tasasel tulel. Keeda õhtuks kartuleid! Tüdruk oskas hästi keeta. Vaarikamahlast saab suhkru lisamisel keeta siirupit. Kanast keeda meile korralik supp! Keedab perele lõunat. Keedetud piim, vesi. Pehmeks keedetud riis, makaronid. Kõvaks keedetud munad. Keedetud kala. Soolaga keedetud oad. Näost punane kui keedetud vähk. *Kurediku talus aga praeti, keedeti ja küpsetati pulmaroogi .. E. Kippel. *Tollest viljast, noist tüsedaist sõõruteradest torkas Juhanile pähe mõte hakata viina keetma .. F. Tuglas (tlk). | piltl. *Üks peab olema üle teiste, hulga käratsemine ei keeda midagi. Meil on vaja suurvanemat. A. Mälk. b. (mingi muu saaduse valmistamise kohta). Tõrva, pigi, seepi, liimi keetma. c. vees v. mingis lahuses keeda laskmisega midagi puhastama v. desinfitseerima. Pesu keetma. Süstlaid keetma.

kapsaid keetma vt kapsas

kokku keetma

1. van rauda kuumutades sepist mitmest osisest kokku taguma. *Nad [= rätsepad] lasksid oma seitse paari käärisid sepal kokku keeta, odaotsaks taguda .. K. A. Hindrey. *.. ääs oligi valmis. Nüüd võis rauatüki juba hõõguma ajada, väiksemaid isegi kokku keeta. R. Sirge.
2. kõnek midagi segast v. halba põhjustama, kokku keerama. Heldene taevas, mis asja sa jälle oled kokku keetnud! *Sest mis nad siin nõlval on kokku keetnud, ei ole künd, vaid lojuste tegu. E. Rannet.

läbi keetma
vajalikul määral, tublisti keetma. Liha tuleb korralikult läbi keeta. Purgikaaned keedeti enne purkidele panemist läbi.

seebiks keetma vt seep

sisse keetma
sisse tegema, (marjadest, puuviljast) keedist valmistama. Marju sisse keetma. Mustikaid, tikreid, pohli talveks sisse keetma.

suppi ~ putru (kokku) keetma vt supp vt puder

üles keetma
alt, sügavusest üles ajama. Allikad keedavad vett üles. Siit kohast keedab vett üles. *.. vahuselt hällivad vood keedavad põhjast nagu rohekasmusta tinti üles. E. Vilde. *.. kas soo ei keeda mürgiauru alt üles ja nõnda edasi. P. Vallak.