[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 24 sobivat artiklit.

keeramakeerata 48

1. midagi keskpunkti v. telje ümber liikuma panema v. selles suunas nihutama; teisele küljele pöörama. Keerab lukus võtit. Keerab kruvikeerajaga kruvisid paika. Keeran kraani ja vesi hakkab jooksma. Lampi tuleb uus pirn keerata. Keerasin pudelil korgi pealt. Autojuht keerab rooliratast. Keerab sõrmega telefoniaparaadi ketast. Keeras vänta, vändast, nuppu, nupust. Lukk on vist rikkis, võti ei keera hästi. Keeras kausi lauale kummuli. Keera veidi lampi, et valgus otse lauale langeks. Maie keeras pannkoogil teise külje. Keerasin järgmise lehekülje. | (tegelikku objekti märkimata). Ust lukku keerama. Keerab elektri põlema. Keerasin lambitahi kõrgemaks. Keera tuli surnuks, väiksemaks! Keerasin kella käima, raadio mängima. Raadio on keeratud muusikakanali peale. *.. ta keeras tammepakusse oherdiga augu .. F. Tuglas. || (seoses isiku v. olendi asendi muutumisega). End kõhuli, külili keerama. Keerab end voodis küljelt küljele. Magaja keeras teist külge. Haige keerati teisele küljele. Keerab pead, kaela. Keera selg! Ta keeras näo kõrvale, tulijatele pahaselt selja. Minu ees istuja keeras tagasi vaatama. Kutsikas keeras enda selili. | piltl. *.. sõda keeras elud neetult segamini. P. Kuusberg. || kõnek (pikaliheitmise kohta). Keeras end pärast sööki koikusse siruli. Kui ära väsis, keeras magama. *Sass läks tagasi tuppa, keeras naise kõrvale voodisse .. R. Sirge.
2. midagi poolkaarde v. kahekorra painutama v. vajutama, kokku rullima, rõngasse painutama vms. Keerab vaiba, käsikirja rulli, riide kahekorra. Ta keeras riided pampu, puntrasse. Keerab endale vatijopi pea alla ja heidab pikali. Keeras endale vaiba ümber keha, keha ümber. Naised keerasid ojast läbiminekul seelikuservad värvli vahele. Tüdruk keerab lokke pähe. Naisel olid juuksed kukla taha krunni keeratud. Kikki keeratud vuntsid. Müüja keeras lilled, pudeli paberisse. Keeras raamatud ajalehe sisse ja sidus kinni. Kapsas hakkab pead keerama 'pead looma'. || midagi sellise tegevusega valmistama. Plotskit, pläru, vilkat keerama. Võttis taskust tubakakoti ja keeras endale suitsu. Lepakoorest keeratud karjapasun. Kasetohust keeratud torbik. Traadist keeratud käevõru.
3. millelegi v. kellelegi teist suunda andma. a. (liikumisel). Keeras hobuse suurelt teelt kõrvale vaiksele külatänavale. Ta keeras paadi paremale. Kapten laskis laeva nina vastu tuult keerata. | kõnek (ainult 3. isikus ühenduses ilmastikuga). Öösel keeras tuule lõunasse. Hommikuks oli ilma teiseks keeranud. b. piltl. Jüri keeras jutu teisale, teise asja peale. Püüdsin ütlust naljaks keerata. Ta püüdis kõike kadedate inimeste kiusuks keerata. Ole temaga ettevaatlik, ta võib veel kogu asja untsu, tuksi keerata. *Keeravad halvemal juhul veel asja nii, nagu oleks ta soodustanud, kasutades oma ametivõimu .. A. Valton. *.. sinu viha mõtles ta Mardi ja meie vastu keerata. E. Rannet.
4. oma suunda muutma, endisest suunast kõrvale kalduma. a. (liikumisel). Minge otse, ärge teelt kuhugi kõrvale keerake! Keerake selle kilomeetriposti juurest vasakule! Seenelised keerasid tee pealt metsa. Keerasin ümber nurga vaiksesse põiktänavasse. Teekäijad keerasid maanteeäärsesse majja jooma. Ta keeras tuldud teed tagasi. Vihastus ja keeras kannapealt minekule. Auto keeras metsateele. Heinakoormad keerasid tee pealt küüni ette. Tuul keerab (lõunasse, itta). b. (ilma liikumiseta). Tee keeras paremale, mäest alla. Suurelt teelt keeras kõrvale mitu väiksemat teed. Rada keeras peagi padrikusse. Selles kohas koridor keerab. c. piltl. Meeste jutt keeras varsti poliitikale. Ilm keeras sajule, vihmale. *Oleks võinud ikka paar päeva oodata ja vaadata, kuhu ilm keerab. E. Raud. || kõnek hakkama (midagi tegema). *Nii nad leppisidki, ilma leppimata, nagu nad tookord ilma tülitsemata olid tülli keeranud .. L. Hainsalu. *Kaks vana inimest keeravad korraga kaklema, hakkavad vastamisi viha kandma .. A. Jakobson.
5. kõnek virutama, äigama, lööma. *Rolf hakkas kõnelema .. viimasest poksivõistlusest, kus lätlane keeranud osavasti meie omale hirmsa haagi .. M. Metsanurk. *.. Imbi ei saa ometi aiateivast võtta ja talle keerata mööda koibi .. H. Raudsepp.
6. piltl ässitama, üles keerama. *.. ta keeravat juba niigi altkulmu vaatavaid mõisatöölisi veelgi rohkem paruniproua vastu. E. Rannet.
7. kõnek (südamepöörituse, südame pahaksmineku, iiveldustunde tekkimise kohta). See toit oli nii vastik, et võttis sees keerama. *Terve kauss oli konte täis ja neid võis nii kaua imeda ja puhastada, kuni sees hakkas keerama .. R. Saluri.

alla keerama

1. allapoole pöörama. Keeras mütsikõrvad, särgikrae alla.
2. kõnek mingist suunast (näit. tee pealt) kõrvale pöörama. *Alles suurelt teelt alla keeranud, jäi ta vanemaid järele ootama. V. Gross.

ette keerama

1. suuna muutmisega kellelegi v. millelegi tee peale ette siirduma. Ta keeras mulle tee peale ette. Mootorrattur keeras ettevaatamatult tagant tulevale autole ette.
2. keerates ette ajama, ette lükkama (näit. kellaosutit). Keeras kella mõne minuti ette.
3. suitsu valmis keerama ja ette panema. Mees keeras endale suitsu, plotski ette.
4. kõnek ette rääkima. *Kes seda teab, mis teisel päeval .. vanainimesele ette keerati. I. Sikemäe.

[midagi] hinge alla keerama vt hing [1]

[kelle(l)gi] kaela (kahekorra) keerama vt kael

keresse ~ kerre keerama vt kere

keret maha keerama vt kere

kihva keerama vt kihv

kinni keerama

1. midagi lõpuni keeramisega sulgema v. kinnitama. Keerab kraani kinni. Keeras raadio kinni. Keeras ukse kinni 'keeras ukse lukku'. Keera see kruvi, mutter kinni!
2. kõnek ära sööma v. jooma, nahka panema. Keeras kausitäie suppi üksinda kinni. Näljasena keeras kinni kõik, mis ette anti. *„Säh, keera kinni!” pakub ta mulle klaasi viinaga. J. Lapp.

kokku keerama

1. kokku murdma, kokku rullima vms. Keeras paberilehe kahekorra kokku. Keerake lipud ja loosungid kokku! Keerasin teki ja linad puntrasse kokku.
2. kõnek hunnikusse, ühte paika kokku ajama, kokku paiskama, kokku keerutama. *Näe, keerab sealt kirdest päris vihast värvi pilvi kokku. E. Rannet. || piltl midagi segast v. halba põhjustama. Teda ei või lasta omapead tegutseda, mine tea, mis jälle kokku keerab. Uuel töödejuhatajal andis tükk aega klaarida, mida ta eelkäija oli kokku keeranud. Mine tea, mis jama ta jälle kokku keerab. *Anna sihukesele masin kätte, keerab ilmtingimata mõne prohmaka kokku, nii et siga kah ei söö. R. Kaugver.

(kõiki) kraane kinni keerama vt kraan

lahti keerama

1. keeramisega avama. Keerab kraani lahti. Kruvid, mutrid tuleb lahti keerata. Keera raadio lahti! Keeras ukse (lukust) lahti. Võti ei keeranud lukku lahti.
2. kokkumurtud, kokkukeeratud, kokkurullitud seisust lahti tegema. Keeras paberirulli lahti. *Ta tõmbas püksi tagataskust kokkumurtud ajalehe, keeras selle lahti, vajus ninapidi lehte. R. Sirge.

maha keerama

1. alla keerama (1. täh.) Särgikrae on maha keeratud.
2. kõnek nupust keerates (1. täh.) midagi vähendama v. välja lülitama. *Juht keeras gaasi maha ja juhtis paadi ninaga silda. V. Rähn.

nina vinklisse keerama vt nina

[midagi] pea peale keerama vt pea

pers(s)e keerama vt perse

pintslisse keerama vt pintsel

ringi keerama

1. tuldud suunda tagasi keerama, vastupidisesse suunda keerama, ümber keerama. Keeras ringi ja hakkas tagasi minema. Tal oli tahtmine kannapealt ringi keerata. Kitsas käigus oli vaevu ruumi end ringi keerata. Auto, buss keeras ringi. Vanamees keeras hobuse ringi ja logistas kodu poole tagasi.
2. täisringi v. -ringe keerama. Kruvi, mutter keerab ringi.

sisse keerama

1. (suure) tee pealt kuhugi kõrvale v. kellegi juurde sisse minema; mingist üldisest suunast kõrvale, kuhugi sisse pöörduma. Ta keeras õueväravast, teeotsast sisse. Nägin, kuidas ta ühte majja sisse keeras. Auto keeras meile sisse. Mootorpaat keeras abajasse sisse.
2. serva sissepoole keerama. Keerab riiet palistades ääred sisse. Varrukasuu tuleb sisse keerata.
3. midagi millessegi keerama (1. täh.) Keera uus pirn, kork sisse!
4. juukseid lokirullide ümber keerama. Keeras pärast vanni rullid sisse.

välja keerama

1. midagi millegi seest keerates (1. täh.) välja võtma. Keeras pirni, korgid välja.
2. mingist suunast v. asendist teisale keerama. Keera auto siit pori seest välja, muidu jääme veel päris sisse! Suusanina keeras rajalt välja. *Ta silmitses vagusid, mis sahahõlmade kolmik traktori taga välja keeras. E. Rannet.

ära keerama

1. mingist suunast, teelt, asendist kõrvale keerama. Ma keeran siit, järgmisest tänavast ära. Oota, ära keera oma pead ära! Sai veel end hoobi eest ära keerata. Varsti keerab rada ära paremale. *Noh, kui tuult kagust ära ei keera, läheb lausa kuradiks .. R. Vellend. | piltl. *Mida küll leidis Marii selles kandilises Kristuses, et talle mehele läks? Selles asjas keerab naistel vahel ära. E. Tegova.
2. keerates (1. täh.) välja lülitama. Keerasin tule ja raadio ära.

üles keerama

1. millegi vedru töötamiseks, käivitamiseks pingule keerama. Kella üles keerama. Vedru on viimase võimaluseni üles keeratud. Üleskeeratavad mänguasjad. *Maua ei saanud pidama, oli otsekui üles keeratud, juttu üle pea. A. Vanapa.
2. piltl kõnek millekski v. kellegi vastu üles ässitama. Tahab meid sinu vastu üles keerata. Eit hakkas ise vastu ja keeras ka teised naised üles. *.. laudanaised aga keeravad su oma kädinaga üles ja sina tood või taevalakast põhud alla. O. Anton.
3. mingi riietuseseme alumist serva v. osa ülespoole, kõrgemale keerama. Keerab käised, särgivarrukad üles. Mees keeras mantlikrae, mütsikõrvad üles. Poiss keeras läbi oja minekuks püksisääred põlvini üles. *Tädi väljub praegu toast, kummagi käe otsas seasöögipang, pealmine seelik üles keeratud. L. Tigane.
4. mingist suunast kõrvale (kõrgemale) minema. Siit keerab rada üles mäkke. Ma keeran järgmisest tänavast üles.

ümber keerama

1. teise külje peale, kummuli keerama. Parv keeras end ümber ja mehed uppusid. *.. ratassahk keeras kriginal mulda ümber. R. Sirge.
2. tuldud suunda tagasi keerama, vastupidisesse suunda keerama, ringi keerama. Keeras kannapealt ümber ja läks. Autol pole siin ruumi ümber keerata.

[kedagi] ümber sõrme keerama vt sõrm

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur