[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

adenoid ‹-i 21› ‹s›
‹hrl. pl.› med lapseeas esinev neelu- ja kurgumandli vohand. Adenoidide eemaldamine.

alt ‹aldi 21› ‹s›
muus
1. madal naisehääl. Tal on pehme, mahe, kõlav alt. Laulab ansamblis alti. || (kõnehääle kohta). Kõneleja sügav alt.
2. aldilaulja. Naiskoori vajatakse alte.
▷ Liitsõnad: kontraalt.
3. madala registriga keel- v. puhkpill (eriti altviiuli ehk vioola kohta). Mängib viiuldajate ansamblis alti. Alt ja metsasarv kuuluvad vaskpuhkpillide rühma.

embargo ‹6› ‹s›
jur maj
1. kaupade sisse- v. väljaveo keeld
2. välismaa kaubalaevade vm. vara kinnipidamine; keeld teiste riikide laevadel tulla keelu kuulutanud riigi sadamaisse

filoloogia ‹1› ‹s›
keele-, rahvaluule- ja kirjandusteaduse ühisnimetus. Klassikaline filoloogia. Õpib ülikoolis eesti, vene, inglise filoloogiat.

imema ‹37›

1. keele- ja huultelihaste abil suuõõnes alarõhku tekitades midagi (vedelikku, suitsu vm.) avatud huulte vahelt vähehaaval suhu tõmbama. Laps imeb rinda, lutist piima. Imevad kõrrega klaasist kokteili. Põrsad, (lamba)talled imevad ema all. Rästikumürki on võimalik haavast välja imeda. Kondist üdi imema. Sigaretti, suitsu, piipu imema. *Juho imes sügava mahvi, uuris sõpra läbi suitsupilve. E. Tennov.
2. lutsima, lutsutama. Laps imeb tühja lutti, pöialt. Kompvekki, karamelli, iirist imema.
3. alarõhku tekitades või muul teel end kellegi v. millegi külge, midagi endasse v. kuskilt välja tõmbama. Sääsk, kärbes imeb verd. Lüpsimasin imeb nisadest piima välja. Kaan imeb enda jala külge kinni. Pumbad imevad kupli alt õhu ära. Taimede juured imevad pinnasest niiskust, toitu. Käsn imeb enda vett täis. Alusturvas imeb virtsa. Muld ei suuda enam vett endasse imeda. | piltl. Vaatajad tahaksid kogu ilu endasse imeda. Sõda on imenud rahva elujõu. Käsnana imes ta endasse teadmisi. Puhkavad kehad nagu imeksid endasse päikest.

keelama ‹keelata 48›

1. kellelegi ütlema, et see ei tohi midagi teha v. et see midagi ei teeks, mitte lubama; keelu alla panema. Ma keelan sul seda teha. Poiss tahtis uisutada, aga ema keelas. Vanaema keelas lastel välja minna. Keelas mind seda tegemast, ütlemast, rääkimast. Tantsigu, mis ma tast ikka keelan. Lastel oli söögilauas rääkimine kõvasti keelatud. Ma ei keela ega käsi. „Lapsed, olge vaiksemalt!” keelas õpetaja. Arst keelas tal kohvijoomise, suitsetamise. Ta tegi peaga keelava liigutuse. *.. Simmo rahulik hääl keelas teda: „Jäta poiss rahule, ta räägib õigust.” E. Männik. || korrale kutsuma. Keela lapsi, et nad nii palju ei hullaks. Peremees keelas koera. || midagi ametlikult mitte lubama. Kõrvalistel isikutel ehitusplatsil viibimine keelatud. Narkootikumidega kauplemine on seadusega keelatud. Mõnedes järvedes tuleb kalapüük täielikult keelata. Murul käimine, suitsetamine keelatud. Seadus keelas alaealiste töö öises vahetuses. Ületundide tegemine keelati. Tal olnud keelatud vahekord oma õega. Keelavad eeskirjad, liiklusmärgid. Keelatud kirjandus. | (hüüatustes). *Keela ja kaitse! Küll lähevad [hundid] häbematuks, sest ajast kui Suli ära viisid. Õue tungivad sisse! A. Kitzberg.
2. ‹hrl. eitavas lauses› kellegi soovi, palvet täitmast keelduma; kellelegi midagi mitte andma. Ta ei keela oma nõu ega abi. Mulle ei oleks kodus midagi keelatud. Ma poleks suutnud talle midagi keelata. *Pererahvas nõmmemajakeses oli sõnaaher, ent ei keelanud talle öömaja. E. Krusten.
3. takistama; takistuseks olema. Mis mind keelab minemast! *Kartus tagajärgede eest keelas mind seda sammu astumast. J. Mändmets.

keeleline ‹-se 5› ‹adj›
keelealane, keele-; keelega (3. täh.) seotud. Keelelised erinevused. Keeleline nõuanne. Keeleline käsiraamat, harjutus. Käsikirjas on tehtud keelelisi parandusi. Autori keelelised tõekspidamised. Keelelised harrastused.
▷ Liitsõnad: puhtkeeleline.

keelustama ‹37›
keelu alla panema, ära keelama. Riigis keelustati poliitilised parteid. Keelustati streigid ja demonstratsioonid. Tuleb keelustada tuumarelvakatsetused. *Klooster löödi veelgi kinnisemaks; keelustati isegi nunnade emadele nende ülereedene tütarde külastamine. K. Rumor.

klaveri|trio
muus klaverile, viiulile ja tšellole v. klaverile ja 2 muule keel- v. puhkpillile loodud helitöö

korv|õisik
bot õisik, mille laienenud lamedale v. kumerale põhjale on tihedasti kinnitunud raotud keel- ja/või putkõied, korvik. Võilillel, päevalillel, kummelil on korvõisik.

pott1 ‹poti 21› ‹s›
lameda põhjaga anum. a. keedu- v. haudepott, kastrul. Alumiiniumist, malmist pott. Täis, tühi pott. Potis on supp, puder. Veega täidetud pott. Pane pott tulele, pliidile. Hapukapsad on potiga ahjus. Ema kolistas pottide ja pannidega. Sõime otse potist. Nagu poti järgi 'järsu randiga ühepikkuseks' lõigatud juuksed. Tegin terve poti 'potitäie' makarone. b. lillepott. Potid alpikannidega, ilupuudega. Lilled on pottides. Palm istutati mahukamasse potti. c. ööpott; pissipott; WC-pott. Sangaga pott voodi all. Poiss tahab, küsib potile. Käi potil ära. Istub juba pool tundi potil. Potile tuleb uus prill-laud muretseda. Mine potile oma jutuga (halvustav ütlemine). d. ‹hrl. liitsõna järelosana› pudelike, topsik. Kastsin sule potti ja hakkasin kirjutama. Pott 'potitäis' tinti, värvi, liimi. Tušš maksab kaks krooni pott. e. kõnek kannu- v. pudelitäis. Joome poti õlut.
▷ Liitsõnad: ahju|pott, alumiinium|pott, haude|pott, keedu|pott, klaas|pott, liha|pott, malm|pott, mee|pott, savi|pott, supi|pott, toidu|pott, veepott; aaloe|pott, dekoratiiv|pott, istiku|pott, kivi|pott, lillepott; iste|pott, kempsu|pott, kloseti|pott, peldiku|pott, pissi|pott, väljakäigu|pott, WC-|pott, ööpott; liimi|pott, tindi|pott, tušipott; piripott.

proovima ‹42›

1. millegi omadusi, seisundit, sobivust vm. kindlaks tegema, katsetama, kontrollima. Mees proovib vikatit, värve, uut püssi, noa teravust. Perenaine proovis puutikuga koogi küpsust. Proovi uut purje vaikse tuulega. Lähme kiike proovima! Nägin teda autot proovimas. Enne võistlust peab rada, jääd proovima. Haige proovib teist asendit. Enne kreemitamist tuleb naha tundlikkust proovida. Ma tahan oma võimeid proovida. Isa peaks äriga, loteriil õnne proovima (riskides midagi tegemise kohta). Noormees proovib juba mitmendat ametit. Olen vaesust omal nahal 'ise' proovinud. See on proovitud kalapüügikoht. Vaja proovida, kas redel kannab. Proovi, kas ulatud käega lage puudutama. Proovi ust, kas see on lukus. Proovib näpuga, varbaga vett. Kas oskad hambaga kulda proovida? Proovisin, milline lõhnaõli sobib. Poiss proovib võtit lukuauku. Pruut proovib kingi jalga, sõrmust sõrme. Ema proovis tütrele kleiti selga, uiske alla. Küll armastab peegli ees soenguid proovida. Proovi, kuidas see kübar sulle istub. Lavastaja proovib teda Hamleti rolli. Tahaksin proovida „Libahundi” Mari osa, end Mari osas. Poisid proovisid omavahel jõudu, rammu. Siin on tara kallal jõudu proovitud 'tara lõhutud, räsitud'. || maitsma. Proovi meie aia õunu! Ta proovis keelega, keeleotsaga märjukest. Proovi, kas supil on soola parajalt. Viis naabritele oma õlut proovida. Toite oli nii palju, et kõiki ei jõudnudki proovida. See poiss pole suitsu kunagi proovinudki. || kellegi v. millegi väärtust katsumustes kindlaks tegema, kedagi v. midagi proovile panema. Inimest proovitakse töös. Sind on proovitud ja kergeks arvatud. Armastust peab proovima. Saatus on proovinud mu usku, tahet, mõistust, võimeid. Ta on mu vana proovitud sõber. *Ta näib iseennast proovivat, kui palju ta kiusatusele vastu suudab panna. A. H. Tammsaare. *.. tahan oma tundmusi preili Marchand'i vastu tõsiselt ja mehiselt proovida. E. Vilde. || van teadmiste taset kontrollima. *Kooliõpetaja proovis uusi poisse. O. Luts. || van hindama. *Mul oli eile ja täna mahti eneste olukorrale proovivat pilku heita.. E. Vilde.
2. ‹hrl. da-infinitiiviga› midagi teha püüdma. Lamaja proovib pead tõsta, end pöörata. Proovisin tõlkida. Proovi kuidas tahes, suitsetamist jätta ei saa. Proovis ja proovis, aga portree ei tulnud kujutatava sarnane. Kui õige prooviks tangot (tantsida). Võiks ju malet proovida. Ei maksa minna proovimagi, nagunii ei võida. Ta ei proovinudki tõtt teada saada. Proovisin vastu hakata. Olen mitu korda proovinud sulle helistada. Poiss on juba kaua proovinud tüdruku tähelepanu köita. Võiks juba künda, kündi proovida. | (käsu, keelu, ähvarduse, palve jms. väljendamisel). Ära proovigi valetada. Proovi sa vastu hakata! Proovigu veel keegi siin lärmata! Proovi ükski kord õigeks ajaks tulla. Eks proovi ainult ära võtta!

riiuli|film
kõnek film, mida pole hrl. tsensuuri keelu tõttu linastatud. *.. me loeme nüüd seda, mida varem ei saanud .. või vaatame riiulifilme. Ü. Ende.

sordiin ‹-i 21› ‹s›

1. muus vahend, mille abil keel-, puhk- ja löökpillide heli muudetakse pehmemaks ja sumedamaks. Trompeti sordiin. Keelpilli sordiin meenutab murtud piidega kammi. See pala esitatakse sordiiniga, sordiinita. Liikluse müra kostab siia summutatult, nagu sordiini all. | piltl. *Suhiseva teekannu sordiini all nad jätkasid oma vestlust.. N. Baturin.
2. piltl hillitsetus, (nukker) vaoshoitus. Sordiini eelistav kunstnik. Naudib kaduva päeva värvide sordiini. Sõjaaegne seltskonnelu käis (otsekui) sordiini all. Meeleolu jäigi sordiini alla, pääses viimaks sordiini alt. *Ta oli temperamendikas, otsekohene, kuid kõigele sellele pani ta sordiini pääle. A. Gailit. *.. võid aimata, mis sünnib minus, inimeses, kes ei oska seada sordiini oma rõõmule ega valule. O. Luts.

stilistika ‹1› ‹s›

1. keele sõnalisi väljendusvahendeid, keele- ja kõnestiile käsitlev õpetus
2. kirj ilukirjanduslikku stiili (kitsamas tähenduses sõnastusstiili) uuriv kirjandusteooria haru

sümfoonia|orkester
muus keel-, puhk- ja löökpillidest koosnev suur orkester. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Juhatas sümfooniaorkestrit, mängis sümfooniaorkestris esimest viiulit. Kontsert tšellole ja sümfooniaorkestrile.

tabu ‹11› ‹s›
etn animistlikes usundeis pühaduse v. rüvedusega seotud puudutus-, ütlemis-, söömis- vm. toimingu keeld; sellise keelu all olev ese, paik, olend, sõna, nähtus v. toiming. Külaline oli saarel tabu kaitse all. Indiaanlastel kehtis saarma kohta range tabu. Pealik on tunnistanud vanad kombed tabuga keelatuks, pannud vanad kombed tabu alla. Eufemistlikud nimetused tulenesid tabudest. Tabu rikkuma, tühistama. Tabusse uskuma. Hiisi ja pühasid puid peeti tabuks. Kui toit oli tabu, siis ei tohtinud seda süüa. Et kurjad vaimud ei saaks inimesele halba teha, kuulutati eesnimi tabuks. || miski (kõlbeliselt) keelatu. Haavandtõbise jaoks on kaks tabu: must oakohv ja alkohol. Armastuse puudumine toob abiellu keelud ja tabud. Seksist rääkimine oli nende peres tabu. Sõbra naine on tabu!

vaba ‹7 komp vabam superl kõige vabam› ‹adj›

1. iseseisev, sõltumatu. a. (inimese kohta:); selline, kelle üle teistel ei ole käsutamisõigust, täielike õigustega. Nad olid vabad inimesed, mitte orjad. Vabaks ostetud ori. 19. sajandi alguse talurahvaseadustega kuulutati eesti talupoeg isiklikult vabaks. | ‹substantiivselt›. Orjandusliku korra ajal jagunes elanikkond vabadeks ja orjadeks. b. (rahva, riigi v. maa kohta:) selline, kes v. mis ei ole alistatud, suveräänne. Vaba rahvas, maa. Vaba Eesti. Kodumaa on jälle vaba, võõras ike murtud. Koloniaalsõltuvuses olevad maad, rahvad võitlevad end vabaks. c. (riiklike v. ühiskondlike olude kohta:) selline, kus kodanike õigused, tegevus, üldine seisund ei ole ülemäära kitsendatud. Vaba ühiskond. Vaba maailm (nimetus mittetotalitaarsete ja mittekommunistlike maade kohta). Elame vabal maal, kus igaüks võib oma arvamust avaldada. Vaba ajakirjandus, trükisõna. Vabad valimised. Vaba turumajandus, ettevõtlus, konkurents. Lõpuks ometi hakkasid vabamad tuuled puhuma 'muutusid olud vabamaks'.
▷ Liitsõnad: liht|vaba, maa|vaba, õilisvaba.
2. selline, kes (v. mis) ei ole vangistatud, kinniseotud v. -hoitud olekus vms. Ta oli vaba, mitte enam vang. Sai vangist, vangilaagrist vabaks. Osa vange, kinnipeetuid lasti vabaks. Mees lasti süütõendite puudumisel vabaks. Sai lunaraha eest vabaks. Ta päästeti köidikuist vabaks. Rabeles end kinnihoidjate käest vabaks. Sai käe teise haardest vabaks tõmmata. Laskis linnu puurist vabaks. Päästis endal vöö vabamaks 'lõdvemaks'. *Lase vasikas koplist vabaks, vaata mis ta teeb! A. Antson. || füüs keem mitteühinenud millegi teisega; sidumata. Vaba aatom. Vaba hape, hapnik, süsinik, ioon, neutron. Vabad elektronid, radikaalid. Vaba laeng. Vaba energia (energia termodünaamiline parameeter). Vaba vesi (mineraalides).
3. selline, keda ei takista, piira, seo korraldused, keelud, kohustused vms. ning kes võib oma tahte järgi toimida. a. (inimese, harvemini muu elusolendi kohta). Ma olen vaba mees: lähen, kuhu tahan. Vaba inimesena ei pruukinud ta teisi arvestada. Saad töö varem valmis, oled vaba mees. Ma olen täiesti vaba, ei sõltu kellestki. Minu poolest oled sa nüüdsest vaba. Lõpuks oli ta kõikidest kohustustest vaba. Sai kroonuteenistusest, sõjaväest vabaks. Ta oli nõus lahutama ja naist vabaks andma. Lõpuks ometi tundis ta end vabana nagu linnuke oksal. b. (tahte, otsustuse jne. kohta). See on meie vaba tahe. Tulime siia oma vabal tahtmisel, vabal soovil. Sul on vaba voli otsustada. Nad tegid seda vabal kokkuleppel. See on kirjaniku vaba fantaasia vili. Kirjand vabal 'ette mittemääratud' teemal. Reegli järgimine anti vabaks 'jäeti igaühe enda otsustada, kuidas kasutada'. *Oleme inimesed, kes oskavad hinnata vaba mõtte juhtivat tähtsust avalikkuses .. A. Saarna. c. (mingi tegevuse v. olukorraga ühenduses:) mittepiiratud; kitsendamatu. Elas suvel vaba hulkurielu. Loengutest osavõtt, raamatukogu kasutamine on kõigile vaba. Vaba planeering, hoonestus (näit. linnaosa tänavate kujunduses). Sõja ajal ei olnud vabal müügil paljusid tarbekaupu. || ‹pl.› (koos sõnaga käsi piiramata toimimisvõimaluse kohta). Peremees jättis, andis töödejuhatajale kõiges vabad käed. Sai pangadirektorina kõikideks operatsioonideks vabad käed. Nõudis kulutusteks vabu käsi. Uus seadus jättis mõisnikele talumaade suhtes vabad käed. Repertuaari valikul olid esindusteatril mõnevõrra vabamad käed.
4. selline, kus ei arvestata, järgita täiel määral eeskujusid, originaali, üldisi reegleid, kombeid vms. Vaba 'mitte sõnasõnaline' tõlge. Raamatuke on vaba mugandus saksa keelest. Rahvajuttudel on enamasti vaba vorm. Vaba 'täpselt reeglistamata' sõnajärjestus. Vaba improvisatsioon rahvamuusika ainetel. Skitseeriv ja vaba maalitehnika. Kunstniku pintslitõmme on julge ja vaba. Tal on liiga vabad vaated. Võõristust äratavalt vaba käitumine. Vabade elukommetega naised. *Elen ei sallinud liiga purjus mehi, ehkki muidu oli ta väga vaba. M. Mutt.
5. oma olekus sundimatu, mittepingutatud, lahe. Ole nii vaba ja loomulik, kui vähegi suudad! Ta on muutunud enesekindlamaks ja vabamaks. Meeste olek muutus vabamaks, juba naerdi. Kõiki haaras vaba ja sundimatu meeleolu. Vestlus oli vaba ja otsekohene. Mind valdas selles seltskonnas kerge, vaba tunne. *Ja samm oli tal vaba nagu inimesel, kes pärast päevatööd, ilusal kevadisel õhtul ajaviiteks ringi luusib ... A. Kaal. || (avara, laheda, mittepingul rõivastuse kohta). Vaba ja lohmakas pintsak. Eelistatud on vaba ja lai rõivas. Vaba 'mitterange' tegumoega mantel, kombinesoon.
6. kasutuses mitteolev, mittehõivatud v. mida ei ole mingiks otstarbeks kinni pandud. a. (mingi koha, eseme vm. kohta). Kas see koht, tool on vaba? Kohvikus polnud vabu kohti, vabu laudu. Üks pinginurk oli veel vaba, istusin sinna. Mihkli voodi on praegu vaba, lama natuke! Hotellis polnud enam ühtki vaba tuba. Keldrikorter jäi, sai hiljaaegu vabaks. Igale kalendrilehele on jäetud märkuste jaoks vaba ruumi. Kui leidub mõni vaba reha, ma tulen appi! Võtsin möödasõitva vaba takso. Meie asutuses on üks toimetajakoht vaba, see peaks sulle sobima. Põgenikud asustati vabadele ääremaadele. Ühes käes oli korv, teine käsi vaba. b. (palgatööst v. muudest kohustuslikest ja vajalikest toiminguist hõivamata aja kohta). Ametitööst, õppetööst vabal ajal. Käis vabal ajal kalal. Kella kaheni on meil pool tundi vaba aega. Küsisin, sain töölt vaba päeva. Mul on täna vaba õhtu, õhtupoolik. Kõik vabad tunnid istus ta õpikute taga. Kas sul on mõni vaba minut minu jaoks? Tuli igal vabal hetkel haiget sõpra vaatama. c. (parajasti kasutuses mitteoleva vara kohta). Ma ei saa sulle laenata, mul ei ole praegu vaba raha. Oma vaba raha viib ta panka. Vaba kapital 'sularaha'. d. (millegi v. kellegi poolt mittehõivatud isiku kohta). Ma ei ole kahjuks täna õhtul vaba. Paari tunni pärast lõpeb tööaeg, siis olen vaba. Küsisin end töölt paariks tunniks vabaks. Vahikorrast vabad mehed kogunesid ruhvi. Meil on külluses vaba tööjõudu. Tüdrukul on juba keegi, ta ei ole enam vaba. Kas Kreeta süda on ikka veel vaba? *Varsti kolmkümmend täis, kust ta endale siis vaba meesterahva leiab. L. Tungal.
7. (liikumise, kulgemistee, nähtavuse kohta:) tõkketa, takistusteta. Kutsar karjus: „Tee vabaks!” Vaata, et taganemistee vaba oleks! Pääs keldrisse peab olema vaba. Otsisime kaljude vahel vaba käiku. Vaba liin tsentris (näit. males). Õhu vaba juurdepääs. Kõrgendikult avaneb vaba vaade merele. Vaba langemine füüs keha liikumine maapinna suhtes ainult raskusjõu toimel. | piltl. Tuulele avaneb kõrbes vaba tegevusväli. Ollakse huvitatud kapitali võimalikult vabast liikumisest üle riigipiiride.
8. katmata; lahtine. a. (vee, veekogu kohta). Jõgi, järv on jääga kaetud, ainult kallastest kaugemal on vaba vett. Soostuvas järves on vaba pinda suhteliselt vähe. Mõne aerutõmbega libisesime roostikust välja vabasse vette. Jää oli läinud ja meri jälle vaba. *Vaheti oli jää vahel siin-seal lahva vett, aga mida kaugemale laevad jõudsid, seda kitsamaks vabad veed läksid. A. Kalmus. b. (palja kehaosa kohta). Õhtukleidi dekoltee jättis õlad ja selja vabaks. Haavatul oli sidemeist vaba vaid tilluke lapike näost. See soeng jätab lauba vabaks. c. (muu pinna kohta). Liustikest vaba maapind. Kiviktaimlakivide vahele peab jääma vaba pinda lillede istutamiseks. d. (looduslikus keskkonnas v. ruumidest väljasoleku kohta). Pühapäeval ruttavad inimesed vabasse loodusesse. Peaksime rohkem viibima vabas looduses, vabas õhus. Rahvapidusid korraldatakse vabas õhus. Õhtust söödi vabas õhus väikese lõkke ääres. Kohvikus kaetakse suviti mõned lauad vaba taeva alla, terrassile.
9. millestki v. kellestki ilmaolev; millestki v. kellestki lahti saanud. Ta on vaba eelarvamustest, valskusest, himudest ja ihadest. Ka mina ei olnud taolisest arvamusest päriselt vaba. Elu oli nüüd muredest vaba. On väidetud, et tõeline kunst on poliitikast vaba. Püüti hankida viirushaigustest vaba kartuliseemet. Lõpuks sai ta tüütavatest külalistest vabaks. Need päevad võis ta tööst vabana lihtsalt puhata. *Tuba oli niisama vaba kunstist kui raamatukapp kauniskirjandusest. K. Ristikivi. || sport (pallimängudes:) vastastest mittetakistatud. Mängis end korvi all vabaks ja asus pealeviskele. Mängus on oluline osata rünnakul kohta valida ja ennast vabaks joosta.
▷ Liitsõnad: aatomi|vaba, alkoholi|vaba, eelarvamus|vaba, haigus|vaba, happe|vaba, illusiooni|vaba, jää|vaba, kahjuri|vaba, kompleksi|vaba, koormus|vaba, kriisi|vaba, kõhklus|vaba, leelis|vaba, limiidi|vaba, lume|vaba, lämmastiku|vaba, maksu|vaba, mikroobi|vaba, mängu|vaba, müra|vaba, mürgi|vaba, nakkus|vaba, pinge|vaba, pisiku(te)|vaba, plii|vaba, rasva|vaba, reklaami|vaba, riski|vaba, rooste|vaba, soola|vaba, stambi|vaba, suitsu|vaba, žürii|vaba, taudi|vaba, teenistus|vaba, tolli|vaba, tolmu|vaba, tuuma|vaba, täi|vaba, töö|vaba, umbrohu|vaba, vee|vaba, viisavaba.
10. tasuta, prii. Vaba pääse kontserdile, ballile, teatrisse.
11. Vabad kunstid aj Vana-Roomas ja keskajal vabale (1. täh.) haritud mehele sobivaks peetud teadmiste ja oskuste alad (grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika), artes liberales.