[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

keelama ‹keelata 48›

1. kellelegi ütlema, et see ei tohi midagi teha v. et see midagi ei teeks, mitte lubama; keelu alla panema. Ma keelan sul seda teha. Poiss tahtis uisutada, aga ema keelas. Vanaema keelas lastel välja minna. Keelas mind seda tegemast, ütlemast, rääkimast. Tantsigu, mis ma tast ikka keelan. Lastel oli söögilauas rääkimine kõvasti keelatud. Ma ei keela ega käsi. „Lapsed, olge vaiksemalt!” keelas õpetaja. Arst keelas tal kohvijoomise, suitsetamise. Ta tegi peaga keelava liigutuse. *.. Simmo rahulik hääl keelas teda: „Jäta poiss rahule, ta räägib õigust.” E. Männik. || korrale kutsuma. Keela lapsi, et nad nii palju ei hullaks. Peremees keelas koera. || midagi ametlikult mitte lubama. Kõrvalistel isikutel ehitusplatsil viibimine keelatud. Narkootikumidega kauplemine on seadusega keelatud. Mõnedes järvedes tuleb kalapüük täielikult keelata. Murul käimine, suitsetamine keelatud. Seadus keelas alaealiste töö öises vahetuses. Ületundide tegemine keelati. Tal olnud keelatud vahekord oma õega. Keelavad eeskirjad, liiklusmärgid. Keelatud kirjandus. | (hüüatustes). *Keela ja kaitse! Küll lähevad [hundid] häbematuks, sest ajast kui Suli ära viisid. Õue tungivad sisse! A. Kitzberg.
2. ‹hrl. eitavas lauses› kellegi soovi, palvet täitmast keelduma; kellelegi midagi mitte andma. Ta ei keela oma nõu ega abi. Mulle ei oleks kodus midagi keelatud. Ma poleks suutnud talle midagi keelata. *Pererahvas nõmmemajakeses oli sõnaaher, ent ei keelanud talle öömaja. E. Krusten.
3. takistama; takistuseks olema. Mis mind keelab minemast! *Kartus tagajärgede eest keelas mind seda sammu astumast. J. Mändmets.

(et) hoia ja keela vt hoidma

keelatud vili vt vili

ära keelama
(rõhutatult:) keelama. Lastel keelati jõe äärde minek kategooriliselt ära. Reaktsioon võimutses: mitmed ajalehed ja organisatsioonid keelati ära. Arst keelas haigel suitsetamise ära.