[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ahju|toit
ahjus küpsetatud v. keedetud toit

apelsini|sukaad
kok suhkrusiirupis klaasjaks keedetud apelsinikooretükid

espresso ‹6› ‹s›
kok masinas aururõhuga keedetud kange kohv. Espressot valmistama. Jõime kohvikus tassikese espressot.

frii|kartulid pl
rohkes õlis muredaks keedetud kartuliribad. Laste lemmikroaks on viinerid friikartulitega.

frikassee ‹15› ‹s›
kok keedetud liha tükid heledas hapukas kastmes
▷ Liitsõnad: kana|frikassee, küüliku|frikassee, lamba|frikassee, vasikafrikassee.

gratineerima ‹42›
kok keedetud v. hautatud rooga (liha, kala, aedvilja) ahjus pruunistumiseni üleküpsetama

herne|tamp
etn hernepuder, mille valmistamisel keedetud herned tambiti uhmris pudruks ja segati hrl. rasvaga

hirsi|puder
hirsitangudest keedetud puder

kaera|puder
kaeratangudest v. -helvestest keedetud puder

kama|jahu
keedetud, seejärel kuivatatud ning pruunistatud tera- ja kaunviljast saadud jahu

kartul ‹-i, -it 2› ‹s›

1. mugultaimede hulka kuuluv üheaastane põllukultuur (Solanum tuberosum). Kartulit, kartuleid kasvatama. Kartuleid muldama, äestama, rohima. Siin kasvab hiline, varane kartul. Kartul õitseb, annab head saaki. || selle kultuuri all olev maa-ala. Kitkus lehmadele kartulist rohtu. Loomad, sead on kartulis. Perenaine õiendas kartuli ja kapsaaia vahet.
2. eelmise mugul (ka toiduna). Valged, kollased, punased, sinised, roosad kartulid. Vanad, värsked kartulid. Suured, väikesed kartulid. Koorem, vakk, 10 tonni kartuleid. Kartulid läksid kasvama, mädanema. Kartuleid (maha) panema, (üles) võtma. Kartulid on kuhjas, keldris. Sigadele söödetakse kartuleid. Kartulitest aeti piiritust. Toored kartulid. Kartuleid keetma, küpsetama, praadima. Kartulid keevad, küpsevad. Kooritud, koorega kartulid. Mundris kartulid 'koorega keedetud kartulid'. Muredad, jahused, vesised kartulid. Kartulist saab maitsvaid toite. Nina nagu kartul. Kartul on vaese leivajätk.
▷ Liitsõnad: pudru|kartul, sea|kartul, seemne|kartul, supi|kartul, sööda|kartul, söögi|kartul, talve|kartul, toidu|kartul, tööstuskartul; ahju|kartul, frii|kartul, keedu|kartul, krõbe|kartul, küpse|kartul, praekartul.

keedetult ‹adv›
keedetuna, keedetud kujul. Kartulid, liha praetult ja keedetult. Juurvilja süüakse toorelt ja keedetult.

keedis ‹-e 4› ‹s›

1. marjadest v. puuviljast suhkruga keedetud hoidis, moos. Maitsvad keedised. Joob keedisega teed. Keediste valmistamine.
▷ Liitsõnad: jõhvika|keedis, maasika|keedis, marja|keedis, muraka|keedis, ploomi|keedis, pohla|keedis, puuvilja|keedis, vaarika|keedis, õunakeedis; toorkeedis.
2. keedetud toit v. jook, keedus. *Ehkki ta ise armastas hästi läbi kadakate lastud mõru õlut, ei tahtnud, et teised nimetavad ta keedist tubakaveeks. A. Mälk.
3. farm droogi vesitõmmis, dekokt

keedu|kala
keedetud kala

keedu|kartul
keedetud kartul. Külmad, kuumad, maitsvad, jahused keedukartulid.

keedu|liha
keedetud liha. Lõikab keeduliha viiludeks.

keedu|pirukas
õlis v. rasvas keedetud väike pirukas

keedus ‹-e 4› ‹s›
keedetud v. keedetav toit vm. aine. Potis podiseb mingisugune keedus. Keedus vaja tulelt ära võtta. Keedus tõotas tulla kange. Kapsad, kaalid keeva vette, kõva keedus [= oad ja herned] külma vette.

keedu|sink
nõrgalt keedetud lihast valmistatud sink. Tükk, viil keedusinki.

keedu|vesi
vesi, milles teat. (toidu)ainet keedetakse v. on keedetud; keeduleem. Kartulite, seente keeduvesi. Köögivilja keetmisel lähevad mineraalained keeduvette. Seejärel tõsta kala keeduveest välja. Kuristas kurku kalmusejuure keeduveega.

keetmis|vedelik
vedelik, milles toiduaineid keedetakse v. on keedetud. *Keetmisvedelikuks võib kasutada vett, piima, liha-, kala- ja köögiviljaleent, mahla jne. S. Masso.

klimp ‹klimbi 21› ‹s›

1. hrl. supivedelikus keedetud (v. keedetav) taignapala. Puljong, mustikasupp klimpidega. Otsis supi seest klimpe. Ema laskis pliidi ääres klimpe supi sisse.
▷ Liitsõnad: jahu|klimp, kohupiimaklimp.
2. (kokkuhakanud) tükk, klomp, tomp, kämp. Kliistri valmistamisel tuleb vältida klimpide tekkimist. || piltl (ahistava tundmuse, meeleliigutuse kirjeldamisel). Ärevusest, ärritusest, haledusest tõusis klimp kurku. *Kui lugemise järg minu kätte jõudis, tundsin, et suu kuivas ja klimp oli kurgus. M. Möldre.

koksima ‹42›
korduvalt (kergelt) lööma, (kergelt) taguma, toksima. Ema koksib mune pannile. Koksis vasaraga kivi küljest paar kildu. Koksisin pähkleid katki. Koksis pliiatsiotsaga vastu lauda. Mune koksima 'keedetud mune otsapidi vastamisi lööma (rahvakombena)'. *Jaan .. koksis pinu ees puuhalud peenemaks. L. Vaher. *No, kurat, ega hullul lihunikul või lasta naist ja lapsi surnuks koksida. J. Kärner.

kompott ‹-poti 21› ‹s›

1. puuvilja- v. marjakonserv suhkrusiirupis. Kompotte säilitatakse purkides või pudelites.
2. kuivatatud puuviljade segu; sellest keedetud magustoit
Omaette tähendusega liitsõnad: marja|kompott, ploomi|kompott, puuvilja|kompott, sega|kompott, õunakompott

kondi|puljong
kontidest keedetud puljong

kupa|kartul
murd koorega keedetud kartul. *Lapsed õgisid punnis suudega soolveesse kastetud kupakartuleid.. A. Jakobson.

kupa|piim [-a]
murd ahjus keedetud piim

käkk ‹käki 21› ‹s›

1. tihkest jahu- vm. taignast (keedetud) piklik v. ümmargune pätsike (eesti rahvustoite). Käkke tegema, valmistama. Sõi isukalt käkke. *Mare keedab õhtuks käkke rohke pekiga ja sibulatega. H. Ranna.
▷ Liitsõnad: herne|käkk, kama|käkk, kartuli|käkk, verikäkk.
2. kõnek kehvasti valmistatud asi, toode vms.; vusserdis, soperdis. Koogid said viletsad, päris käkid kohe. See pole asi kirjutis – üks käkk on. *See tanu, Kate, ei sobi sulle üldse, / sa kisu peast see käkk ja viska maha! G. Meri (tlk).
3. kõnek (halvustavalt viletsa, saamatu inimese kohta, sageli ka lihtsalt kirumissõnana). Ta on minu kõrval käkk. Tema tuleb mind õpetama, käkk niisugune! Igavene, kuradi käkk! Küll me neile käkkidele veel näitame! *Lavastajatest hindab ainult Põldroosi, kõik teised olevat käkid.. V. Panso.
4. släng miin; miinipilduja. *.. praegu tuli sealtpoolt peotäis saksa käkke, kas said patarei sisse sälkida? J. Peegel. *Iivan tõmbas niisuguse tule pääle, suurtükkidest ja käkkidest ja orelitest.. H. Susi.

kört1 ‹kördi 21› ‹s›

1. jahust (tänapäeval ka peentest tangudest, mannast v. kaerahelbeist) keedetud paks supp. Rukki-, odra-, nisujahust kört. Vesine, lahja kört. Körti keetma, valmistama. Teoorjuse ajal söödi aganaleiba ja körti. Pere helpis kausist körti. Imikutoiduna kasutatav kört. Kördiga üle aia hüpata, pudruga teise peresse minna.
▷ Liitsõnad: jahu|kört, kaera|kört, manna|kört, nisujahu|kört, odrajahu|kört, rukkijahu|kört, tangukört.
2. piltl millegi püdel segu. Keetis taimede juurtest mingi pruuni veniva kördi. *Meski, vilja ja linnaste kört käärib laiades tõrtes.. A. Kitzberg. *Valmistasin kriidipulbrist paraja kördi ja võõpasin need [= lauad] kõik valgeks. E. Riisman.
▷ Liitsõnad: muda|kört, savikört.

leiva|supp
leivast keedetud magus supp

liha|ekstrakt
kok lihast välja keedetud ning kontsentreeritud leem

liha|leem
lihast keedetud leem. Lihaleent liipa pealt, kalaleent kaapa põhjast.

liha|supp
(lihaga keedetud). Piima- ja lihasupid. Kondilihast saab head lihasuppi.

manna|kreem
kok marjamahlas keedetud ning seejärel vahustatud mannast (roosakas) magustoit, mannavaht, roosamanna

marmelaad ‹-i 21› ‹s›
suhkruga tihedaks keedetud puuvilja- v. marjapüreest hoidis v. (hrl. agariga) tarretatud maiustus. Kompvekitaolisteks tükkideks vormitud marmelaad.
▷ Liitsõnad: marja|marmelaad, pektiin|marmelaad, puuvilja|marmelaad, želeemarmelaad.

mitmevilja|puder
mitmeviljajahust v. -helvestest keedetud puder

moos ‹-i 21› ‹s›
suhkrurikas marjadest v. puuviljadest keedetud v. toorhoidis. Keedeti, tehti moosi. Maasikad keedeti moosiks. Purgitäis moosi. Paneb saiale moosi peale, sööb moosiga saia. Pannkoogid moosiga.
▷ Liitsõnad: jõhvika|moos, kirsi|moos, kreegi|moos, maasika|moos, muraka|moos, ploomi|moos, pohla|moos, sõstra|moos, tikri|moos, vaarika|moos, õunamoos.

muna|lusikas
väike lusikas keedetud muna söömiseks

muna|lõik
keedetud muna lõik. Salat kaunistati munalõikudega.

muna|lõikur
lõikeriist keedetud muna viilutamiseks

muna|peeker
peekritaoline ese keedetud muna serveerimiseks

muna|poolik
pool keedetud muna

munder ‹-dri, -drit 2› ‹s›
(auastme- v. ametitunnustega) vormirõivastus. Sõjaväelased, politseinikud, raudteelased kannavad mundrit, käivad mundris. Ta oli Kaitseliidu mundris. Mees on pildil mereväelase, tuletõrjuja, pakikandja mundris. Uhketes mundrites ohvitserid. Salk sinihallides, khakivärvi mundrites mehi. Kohe nagu teine mees, kui mundri selga tõmbab. Munder istus selga nagu valatud. Teda ei oska mundris ette kujutadagi. Mobiliseeriti ja topiti mundrisse isegi 16-aastaseid poisikesi. || kõnek rõivastus üldse. Sa nii vara üleval ja juba täies mundris, kasukaski seljas. Ta on end nii pühapäevasesse mundrisse seadnud. *„Sa nagu mineku mundris ... Poodi jälle või?” küsis Tiit .. M. Raud. *Laudas ja laudatöö mundris polnud ta Meerit veel iial näinud. R. Kolk. | piltl. Mundris kartulid 'koorega keedetud kartulid'. *Loodus on põuaaegse halli ülikonna asemel rohelise mundri selga võtnud. A. Kivi.
▷ Liitsõnad: ameti|munder, husaari|munder, jäägri|munder, khaki|munder, ohvitseri|munder, paraad|munder, suve|munder, sõduri|munder, sõjaväe|munder, talvemunder.

oa|kohv
kohviubadest keedetud kohv. Kange, ehtne oakohv.

palderjani|tee
palderjanijuurtest keedetud tee

pann|kook [-koogi]
‹hrl. pl.› pannil vedelast taignast praetud (väike) ümmargune kook. Kobedad, krõbedad, pruuniks praetud pannkoogid. Võiga, õliga praetud pannkoogid. Õhukesed, paksud pannkoogid. Liha-, kohupiimatäidisega pannkoogid. Õhtuks teeme, praeme pannkooke. Kas sa sööd pannkooke keedisega või suhkruga? Berliini pannkook 'rasvas v. õlis keedetud väike ümmargune (moosi)täidisega pirukas'. Nägu lai ja lame kui pannkook.

pasteet ‹-teedi 21› ‹s›
kok toit keedetud, hautatud v. küpsetatud ja läbi hakkmasina lastud maksast, lihast v. kalast. Võileib pasteediga. Pasteeti serveeritakse harilikult külmalt.
▷ Liitsõnad: heeringa|pasteet, liha|pasteet, maksapasteet.

piima|kohv
piimaga keedetud kohv v. kohv, kuhu on lisatud piima

piima|puder
piimaga keedetud puder

piima|supp
piimaga keedetud supp. Taldrikutäis piimasuppi. Haigetele anti piimasuppe ja muid kergemaid toite.