[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

maarja|kask [-kase]
arukase vorm, millel on muhklik tüvi ning lainelise süüga sitke puit, karjala kask. Maarjakasest kausid, piibukahad, mööbel.

nitsik ‹-u 2› ‹s›
hrv väike anum, natsik. *.. nii et teele ettejäänud kausid ja nitsikud kolinal põrandale kukkusid. R. Saluri.

nõu1 ‹part nõu 14› ‹s›

1. anum, riist, mahuti. Puust, savist, plekist, portselanist, klaasist, vasest, alumiiniumist, plastmassist nõud. Potid, pannid, ämbrid, astjad, tünnid, purgid, kausid, liuad, taldrikud, tassid ja paljud teised majapidamises vajalikud nõud. Tühjad, täis nõud. Kurkide hapendamiseks sobiv nõu. Sangaga, kaanega, kõrvadega nõu. Madal, kõrge, lai, kitsas nõu. Otsige igaüks mingi nõu, lähme marjule. Võikirn oli omaaegne võitegemise nõu. Etnograafiamuuseumis näeme vanaaegseid nõusid. || (toidu-, lauanõude kohta). Varsti saab süüa, köögis kolistatakse nõudega. Pärast sööki tuleb nõud puhtaks pesta.
▷ Liitsõnad: alumiinium|nõu, email|nõu, fajanss|nõu, hõbe|nõu, klaas|nõu, laud|nõu, malm|nõu, plekk|nõu, portselan|nõu, pronks|nõu, puu|nõu, savi|nõu, toht|nõu, vasknõu; aurutus|nõu, hautamis|nõu, jahutus|nõu, jooma|nõu, kande|nõu, keedu|nõu, kätepesu|nõu, loputus|nõu, lüpsi|nõu, mõõdu|nõu, pesu|nõu, segamis|nõu, sulatus|nõu, tarbenõu; joogi|nõu, jää|nõu, leiva|nõu, liha|nõu, piima|nõu, sööda|nõu, söögi|nõu, süte|nõu, vee|nõu, veini|nõu, viiruki|nõu, õllenõu; köögi|nõu, labori|nõu, lauanõu; jalanõu.
2. van (töö)riist, vahend. Kalapüüdmise, jahipidamise nõud. *Olid temal siis ikka nõud, miska seda teha [hambaid välja tõmmata], alati karmanis .. O. W. Masing. *Lahutab lina lauale, paneb [kohtu]kulli ja kirjutuse nõud sinna peale. Jak. Liiv.
▷ Liitsõnad: abinõu.

poti|setu
setu rändkaubitseja. *Kord poolaastas sõitis talust läbi potisetu. Ta vahetas kaltsude ja kontide vastu savist kruuse, kausse ja potte. O. Remsu. *Olid aga mõnusad kausid! Neid sai osta potisetult viie sendi eest.. L. Kibuvits.

puu|ese
puidust ese. Kausid, taldrikud ja teised treitud puuesemed. Puuesemed ja metallesemed.

pärn ‹-a 22› ‹s›

1. südajate lehtede ning kollakate lõhnavate õitega tugevakasvuline laialehine lehtpuu (Tilia, hrl. Tilia cordata). Harilik, suurelehine, läiklehine, valge, amuuri pärn. Pargi vanad, põlised pärnad. Pärnade allee. Puisniidul kasvab rühmiti pärni. Aeda istutati paar noort pärna. Pärn õitseb südasuvel, on hea meeandja.
2. pärnapuit. Pärnast tehtud kausid, meenõud.

rokane ‹-se 4› ‹adj›
roka v. toiduga koos; pesemata, kasimata. Rokane mold, küna. Rokased kausid, kruusid. Istus rokase kõrtsilaua äärde. Lapsel oli rinnaesine, lõug rokane. Käib rokases kitlis, rokaste saabastega ringi.

sang|lepp [-lepa]

1. enamasti lodumetsades, niisketel puisniitudel, jõgede kallastel kasvav tumepruuni krobelise koorega lepp, must lepp, emalepp (Alnus glutinosa). Sanglepad võivad kasvada kõrgeks.
2. selle puit. Sanglepast kausid, piima- ja võipütid.

söögine ‹-se 4› ‹adj›
söögiga koos. Söögised taldrikud ja kausid.

täis ‹indekl. adj adv›

1. millegagi täidetud v. täidetuks; midagi rohkesti sisaldav(aks).; ant. tühi. a. (anuma, ruumi vms. kohta:) midagi nii palju sisaldav(aks), kui mahub. Täis klaas. Täis korvid. Pungil täis tasku, kott. Kuhjaga täis kausid. Taldrik on triiki täis. Piripardani, servani täis kaljakapp. Pooleldi, poolest saadik täis pudel. Halge täis pliidialune. Paat on kala täis. Vett täis pang. Tünn on täis mis täis 'täiesti täis'. Kallas, valas pitsid täis. Vann jooksis täis. Taat paneb piibu täis. Pumpasin kummi täis. Korjas kruusi marju täis. Tõmbas kopsud õhku täis. Auto on täis laaditud. Raamatuid täis topitud riiul. Küün on heina täis tuubitud. Tuba on mööblit täis kiilutud. Tuba tossutati maast laeni täis. Haav on liigliha täis kasvanud. Auk betooniti täis. Ajage kraav täis! Tiik on täis kasvanud. Lumi tuiskas suud ja silmad täis. Täis suuga ei räägita. Kott on tühja täis 'kott on tühi'. Tal on taskud raha täis. Täis 'võiduga' ja tühi loos. | piltl. Kannatusekarikas on täis. Luiskas, valetas, puistas suud ja silmad täis. Sõimas naisel silmad täis. *.. [vürtspoodnik oled], kes ennast vaid täis puhub, et kellenagi paista .. K. A. Hindrey. || (kehaliste ilmingute kohta). Rinnad on piima täis. Suu valgus vett täis. Pisaraid täis valgunud silmad. Silmad tulid, tõusid vett täis. Silmad on, seisavad vett täis. Silmad on verd täis valgunud (punaste silmavalgete kohta). Õlu ajas seest täis (puhitustunde kohta). || (söönukssaamisega ühenduses). Kõht täis, meel hea. Kõht on liiga täis. Sööge nüüd kõhud kõvasti, tublisti head-paremat täis. Kõht sai väga ruttu täis. Vitsutas, virutas, pugis, litsus, tampis kere täis. Parkis pugu, mao täis. Karu puukis vatsa moosi täis. Larpis kere kasemahla täis. Õgis, toppis end täis. On end kõrini, kurguni, kaelani täis laadinud. Täis kõhuga on paha magada. b. (mingi pinna kohta:) vaba kohata kirjutamiseks, joonistamiseks jms. Täis vihik, märkmik, paberileht. Täis filmirull. Pildistas mitu filmi täis. c. palju inimesi sisaldav(aks); vabade kohtadeta. Hotell, buss on täis. Vagun on pungil, üsna täis. Täis topitud takso. Kontsert läks täis majale. Saal oli rahvast pooleldi, puupüsti täis. Film jooksis murdu täis saalidele. Haigla oli nii täis, et koridori pandi lisavoodid. Kõik kohad on täis 'hõivatud'. d. millegagi tihedalt, üleni kaetud v. kaetuks; midagi rohkesti enda küljes omav(aks). Pritsmeid täis seelik. Kortse täis nägu. Lapse käed on kriime täis. Lilli täis aas. Lett laoti kaupu täis. Taevas on tähti, vihmapilvi täis. Kuub on takjaid täis. Poiss on kuplaid täis. Seinad riputati pilte täis. Plank kleebiti plakateid täis. Lükkis sõrmed sõrmuseid täis. Lumi on rebasejälgi täis tipitud. Õunu täis puu. Koer on kirpe täis. Lapsed olid täiu täis. || (väljaheidetega äramäärimise kohta). Titt kakas püksid täis. Laps tegi ennast, püksid täis. Kärbsed on akna täis teinud. | piltl. Käis kaebamas ja tegi, laskis nii oma margi täis. Ta on ennast teiste ees täis teinud, täis tõstnud. *Käputäis nahahoidjaid ajas sõrad püsti. Pasandavad eesti nime täis. P. Kuusberg. e. ka piltl osutab üldisemalt millegi rohkele esinemisele kuskil. Kevadtuuli täis põld. Kõik kohad on laulu, lärmi, naeru, nuttu täis. Terve linn oli juttu täis. Pasundas sellest maad ja ilmad täis. Ära sa ilma täis puhu! Ajab kogu küla klatši täis. Klassituba on kihinat-kahinat täis. Kogu maja on tõrelemist täis. Õhk oli elektrit täis. Pinget täis vaikus. Aed täis sirelilõhna. Novell täis dramatismi. Päev täis askeldusi. Elu täis päikest. Tekst on roppusi täis. Töö on vigu, parandusi täis. Ajaleht on halbu uudiseid täis. f. piltl väljendab mingi emotsiooni v. seisundi võimuses olemist v. sellesse sattumist, osutab mingile juhtivale isikuomadusele vms. Oli, läks ähmi täis. Ta on armastust, ootust, vallatust, särtsu, elu, usku, energiat, optimismi, jonni, kiusu, kurjust, haledust täis. Püha viha täis. Oma õigust täis poisid. Koerust, vigureid täis lapsed. Piiga on uhkust täis läinud. Sõjamehed tuubiti riigitruudust täis. Peremees on kavalust täis. Jõumees on väge täis. Silmad hirmu, naeru, und täis. Nägu valgus laia naeru, nalja täis. Pea on mõtteid, unistusi, kavatsusi, tühja (tuult) täis. Valu, muret, kurbust täis süda. Rind kuuma tuska täis. Jalad, liikmed, luud-liikmed, pea on (kui) tina täis. Keha paiskus kuuma täis. Kondid on valu täis. Keha on kramplikke tõmblusi täis.
▷ Liitsõnad: pooltäis.
2. väljendab teat. piirini, normini, suuruseni jõudmist; osutab küllastuse saabumisele. Plaan on täis. Tegi päevanormi juba lõunaks täis. Pane kilo täis. Õpilaste arv klassis on täis. Vend on mul kaks meetrit täis. Külma tõttu ei kasvanud lehed täis. Ta on, sai viiskümmend täis. Poisike polnud veel kümmetki täis. Ring on, sai täis (väljendab millegagi lõpulejõudmist v. edasimineku puudumist). Päev sai oma ringi täis. Ring on täis: mees on koju tulnud. Poiss pääses kroonust, sest ei andnud mõõtu täis. Ta ei kannata enam valu välja, ta mõõt on täis. Jõi oma janu täis. Sõin isu täis. Tal on naistest himu täis. Ei jõua oma isu täis naerda. Nuttis oma jao täis. || ajaliselt otsa(s), läbi, mööda(s); käes v. kätte. Kontrolltöö tegemise aeg saab minuti pärast täis. Lepingu kehtivusaeg on täis. Nädal saab varsti täis, aga paranemismärke pole. Õnnetusest on nüüd seitse aastat täis. Vanaisa suri, sest ta aeg sai täis. Naise aeg 'rasedusaeg' sai täis, aga laps ei sündinud. *Et suurt usupuhastust ette võtta, selleks peab olema Martin Luther ja selleks peab aeg täis olema. M. Metsanurk.
3. (rahvapärastes ütlustes; vt. ka fraseoloogiaosa:) purjus, purju. Mees on maani täis. Pulmas oldi nädal otsa juua täis. On end silmini täis joonud. Ta on täitsa täis. Oled sa täis? Tõmbab, võtab, lakub, timmib, kaanib ennast täis. Jõi end eile kõrini, kaelani, silmini, otsani, surmani, korralikult, põhjalikult täis. Jäi pudelist õllest täis. Jootis kaaslase täis. On täis nagu pomm, pukk, siga 'väga purjus'. *„Purjus mis purjus. Täis,” ütles keegi vabandust paluval toonil. P. Viiding.
▷ Liitsõnad: juuatäis.

vorsti|tegu

1. vorstitegemine. Kausid soolikatega olid vorstiteoks valmis.
2. tegu vorsti. Jõulueelsest vorstiteost pidi jätkuma ka näärideks.

õõnestama ‹37›

1. (seest) tühjaks, õõnsaks tegema (kulutades, kaapides jne.); uuristama (1., 2. täh.); sel kombel midagi valmistama. Tõusuvesi õõnestas kaldaid. Vesi õõnestab mägesid ka seestpoolt, tekitades koopaid. Kurgid õõnestatakse seest ja täidetakse salatiga. Tõugud õõnestavad puud. Jänes on lumehange pika käigu õõnestanud. Õõnestas kännujuurika alla augu. Kunagi kasvatati mesilasi õõnestatud puupakkudes. Puutüvest õõnestatud paat. Puust õõnestatud moll. Kausid õõnestati pehmemast puust. *Keset õue oli kõrge kooguga kaev, mille juurest puutüvve õõnestatud renn talli ette pika künani ulatus. J. Kross.
2. piltl (varjatud) vastutegevusega v. oma mõjuga midagi nõrgestama, kahjustama. Riigikorda õõnestama. Kavatseti rinnet seestpoolt õõnestada. Õõnestab ministri jalgealust. Sõjaväereform õõnestas vabariigi aluseid. Alatoitlus õõnestab tervist. Ebaväärikas käitumine õõnestab ülemuse autoriteeti. Panganduskriis õõnestas usaldust pankade vastu.