[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

all|hange
maj kauba, teenuse vm. sisseost. Personali, metallitöö, masinaehituse, elektroonika allhange. Allhanke korras tööriistu tootma, laevasõidu teenust pakkuma. Allhangete tegijad.

arbitraaž ‹-i 21› ‹s›

1. jur juriidiliste isikute vahelisi majanduslepingutest tulenevaid vaidlusi lahendav organ; vahekohus. Riiklik, ametkondlik, rahvusvaheline arbitraaž. Arbitraaži otsus.
2. maj väärtpaberite v. kauba ostmine ja kohe kõrgema hinnaga edasimüümine

auto|mark [-margi]
teat. kauba- v. firmamärgiga autotüüp

aviis ‹-i 21› ‹s›
maj teatekiri, hrl. kauba saatmise v. rahasumma ülekandmise kohta

barter ‹-i, -it 2› ‹s›

1. vahetustehing (kaup kauba vastu), bartertehing
2. vahetuskaup

bonifikatsioon ‹-i 21› ‹s›
hüvitis, kahjutasu; maj ettenähtust parema kauba korral makstav hinnalisa

boon ‹-i 21› ‹s›

1. maj aserahana ringlev lühiajaline tõend teat. rahasumma v. kauba saamiseks
2. käibelt kõrvaldatud rahatäht kollektsioneerimise objektina

bruto|kaal [-u]
kauba kaal koos pakendiga

dekort ‹-kordi 21› ‹s›
maj kauba alaväärtuslikkuse v. arve kohese tasumise tõttu tehtav hinnaalandus

dumping [-amp-] ‹-u 2› ‹s›
maj kauba müük normaalsest madalama hinnaga ja isegi alla omahinna, et hõivata turgu ja välja tõrjuda konkurente

ekspediitor ‹-i, -it 2› ‹s›
kauba kättetoimetaja, laialivedaja (laost, baasist, tootmisettevõttest kauplusse, peakauplusest harukauplusse jne.) || posti, ajalehtede laialisaatja

ekvivalent ‹-lendi 21› ‹s›

1. ese v. suurus, millega teist, sama väärtusega eset v. suurust saab asendada v. väljendada. Eesti vanasõnade vene ekvivalendid.
2. maj kaup, milles väljendub teise kauba väärtus. Raha on kauba ekvivalent.
3. keem ekvivalentmass

e|-pood
Interneti veebileht, kus on kaupade kataloog ja ostukorv ning võimalik lülituda online-maksesüsteemi ja valida kauba kättetoimetamise viis. Ostis arvutifirma e-poest uue arvuti. E-poest raamatuid, rõivaid, mööblit tellima.

ette
I. ‹adv›
1. kellestki v. millestki esikülje, liikumise suunas teat. kaugusele, ettepoole; ant. taha. Astus kaks sammu ette. Üks jooksja oli teistest umbes 100 m ette jõudnud. Ta püüdis rahvasummas ette trügida. Oli nii pime, et ette ei olnud midagi näha. Komandör saatis piilurid ette. Vaatas ette ja taha. Ma istusin ette juhi kõrvale. Ta istus võrdlemisi ette. Prožektor suunas valgusvihu ette. Tirel, salto ette. Käte pendeldus ette ja taha. Lõi kirikusse sisenedes risti ette. || esikülje lähedusse kasutusvalmis v. tarvituseks. Rong, auto, tõld sõitis ette. Viskas, pani hobusele, lehmadele heinad ette. Niitis lehmale rohtu ette. Viis sigadele söögi ette. Sööge ikka rohkem, tõstke endale ette! Pole enam, mida suurele perele, loomadele ette anda. || (kehaosa asendi kohta). Ta sirutas käed, ühe jala ette. Ajasin rinna uhkelt ette. Kallutas pea vihaselt ette. Ajas lõua ähvardavalt ette. Ta on endale juba kõhukese ette kasvatanud. Ta kummardus ette, nagu poleks hästi kuulnud. Kere kallutus ette. Kass sirutas käpad ette.
2. esiküljele külge (oma otstarvet täitma v. selleks valmis). Perenaine sidus põlle ette. Pane (endale) lips ette! Õmbleb, ajab pintsakule nööbid ette. Pani (endale) prillid ette. Näitlejale kleebiti vurrud ette. Jäta võti ette! Pani (endale) suitsu ette, keeras endale vägeva vilka, pläru ette. Paari päevaga on pikk habe ette kasvanud. Majale pandi aknad ette. Pani aidauksele taba ette. Uksele tuleb uus lukk ette panna. Pista, topi augule punn, prunt ette! Tõmba, lase aknale kardin ette! Ojale tehti tamm, pais ette. Peremees pani, rakendas täku ette ja sõitis linna. Käias vikatil tera ette 'käias vikati teravaks'. Tegi hea näo ette 'tegi hea näo', nagu oleks kõik korras. Manas endale üsna süütu näo ette 'tegi süütu näo'. *„Võtan teemeistri hoovilt saha [autole] ette ja lükkan tee lahti,” ütles Paju Juss kontoris. O. Kool.
3. takistuseks, segavaks teguriks; tülinaks. Astusin talle teele risti ette. Ega ma sulle siin ette ei jää? Vii see pink välja, muidu jääb veel ette! Poiss pani teisele jala ette. *Ärgitan ikka talle kirjutada, kuid jälle tuleb midagi ette. E. Rängel.
4. eelnevalt, enne, millestki toimuvast varem. Tulemused olid ette teada. Teata, helista oma tulekust aegsasti ette! Võin sulle ette öelda, et head sellest loost ei tule. Meid hoiatati juba ette, et revidendid on tulekul. Tundis sellest sõidust juba ette rõõmu. Arvasin, aimasin, kartsin, tundsin juba ette, et see nii läheb. Kõiki võimalusi ei osanud ette näha. See asi oli juba ette otsustatud. Restoranis on võimalik laudu ette tellida. Läks nii, nagu mustlaseit ette kuulutanud. Uskus, et tema saatus on ette määratud. Ta oli juba ette vaenulikult häälestatud. Pärast tarku palju, ette ei ühtegi. *Ostulepingut mul ei ole, sest teine ostja jõudis ette. E. Vilde. || ‹seoses valmistama-verbiga› (rõhutab tegevuse toimumist millegi järgneva jaoks). Ülikool valmistab ette kvalifitseeritud kaadrit. Ta valmistab ette loenguid, homseid tunde. Maapind tuleb külviks ette valmistada. Iga ülesande puhul oli ette nähtud selle konkreetne täitja. || tulevase aja, töö, kasutamise arvel, tulevikus tehtava töö, saadava kauba vm. eest. Kahe nädala palk maksti ette. Ühe kuu üür tuleb ette maksta. Parandustööde eest tuleb ette tasuda. Mul on mõned (töö)päevad ette tehtud. || (males jm. materjali v. punktide mängueelse loovutamise kohta). Suurmeister andis vastasele ratsu ette. Põhimeeskond andis noorte meeskonnale jäähokis 3 väravat ette.
5. ajaliselt kaugemale, ettepoole, tulevikku. Oskab kaugele ette planeerida, arvestada, mõelda. Pisut ette rutates olgu mainitud, et .. Ennustas ilma terve suve peale ette. *Ta võib plahvatada ja käratada, nii et mõjub pooleks aastaks ette .. L. Vaher. || kellestki, millestki arengus, saavutustelt, tegevuselt kaugemale, mööda. Püüdlikkuse tõttu jõudis ta õppimises teistest ette. Suur kunstnik jõuab enamasti oma ajast ette. Vastasmeeskond läks peagi ette 13:8. *Aeg on ette tõtanud J. Verne'i fantaasialennust, kogu maailmapilt on tohutult muutunud. E. Link. || (kellaosutite seisu kohta:) õigest ajast ettepoole. Pane kell paar minutit ette. Mu kell käib ööpäevas 3 minutit ette.
6. osutab, et verbiga väljendatud tegevus on määratud kuulaja(te)le v. vaataja(te)le. Õpilane ütles teisele salaja ette. Poiss vuristas õppetüki õpetajale ette. Luges meile aeg-ajalt raamatust ette. Kohtu eesistuja luges kohtuotsuse ette. Mängis meile klaveril paar pala ette. Rahvatantsurühm kandis ette mitu tantsu. Näitas tolliametnikule kõik oma asjad ette. Kandis lühidalt ette asja sisu. Põhjendusena tõi ta ette järgmised asjaolud. Ta pani ette põgeneda. Mine tea, mis talle minust ette räägiti. Seal loratakse talle igasuguseid asju ette. *Mis sa siin koolmeistrile ette puhusid, on sula luiskamine! .. E. Vilde. *„Eks usu aga sina lehti, mis need sulle ette pasundavad,” ütles isa halvakspanevalt. A. H. Tammsaare. || kasutamiseks valmis v. eeskujuks. Veele tuli äravoolamiseks tee ette teha. Ronimise hõlbustamiseks raiuti kaljusse astmed ette. Tõmbas kriidiga joone ette, mida mööda lõigata. Õpetaja, meister näitas ette, kuidas seda teha.
7. osutab mingile juhuslikumat laadi esinemusele v. toimumisele, millele satutakse. Selliseid juhtumeid oli ka mujal ette tulnud. Sipelgad panid nahka kõik, mis ette puutus. Vahel sattus, juhtus ette ka mõni rada. Tee peal sattus mitu kraavi ette. See asi tuleb mulle tuttav ette. *Temast vanemat [inimest] pole mul ette tulnud näha. N. Baturin.
8. osutab millegi esinemusele kellegi kujutluses, mälus, mõttes. See mees tuleb mulle tuttav ette. Niisugune võimalus ei tulnud mul kohe ettegi. *Nõnda siis, kujuta endale ette: temal, mõistad, temal polnudki mingit äri. A. H. Tammsaare.
9. kõnek etem, parem. Juhan oli ikka kõige ette, kõigist ette mees. Ta on küll hea inimene, kuid Ants on veel ette. Kartulisaak on tänavu möödunud aasta omast ette. Ta polnud teistest tüdrukutest halvem, pigem hoopis ettegi. Iseloomu poolest on ta sinust ette. *„Siin oli kaugelt ette kui kuskil kuurordis või liivarannal,” vastas Robi. M. Metsanurk.
10. kõnek teat. isikute rühmale v. üksikisikule kontrollimiseks, otsustamiseks vms.; kellegi jutule. Komisjon laskis poisid kahe-kolmekaupa ette kutsuda. Direktori juures ei olnud kedagi, pääsesin kohe ette. || (kohtus, kohtuistungil arutlemisele). Nende tüliasi, pärandusasi tuleb homme kohtus ette.
11. kõnek (males:) löödavaks, tule alla. Jättis vastasele ratsu, viguri puhtalt ette.
12. ‹ühendverbi osana› (ülekantud tähendustes:) näit. ette heitma, ette kirjutama, ette lööma, ette nägema, ette vaatama, ette viskama, ette võtma
II. ‹postp› [gen]
1. millestki, kellestki ettepoole, esikülje v. liikumise suunda; ant. taha. Ta jäi meie ette seisma. Maja ette istutati põõsaid. Auto sõitis kaupluse ette. Ta jäi ukse, trepi ette seisma. Istus kamina, klaveri ette. Ta vahtis enda ette maha. Pani käe silmade ette. Astus aeglaselt jalg jala ette. Veeretas suure kivi koopasuu ette. Panin raamatud ja ajalehed tema ette lauale. Viskas leivatüki koera ette. Ülejäänud toidud viidi sigade ette 'sigadele söömiseks'. Tooge avaldises ühine kordaja sulgude ette! Silme, vaimusilma ette kerkis isamaja. Pomises, muheles, lausus enese ette 'endamisi, omaette'.
2. millegi külge, millegi esiküljele. Tõmbas kardinad akna ette. Unustas võtme ukse ette. Lükka riiv ukse ette! Õmbleb nööbid särgi ette. Pistis tropi augu ette. Rakendas, pani hobuse ree, vankri, adra ette.
3. kellegi näha, tutvuda, hinnata vms. Sel aastal jõuab vaataja ette veel mitu uudislavastust. Oma teostes toob ta lugeja ette keskaegse Tallinna eluolu. Asi jõudis, tuli avalikkuse ette. Poiss kartis isa silma ette sattuda. || kellegi küsitletavaks, käsitletavaks, otsustatavaks, lahendatavaks vms. Mehed kutsuti, läksid kohtu ette. Sa pead komisjoni ette ilmuma. || kellegi juurde, kellegi jutule. Talumehed püüdsid palvekirjaga keisri ette pääseda. Kuningas laskis väepealikud enda ette kutsuda. *Kuid aeg-ajalt kutsuti Sass ikkagi peremehe ette, räägiti pikki jutte. R. Sirge.
4. ‹hrl. asendatav põhisõna allatiivilõpuga› kellelegi, millelegi ülesandeks, nõudeks vms. Tänapäeva elu seab meie ette üha uusi ülesandeid. Need ja paljud teised probleemid kerkisid meie põllumajanduse ette. *Ainult neid tingimusi täites või täita püüdes saab kriitika tõusta tema ette seatud ülesannete kõrgusele. V. Gross.
5. kasut. osutamiseks mingile olukorrale, nähtusele, kuhu on jõutud v. lähemal ajal jõutakse. Sinu küsimus seab mind teatavate raskuste ette. Teda tuleb seada tõsiasja, sündinud fakti ette. *.. võetakse su varandus ära puhtamuidu, nii et pole muud kui mine tuulevarjust kurja ilma ette. O. Jõgi (tlk).
6. kõnek eest; asemel. Poiss teeb tööd juba päris täismehe ette. *Ning seepärast ei saanud Taader Traadi haigust täie tõe ette võtta. R. Sirge. *Poeg Märt käis talus sulase ette, tütar Liina teenis tüdrukuna .. H. Raudsepp.
7. kõnek eest (rahaliselt). *Raske raha ette kultuurheinamaid tehtud – mis mõte sellel oli? R. Sirge. *.. tulge kõrtsi jooma, mina ostan teile viina ja maksan joomise ette kuuskümmend kopikat päevas. J. Parijõgi.
8. van pärast, eest. *Teie ärge muretsege nii palju võõraste inimeste ette ja ärge murdke pead, mis nad söövad ja mis nad joovad .. O. Luts.
9. esineb fraseologismides, näit.:. Altari ette minema, astuma. Altari ette viima. Pärleid sigade ette heitma. Täie ette minema. Ukse ette jõudma. Valge ette tooma, tulema.
Omaette tähendusega liitsõnad: oma|ette, otsaette

ette|võtlus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
majandustegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmise ja teenuste osutamise teel, äritegevus. Ettevõtlust arendama, toetama. Ettevõtlust soodustavad ja takistavad tegurid. See tegu kahjustab vaba ettevõtlust. Tulumaksuga maksustatakse ettevõtlusest saadud tulu.
▷ Liitsõnad: eraettevõtlus.

garantii|aeg
aeg, mille kestel tootja, tarnija v. töövõtja vastutab toote, kauba v. töö kvaliteedi eest, tagatisaeg. Raadio, televiisori, kella, ehitise, remondi garantiiaeg. Aastane, 2-kuuline garantiiaeg. Garantiiaja lõpp.

hanke|leping
maj jur
1. leping, milles loetletakse hangitava kauba olulised tunnused ja tingimused
2. hanke-tarneleping

hind ‹hinna 23› ‹s›

1. ka maj kauba väärtuse rahaline väljendus; rahasumma v. hüvis, mis millegi ostmisel vastu antakse v. mida millegi müümisel nõutakse. Leiva, kohvi, fotoaparaadi, maja hind. Bussi-, kinopileti hind. Kindlad, püsivad, ajutised, hooajalised, ühekordsed, ühtsed, diferentseeritud hinnad. Hindade reguleerimine, stabiliseerimine. Hinnad alanevad, langevad, kerkivad, tõusevad, kõiguvad. Kehtestati mõnede kaupade uued hinnad. Hinnad lasti vabaks. Raamatu hind on kakssada krooni. Turul oli õunte hind kakskümmend krooni kilogramm. Need vaasid on ühe ja sama hinnaga, ühes ja samas hinnas. Karusnahad on maailmaturul heas hinnas. Hinnalt odav, kallis, jõukohane, kättesaadav. Hind on madal. Maksis, pakkus kõrget, kõva, soolast hinda. Ostis maja mõistliku, soodsa, odava hinnaga, hinna eest. Müüb, annab poole, oma hinnaga, oma hinna eest, alla oma hinna. Küsib, nõuab kolmekordset hinda. Püüab hinda üles, kõrgele kruvida, kõrgel, üleval hoida. Küll soolas, väänas vägeva hinna. Kauples, jättis hinnast kümme krooni alla. Turul määrab, kujundab kauba hinna nõudmine ja pakkumine. Kurkide rohkus lõi hinna alla. Lugesin vaateaknalt kaupade hindu. Kelle laps, selle nimi, kelle kaup, selle hind.
▷ Liitsõnad: börsi|hind, hulgi|hind, hulgimüügi|hind, jae|hind, jaemüügi|hind, kaane|hind, kokkuostu|hind, maailmaturu|hind, müügi|hind, nominaal|hind, normi|hind, oma|hind, ostu|hind, sõidu|hind, ting|hind, tootmis|hind, turu|hind, varumis|hind, veo|hind, väljalaske|hind, väljaostu|hind, vööndihind; hinge|hind, võileivahind.
2. ‹hrl. koos täiendiga› piltl. a. hüvitus, tasu millegi eest; see, millest millegi muu nimel tuleb loobuda. Maksin oma eksimuse eest kallist hinda. Vabaduse, võidu hinnaks olid lugematud langenud. Saavutas oma eesmärgi tervise, elu hinnaga. Paljustki loobumise hinnaga võis ta edasi õppida. b. väärtus. Praegu on igal minutil kulla hind. Mõtle ja siis ütle, sest igal sõnal on oma kaal ja hind.
▷ Liitsõnad: auhind.

hinna|lipik
lipik kauba müügihinnaga. Kaupadel olid vaateaknal hinnalipikud juures.

hinna|soodustus
teat. klientidele mingi kauba ostmisel tehtav soodustus. Reisifirma pakub lastele hinnasoodustust kuni 25%. Püsikliendi hinnasoodustus.

hinna|täiend
maj juurdehindlus kauba hinnale käibekulude katteks ja kaubandusliku kasumi moodustamiseks

jõe|transport
reisijate v. kauba vedu mööda jõge, jõevedu

kassa|põhine
maj selline, kus tulu ja kulu registreeritakse siis, kui raha on laekunud või kui kauba eest on tasutud. Kassapõhine ja tekkepõhine arvestus, aruanne. Kassapõhine raamatupidamine.

kauba|ekspertiis
maj kauba kvaliteedinõuetele vastavuse kontrollimine

kauba|kadu
maj kauba koguse vähenemine transportimisel, säilitamisel ja müümisel

kauba|kast
kast kauba jaoks; kast kaubaga. Tühjad, täis kaubakastid. Laost laaditi autole suuri, raskeid kaubakaste.

kauba|kood
kood kauba identifitseerimiseks . 8-kohaline, 10-kohaline kaubakood. Eesti Kaupade Nomenklatuuri kaubakood.

kauba|korv
korv kauba jaoks; korv kaubaga. Turunaiste, selvekaupluste kaubakorvid.

kauba|käru
käru kauba transportimiseks; käru kaubaga. Turumüüjate kaubakärud.

kauba|lift
lift kauba edasitoimetamiseks, kaubatõstuk. Kaubalift tõstejõuga 500 kg.

kaubalis|-rahaline
maj kauba ja raha kaudu tekkiv, kauba ja rahaga seostuv. Kaubalis-rahalised suhted.

kaubastu ‹1› ‹s›
nõuk kauba müüki korraldanud (riiklik) organisatsioon
▷ Liitsõnad: kooperatiiv|kaubastu, toidu|kaubastu, tööstuskaubastu.

kauba|tegemine
kauba sobitamine ning vastava kokkuleppe sõlmimine. Püüab kaubategemisel hinnast alla tingida. *Iga peremees püüdis teda enesele palgata. Kaubategemine käis alevi kõrtsis. R. Sirge.

kauba|vagun
vagun kauba vedamiseks. Jaama kõrvalteel seisis pikk rida tühjendamata kaubavaguneid. Väeosa sõitis rindele kaubavagunites.

keskus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. asula, koht, ala, millel on mingis suhtes keskne, juhtiv seisund. Hiiumaa keskus on Kärdla. Linna keskus. Riia oli Liivimaa tähtsaim keskus. Elasime maakolkas, kõikidest suurematest keskustest eemal. Vatikan on katoliku kiriku keskus. || millegi keskmine osa, keskkoht, keskpaik. *Taluhooned ehitati krundi keskusesse, krundis oleva tiigi äärde. J. V. Veski. || anat närvikeskus. Valureaktsioonid on seotud koorealuste keskustega.
▷ Liitsõnad: haldus|keskus, kaubandus|keskus, kultuuri|keskus, käsitöö|keskus, liiklus|keskus, maa|keskus, maakonna|keskus, majandus|keskus, metsatööstus|keskus, mäetööstus|keskus, rasketööstus|keskus, spordi|keskus, suusa(spordi)|keskus, suvitus|keskus, teadus|keskus, transpordi|keskus, turismi|keskus, tööstus|keskus, ärikeskus; kuulmis|keskus, nägemis|keskus, närvikeskus.
2. mingit tegevust, valdkonda juhtiv, koordineeriv, endasse koondav asutus, organisatsioon v. selle allüksus. Luureandmed anti keskusele edasi raadio teel. Töötab kaitseuuringute keskuses. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus. || ‹hrl. liitsõna järelosana› (suure kauba- või teenustevalikuga kaubandus- või teenindusasutuse kohta)
▷ Liitsõnad: arvutus|keskus, autoteenindus|keskus, info|keskus, juhtimis|keskus, kaubandus|keskus, kaugnägemis|keskus, ostu|keskus, perearsti|keskus, pressi|keskus, ravi|keskus, side|keskus, spordi|keskus, teenindus|keskus, tele(visiooni)|keskus, uurimiskeskus.
3. keskpunkt (2. täh.) Tähelepanu, huvi keskuses olema. Tähelepanu keskusse tõusma. Tähelepanu keskusest kõrvale jääma. *Natuke kohmetu oli ta küll, ta polnud harjunud olema seltskonna keskuseks, keda kõik vaatasid ja hindasid. K. Ristikivi.

kinke|kaart
kaart (6. täh.) mingi kauba v. teenuse kinkimise kohta. Kaubamaja, spaa kinkekaart. Kinkekaart väärtusega 500 krooni. 250-kroonine kinkekaart. Poiss sai sünnipäevaks spordipoe kinkekaardi.

komisjoni|hind
kauba müügihind komisjonikaupluses

konteiner ‹-i, -it 2› ‹s›
korduvalt kasutatav standardmõõtmetega mahuti kauba, lasti vedamiseks, ka hoidmiseks. Isotermiline, hermeetiline konteiner. Konteineritesse laaditavad kaubad. || anum, mahuti radioaktiivsete ainete hoidmiseks ja transportimiseks
▷ Liitsõnad: prügi|konteiner, tellisekonteiner.

konvoi ‹14› ‹s›

1. relvastatud saate- v. kaitsesalk v. saatev sõjaväelane, saatevalve. Vangid käisid tööl konvoi valve all. Vangi võetud sõdurid saadeti konvoiga, konvoi saatel staapi.
2. kauba-, transpordi- ja abilaevade ning neid saatvate ja kaitsvate sõjalaevade ja lennukite koondis sõja ajal

käibe|maks [-u]
maj kaubakäibe järgi võetav kaudne maks, mis laekub riigieelarvesse kauba hinna kaudu

ladu ‹lao 27› ‹s›

1. hoone, ruum, (piiratud ning kaetud) plats vms. materiaalsete väärtuste (kauba, materjali, tööriistade jne.) hoidmiseks. Toidu-, tööstuskaupade, ehitusmaterjalide ladu. Kaupu veetakse tehastest lattu ning laost kauplustesse. Töötab laos pakkijana. Lattu oli sisse murtud. || küün; põhuruum; (endisaegses rehielamus:) aganik, kõlgus; rehala (lahtiste lattidega) lakapealne. Aganad kanti sarjaga lattu. Heinad aeti lao peale. *.. nagisevaid pulki mööda ronib Martens laole ja vaatab seal hämaras ümber. M. Metsanurk. *Madalate põõsaste vahel mustab küün. Sügisel hulkusid vahel kitsed ümber lao .. V. Alttoa.
▷ Liitsõnad: heina|ladu, kauba|ladu, kesk|ladu, kütte|ladu, laskemoona|ladu, materjali|ladu, relva|ladu, taara|ladu, utiili|ladu, viljaladu.
2. trük teksti ladumine; laotud tekst. Alustati sõnaraamatu ladu. Trükivorm koostatakse laost ja klišeedest. Laost tehti tõmmis.
▷ Liitsõnad: foto|ladu, käsi|ladu, masin|ladu, tina|ladu, trükiladu.

lihter ‹-tri, -trit 2› ‹s›
mer pukseeritav alus kauba vedamiseks sadama piirkonnas ja siseveekogul; praamkonteiner

litsents ‹-i 21› ‹s›
maj
1. valitsusasutuse luba kauba sisse- v. väljaveoks. Taotles litsentsi, sai litsentsi puuvilja sisseveoks.
▷ Liitsõnad: ekspordi|litsents, impordi|litsents, sisseveo|litsents, väljaveolitsents.
2. leiutaja v. patendivaldaja luba leiutist, tööstusnäidist v. kaubamärki kasutada. Jaapan ostab igal aastal välismaalt sadu litsentse. | piltl. *Ühelgi rahval pole jumaliku tõe peale antud erilist monopoli ega litsentsi. M. Metsanurk.
3. müügi- vm. tegutsemisluba. Alkoholimüügi litsents.
▷ Liitsõnad: müügi|litsents, tegevuslitsents.

logistika1 ‹1› ‹s›

1. maj kauba hankimise, veo, hoidmise, jaotamise ja tarbimisega seostuvad toimingud
2. sõj kogu strateegilise ja operatiivtegevuse korraldus

maksumus ‹-e 5› ‹s›
rahasumma, mis teat. toodangu-, kauba- v. tööhulga eest tuleb v. tuleks maksta v. millega seda arvestatakse. Hoone, rajatise, masina, seadme maksumus. Toodangu, kaupade, kaubakäibe maksumus. Tööde, remondi maksumus.
▷ Liitsõnad: ehitus|maksumus, kogu|maksumus, üldmaksumus; elatusmaksumus.

mere|transport
kauba- ja reisijatevedu meredel ja ookeanidel, mereveondus. Meretranspordi veosekäive.

monopol ‹-i, -i 10› ‹s›

1. ainuõigus (eriti mingi kauba tootmiseks ja sellega kauplemiseks). Viina tootmise monopol kuulus riigile. *Tuntud buhaara kuldtikandite valmistamine oli koondatud emiiri lossi ja moodustas tema monopoli. L. Meri.
▷ Liitsõnad: maa|monopol, soola|monopol, tubaka|monopol, valuuta|monopol, viina|monopol, vilja|monopol, väliskaubandusmonopol.
2. piltl ees- v. ainuõigus millelegi. Kõrgharidus oli privilegeeritud klasside monopol. Ilu kuulub kõigile, see ei ole ainuüksi kunsti monopol. *Estraad aga oleks nagu noorte monopol? A. Rinne. *.. kirjakeele sõnavara edendamine ei saa ega tohigi olla üksikute väljavalitute monopol, pole seda õieti kunagi olnudki .. R. Kull.
3. maj tootmist ja turustamist (ühes v. mitmes tootmisharus) valitsev hiigelettevõte v. ettevõtete ühendus. Kartellid, sündikaadid, trustid, kontsernid ja konsortsiumid on monopoli põhivormid.
▷ Liitsõnad: panga|monopol, tööstusmonopol.
4. maj turusituatsioon, kus mingit kaupa pakub üksainus ettevõte, kes kontrollib nii toote müügi mahtu kui hinda
5. van kroonu viinapood. *.. aga käisid [mehed] vahepeal monopolis ja võtsid paraja vindi peale. J. Parijõgi.

müübima ‹37›
(kauba kohta:) ostjaid leidma, müügiks minema. Küll reklaam paneb tooted müübima. Sellised robustsed kingad ei müübi, kes selliseid ostab. Hästi müübiv kaup, raamat.

nimetus1 ‹-e 5› ‹s›

1. (üld)nimi (isikunimi harilikult välja arvatud). a. (üldnimede kohta). Taimede (botaanilised), loomade (zooloogilised) nimetused. Lillede ladinakeelsed nimetused. Sellise nimetusega ravimit ei leidu farmakopöas. Nimetus vitamiin koosneb kahest osisest. b. ([arvestus]üksuste, kauba-, toodanguartiklite jms. kohta). Kirjanduse loetelus on ligi 500 nimetust teaduslikku kirjandust. Anti välja üle 1000 nimetuse mitmesuguseid trükiseid. Tehases juurutati 9 nimetust uusi tooteid. c. (tiitlite, aunimetuste jms. kohta). Teenelise meistersportlase nimetus. Näitering taotles rahvateatri nimetust. Iga rätsepatöökoda ei saanud moesalongi nimetust. d. (pärisnimede kohta). Asulate, linnade, tänavate nimetused. Jaamade, peatuste nimetused. Asutuste, organisatsioonide, käitiste, koolide nimetused. Kuidas on teie instituudi ametlik nimetus? Nippon on Jaapani jaapanikeelne nimetus.
▷ Liitsõnad: aine|nimetus, ameti|nimetus, au|nimetus, eri|nimetus, koond|nimetus, kutse|nimetus, liigi|nimetus, silp|nimetus, sordi|nimetus, toote|nimetus, tõu|nimetus, täht|nimetus, üldnimetus.
2. nimetamine. Ootab ja loodab nimetust kõrgele ametikohale.

nominaal|hind
maj kauba märgitud hind, nimihind