[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

katus ‹-e 4› ‹s›

1. hoone ülemine, peam. sademete ja külma eest kaitsev osa. Maja, hoone, sauna, rõdu katus. Järsk, lame, tasane, murtud katus. Tellistest, sindlitest, laudadest katus. Tõrvapapiga kaetud katus. Katus toetus sammastele. Katus oli sammaldunud, katki, jooksis läbi. Katust katma, lööma 'katust peale tegema'. Katust parandama, lappima. Korstnapühkija ronis katusele, katuselt alla. Maja saab, viiakse sügiseks katuse alla. Uus laohoone, kuivati on juba katuse all. Vihmapiisad, raheterad rabisevad vastu katust. Katus vajus lumekoorma all sisse. Parem varblane peos kui kümme katusel. || kattev osa sõidukil, esemel vms. Auto, vaguni, mootorpaadi katus. Kartulikoopa katus. Katusega kaevurakked, puuristid. | piltl. Oksad pea kohal moodustasid tiheda katuse. Himaalajat kutsutakse vahel maailma katuseks.
▷ Liitsõnad: eterniit|katus, kivi|katus, klaas|katus, kõrkja(s)|katus, laast(u)|katus, laud|katus, mätas|katus, papp|katus, pilbas|katus, pilpa|katus, pilliroo(g)|katus, plekk-|katus, roo(g)|katus, ruberoid|katus, sindel|katus, sindli|katus, tellis|katus, õle|katus, õlgkatus; kald|katus, kelp|katus, koonus|katus, kuppel|katus, külg|katus, lagi|katus, lamp|katus, mansard|katus, otsa|katus, poolkelp|katus, ripp|katus, rõht|katus, sarik|katus, terav|katus, täiskelp|katus, viilkatus; häda|katus, kaitse|katus, varikatus.
2. piltl maja, hoone, peavari, kodu (hrl. koos postpositsioonidega alla, all, alt). Temaga on võimatu ühe, ühise katuse all elada. Sellist inimest ei taha keegi oma katuse alla. Välja minu katuse alt! Üle hulga aastate viibis ta jälle oma vanemate katuse all. *Need [= vabadikud] on inimesed, kellel üksainus katus õue peal ja natuke kapsamaad. A. Kaal.

katuse alla viima, katuse all (olema), katuse alla saama
lõpetama, lõpule viima; (põhiliselt) valmis saama; (põhiliselt) valmis olema. Teadlane ei jõudnud oma elutööd katuse alla viia. Aastate eest alustatud uurimus sai katuse alla. Väitekiri, uus romaan on nüüd juba katuse all.