[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 sobivat artiklit.

eine|võileib
kok suur rikkaliku kattega võileib

faeton-i, -it 2› ‹s
ülestõstetava kattega hobusõiduk v. sõiduauto. *.. veeres vabrikuõue ilus faeton, neli toredat hobust ees .. A. Tungal (tlk).

furgoon-i 21› ‹s

1. kaartele tõmmatud kattega pikk vanker. *.. linna sõitis õhtul raske kogukas furgoon, mille ette oli rakendatud kaks tugevat hobust. I. Pau (tlk).
2. kinnine v. kattega mootorveok v. haagis; furgoonauto
▷ Liitsõnad: kauba|furgoon, leiva|furgoon, piima|furgoon, teenindusfurgoon; present|furgoon, vineerfurgoon.

furgoon|auto
kinnise kaubaruumiga sõiduauto; kinnise kerega v. paigaldatava kattega veoauto

jurta6› ‹s
ringikujulise põhiplaani ja vildist v. nahkadest kattega telkelamu Kesk- ja Sise-Aasias ning Lõuna-Siberis

kabriolett-leti 21› ‹s

1. kerge kaherattaline allalastava kattega ühehobusesõiduk
2. allalastava katusega sõiduauto

kaless-i 21› ‹s
kerge kahe kahekohalise vastamisi istmega, kutsaripuki ja allalastava kattega hobusõiduk. *Mõnigi mees sõidab kahe hobuse ja kalessiga .. M. Mõtslane.
▷ Liitsõnad: voorimehekaless.

kasematt-mati 21› ‹s

1. aj poliitilise vangi üksikkamber kindluses. Peeter-Pauli kindluse kasematid. *Isegi kolm aastat kasematti moonutab inimese nägu. J. Kross.
2. sõj tugeva betoonist vm. kattega pommi- ja mürsukindel ruum kaitseehitises. Bastionide kasematid.
3. sõj soomustatud suurtükiruum suurtel vanemat tüüpi sõjalaevadel

korp1korbi 21› ‹s
väike sõõrjas kohupiimast kattega saiake; sellise kattega plaadisai. Värsked korbid. Küpsetati korpe. Mulgi korbid 'soolaka kattega korbid'.
▷ Liitsõnad: plaadikorp.

luukluugi 21› ‹s

1. (lae-, põranda-, katuse-, seina- vm.) ava sulgev v. kaitsev hingedel pöörduv või ettetõstetav kate. Aidalaka luuk võeti eest ära, hakati heinu üles hanguma. Tõsta luuk ette. Veski laes oli kahe poolega luuk. Puumaja, suvila luukidega aknad. Akendel on luugid ees, kinni, suletud. Kiosk suletakse ööseks luukidega. || (sellise) kattega suletav ava, luugiava (koos kattega v. ilma). Kaupa laaditi luukidest laeva trümmidesse. Söökla köögi ja saali vahel oli luuk, kust toite välja anti. Ühest luugist esitad hoiuraamatu kontrolörile, teisest luugist saad raha. *.. läks torni, kus Lible, nagu vähk urkast, luugist kirikuliste peale alla vahtis. O. Luts. | piltl. *Taeva luugid avati ja alla hoogas / vihma pagin .. V. Ridala. *.. aga minu silmad läksid pärast äratust veel mõneks minutiks looja. Kui oma luugid lõplikult lahti sain, olid teised läinud .. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: akna|luuk, kassa|luuk, katuse|luuk, keldri|luuk, köögi|luuk, lae|luuk, laeva|luuk, laka|luuk, laud|luuk, pommi|luuk, prügi|luuk, puhastus|luuk, põhja|luuk, pööningu|luuk, raud|luuk, tanki|luuk, torni|luuk, trümmi|luuk, ventilatsiooniluuk; silma|luuk, taevaluugid.
2. kõnek veoauto poort, ääris. Tagumine luuk.

maandumis|rada
lennuväljal kõva kattega sõidutee, millele lennukid maanduvad. Lennuvälja stardi- ja maandumisrajad. Betoneeritud maandumisrada. Lennuk laskus maandumisrajale, veereb maandumisrajal.

Mulgi indekl, mulgi indekl
Mulgimaale v. mulkidele omane. Mulgi murre. Mulgi kapsad 'hautatud hapukapsad sealiha ja tangudega'. Mulgi puder 'kartulipuder tangudega'. Mulgi korbid 'soolaka kattega korbid'. Mulgi rätt etn mütsitaoliselt ümber pea seotud valgest riidest rätt. Oh seda mulgi jonni!

muna|kivine
munakividest kattega. Munakivised tänavad.

nahk|diivan
(nahast kattega). Kabinetis oli nahkdiivan ja kaks nahktugitooli.

ofset|trükk
trük lametrükimenetlus, mille puhul värv kandub trükivormilt paberile elastse kattega trükisilindri vahendusel

poksi|ring
sport nööridega piiratud ruudukujuline kattega ala poksimatši pidamiseks

püst|koda
etn kooniline püstteivastest kere ja erinevast materjalist kattega Põhja-Euraasia rahvaste (ürgne) tulekoldega elamu. Nahkadega, tohuga kaetud püstkoda. Lattidest, teivastest, ritvadest laotud püstkoda. Jakuutide, neenetsite püstkojad. Saamide püstkoda kutsutakse tšummiks. || ehituselt samasugune lahtise tulekoldega suveköök Eestis. *Püstkojas oli kolle – kolm-neli maakivi sõõris, ja suvel, kui toas oli palav ja kohutavalt kärbseid, keedeti siin sööki ja pesti pesu. M. Metsanurk.

rööbasrööpa 19› ‹s

1. sõiduki v. veoki rataste sügavam jälg tee- v. maapinnas v. mujal, rattarööbas, roobas. Sügavad, põhjatud rööpad. Vankrirattad on kruusateele rööpad sisse kulutanud. Autost jäid, auto jättis lumme mustrilised rööpad. Käru vajutas mullakamarasse kitsa rööpa. Rattad vajuvad rummuni liivasesse rööpasse. Rööpasse, rööpaid täis sõidetud, aetud õu. Püüab autot vett täis rööbastest välja juhtida, aga rattad libisevad ikka rööbastesse tagasi. Maantee on rööpas 'rööplik'. Rööbaste konarused raputavad autos istujaid. Rööpad lähevad, viivad metsa vahelt läbi naaberkülla. ||hrl. sisekohakäänetespiltl millegi normaalne, tavapärane v. ettenähtud kord v. kulg. Elu hakkas vähehaaval rööpasse, rööbastesse minema. Ta ei suutnud oma perekonnaelu õigesse rööpasse seada. Jutt hüples ühelt teemalt teisele, suutmata rööpasse jääda. Juhib vestluse ettenähtud rööbastesse tagasi. Isa aitas majapidamist rööpas, rööbastes hoida. Tootmine püsis endistes rööbastes. Kriis viis tööstuse rööpast, rööbastest välja. Kõik asjad said peagi jälle rööpasse. Tervis kipub vägisi rööpa(i)st välja. Välismõjud ähvardavad kunsti rööpaist välja paisata.
▷ Liitsõnad: kelgu|rööbas, ratta|rööbas, tee|rööbas, vankrirööbas.
2. tehn vedurit, kraanat vm. liikuvat seadet suunav (hrl. ka kandev) teraslatt. Rööpa kandevõime, pikkus, paindejäikus. Rööpaid panema, paigaldama, vahetama. Kahe rööpa jätkukoht. Raudteel kinnitatakse rööpad liipreile. Tramm, rong liigub rööbastel, rööpail, mööda rööpaid. Kraana seisab rööbastel, rööpail. Kolm vagunit jooksis rööbastelt maha. Rööpaga ripptee. Rööbastega ja rööbasteta liiklusvahendid. ||hrl. pl.piltl rada, tee. Juhtis jutu asjalikele rööbastele. Mõtted liikusid rahulikel rööbastel. Tuli üle minna sõjaaja rööbastelt rahuaja rööbastele. Töö läheb oma rööpaid mööda ja naised võivad seejuures juttu ajada. *Kuulutati välja mobilisatsioon, senine elu jooksis rööbastelt. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: kontra|rööbas, kraana|rööbas, raudtee|rööbas, teras|rööbas, trammirööbas.
3. sport ovaalne metallsüdamiku ja puust kattega varb rööbaspuudel. Esimene, tagumine rööbas. ||pl.kõnek rööbaspuud. Rööbastel esinema, võimlema, võistlema.

samet|padi
sametist kattega padi

siid|padi
siidriidest kattega padi. Külitasid, istusid pehmetel siidpatjadel.

smirgel|paber
smirglipulbrist kattega liivapaber. Mutrid löödi smirgelpaberiga läikima.

smirgel|riie
smirgipulbrist kattega riie poleerimiseks

topis|pall
sport pehme nahast v. presendist kattega pallikujuline vahend harjutusteks. Harjutati topispalliga.

tõldtõlla 23› ‹s
üleni kinnine (ka allalükatava kattega) neljarattaline hobusõiduk. Kinnine tõld. Kuldne, vapiga tõld. Kahe, nelja hobusega tõld. Tõld hobustega ootas trepi ees. Lossi ees ootas tore tõld, uhked hobused ees. Tõld sõitis ette, on ees. Hobused rakendati tõlla ette. Saksad istusid, astusid tõlda. Kutsar aitas daami tõlda. Tõlda vedas kuus halli hobust. Tõllas, tõllaga sõitma. Tõllad külalistega veeresid, vurasid häärberi ette. Suured vargad istuvad tõllas, väikesed ripuvad võllas. || nlj (auto kohta)
▷ Liitsõnad: kahehobuse|tõld, mitmehobuse|tõld, neljahobusetõld; kauba|tõld, posti|tõld, reisi|tõld, üüritõld.

varjutama37

1. (ära) varjama, (oma) varju jätma, peitma, (kinni) katma. Lai kaabuserv varjutas mehe nägu. Kaunid ripsmed varjutasid poolsuletud silmi. Raagus puud ei varjuta järve. Taimed võivad üksteist rohkem või vähem varjutada. Rohutirtsuparved olid taeva täielikult varjutanud. Öö varjutas silmapiiri. Lillede aroomi hakkas varjutama hallituse lõhn. *Taevas oli paksudes kahkjates pilvedes, varjutades kuud .. A. Kivikas. *Ta rääkis veel midagi, aga seda varjutas juba Vana majesteetlik norskamine. J. Tuulik. || piltl kõrvale v. tagaplaanile tõrjuma. Ootamatu mälestuspilt varjutas muud mõtted. Viimane laulupidu varjutas kõik eelnenud. Leonardo da Vinci varjutas geniaalsusega oma kaasaegsed. *Äraseletamatu õnne- ja emadusetunne varjutas eelmiste päevade ränga mure. M. Seping. || aiand mets varju v. kattega kaitsema. Päikesepõletuse vältimiseks peab kurgitaimi varjutama. Pistikuid varjutatakse päikese eest. Keskpäevakiirguse eest tuleb tarusid mõõdukalt varjutada.
2. varju heitma, segama, rikkuma. Noormehe kiiret edu hakkasid peagi varjutama traagilised sündmused. Miski ei varjutanud nende abielu, suhteid. Vanaduspäevad olid varjutatud raskest haigusest. Rõõmsat meeleolu varjutas südamesopis näriv kahtlus. Rohked reisimuljed kippusid üksteist varjutama. Üksikud puudused ei varjuta filmi väärtust. *Nende suud ja silmad olid naerul, kuid seda naeru varjutas kurblik rahutus. V. Saar. || tuhmistama, ähmastama. Lõkkesuits varjutas tule ümber istujate näod. Silmi varjutas pisarate udu. | piltl. *.. kirjaniku [= S. Lagerlöfi] teoste enamikus on sotsiaalsed probleemid sageli varjutatud muinasjuttude ja saagade stiliseeringutest või fantaasiapiltidest .. V. Alttoa.
3. tumeda(ma)ks tegema; varjundama. Sünge pilvelaam varjutas ümbruse pilkaselt pimedaks. Laiaoksalised kastanid varjutasid veranda hämaraks. Varjutas oma silmi, silmalauge sinakaks. Ülahuult varjutasid väikesed mustad vurrud. Varjutatud klaasidega prillid. Irooniast varjutatud hääl. *Siin ta [= raske ja võõras lõhn] valitses, ainult kerge naftaliini hõng varjutas teda. M. Kõiv. || kunst (viirutamisega, tumedate värvidega) joonis(tus)t vm. kujutist kolmemõõtmeliseks muutma; tumeda(ma)ks tegema. Laia lõuga tuleb külgedelt varjutada. Varjutatud taustaga maal.

viktooria21› ‹s
kõrge kutsaripuki ja ülestõstetava kattega luksussõiduk kahe inimese jaoks. *Sõitsin ühe sõbraga tema viktoorias tagasi Longchamps'i võiduajamistelt .. T. Kaurits (tlk).

või|leib
tükk võidega vm. kattega leiba (saia, sepikut, kuivikut vms.). Soojad 'küpsetatud, praetud v. röstitud' võileivad. Võileib juustuga, kiluga, munaga, kotletiga. Vahetunnis söödi kodust kaasavõetud võileibu. Eelroaks serveeriti uhkelt kaunistatud võileibu. Sool ja sabata silk on vaeslapse võileib. | piltl. Tema sissetulekuga võrreldes on see võileiva hind. *Selle auto sain ma puruodavasti, võib ütelda üsna võileiva eest. M. Mõtslane.
▷ Liitsõnad: eine|võileib, juustu|võileib, kilu|võileib, kurgi|võileib, muna|võileib, pasteedi|võileib, singi|võileib, süldi|võileib, vorsti|võileib, tomativõileib; tikuvõileib.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur