[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 sobivat artiklit.

katkestama37

1. ajutiseks pooleli jätma, milleski vahet tegema v. tekitama. Nad katkestavad mõneks päevaks töö. Laeva lossimine katkestati hommikuni. Sajule vaatamata vaatlusi ei katkestatud. Katkestab väsimuse tõttu lugemise. Lektor katkestab hetkeks loengu. Suurmeister katkestas partii halvemas seisus. Treeningud tuli lihaserebestuse tõttu pikemaks ajaks katkestada. Õppimine, tehase rekonstrueerimine toimub tootmistööd katkestamata. Liiklus on halbade teeolude tõttu katkestatud. Aeg-ajalt katkestasid vaikust püssipaugud. || kellegi jutule vahele segama v. rääkima. Kõnelejat katkestati kiiduavaldustega, vahelehüüetega. Ta katkestas mind, minu jutu ootamatu küsimusega. Õpetaja kuulas vastuse katkestamata ära.
2. (ootamatult, enneaegselt) lõpetama, lõppu tegema. Rasedus katkestati tervislikel põhjustel. Sportlane pidi võistluse suusa murdumise tõttu katkestama. Mees katkestas oma sugulastega igasuguse läbikäimise. Niisuguse naisega pole lihtne vahekorda katkestada. Tekkinud vaikuse katkestas Jürka oma küsimusega. Varajane surm katkestas ta loomingu.
3. kõnek füüsiliselt tugevasti pingutama, rasket tööd tegema; sellise töö v. pingutamisega tervisele liiga tegema, tööga tapma. Ärge niimoodi katkestage, las mina aitan ka! Hobune katkestab koormat vedada. Oli enese ränga tööga, tõstmisega ära katkestanud. Katkestavad kottidega veel kõhu ära, naba paigast. On alles lõuapuu, katkesta või kõht naeruga! Virk käib viis korda, laisk katkestab korraga. Meri tapab noore mehe, kare katkestab noore härja. *Hea, kui tüdruk .. kuhugi parema otsa peale pääseb. Aitab sellest, et ema end päevast teise karjalaudas katkestab – küll loomasööta, küll joomaämbreid vedides. A. Maripuu.
4. katki tegema, rebima v. lõikama. Palju ei puudunud, et löögiriist katkestanuks mehe kaelasooned. *Juuste kammimine toimugu rahulikult ja aeglaselt, sest ka rutates ja rebides võib neid katkestada. I. Tarmak.

lõhkumalõhun 42

1. lõhki v. tükkideks lööma, ajama jne.; katki tegema, purustama. Puid lõhkuma. Pliidipuud lõhu peenemad. Palk lõhuti kiilude abil lõhandikeks. Kaevu ümbert tuli kangiga jääd lõhkuda. Kive, müüri lõhkuma. Linnupesi ei tohi lõhkuda. Kui tülli lähevad, siis lõhuvad mööblit ja toidunõusid. Poiss lõhkus talve jooksul kahed suusad. Ei hakka ma rallisõiduga oma autot lõhkuma. Tuul lõhub katust. Kivine põld lõhub masinaid. Metsatöö lõhub jalatseid ja rõivaid. Puujuured olid lõhkunud kõnnitee asfaltkatte auklikuks. Lõhun ukse maha! Ole ettevaatlik, lõhud veel vaasi ära! Rattarööbastest lõhutud muru. Tööst veriseks lõhutud käed. Päeva lõhud, aasta parandad. *Leib oli kõva kui jääkamakas, lõhu või kirvega. L. Promet.
2. piltl hävitama, kahjustama. Perekonda lõhkuma. Ebaedu lõhub eneseusaldust. Selline elu lõhub närve. Veduriviled lõhkusid öist vaikust. Tervikut, stiilipuhtust lõhkuv detail. *Tervist lõhub see alaline viinapruukimine. H. Kiik.
3. midagi energiliselt, intensiivselt tegema (hrl. kiirete jõuliste liigutustega). a. peksma, lööma, kolkima. Kargab kallale, lõhub teise läbi, lõhub teisel kere kuumaks. Lõhub piitsaga hobust. Kange vihtleja, lõhub, nii et vihalehed lendavad. b. vehkima, lööma, taguma. Rabeleb, lõhub käte ja jalgadega. Laps lõhub teki pealt ära. Hani lõhub tiibadega, tahab lendu tõusta. Lehm ei lase lüpsta, lõhub jalaga. Lõhub sääski peletades sabaga. Hobune lõhub tagant üles. *Üks [ratsanik] lõhkus nagu hull mõõgaga, aga teha ta meile midagi ei saanud. A. Kitzberg. c. kõvasti koputama, taguma, kolkima. Lõhub ukse, värava taga, nõuab sisselaskmist. *Teenija lõhkus ukse pihta. „Härra! Härra, sõidule jääte hiljaks!” E. Oja. d. (hrl. südame kohta:) pekslema, taguma. Süda lõhub ja pea on uimane. Külmavärinad käivad ja pulss lõhub. Meelekohtades lõhub nagu haamriga. e. tormama, kihutama. *Küll lõhkus poisike päikese veeruni mööda metsa paigast teise, aga ei leidnud kadunud lehma. F. R. Kreutzwald. *Las ma lõhun veel mööda maailma ringi, kuni saab tahtmine kord täis. K. A. Hindrey. f. (hobuse kohta:) ette rakendatuna juhtimisele allumatult galoppima. Hobune kardab autot, võib lõhkuma hakata. Täkk läks, pistis, pani lõhkuma. g. rõhutab teise verbiga väljendatud tegevuse intensiivsust. Lõhub tööd teha, töötada. Suvel lõhkusin niita, kraavi kaevata. Lõhub tantsida, tantsu. Koer lõhub haukuda. Orkester lõhub mängida. Lõhub, paugub köhida. Lõhuvad kaarte mängida. Pea lõhub valutada. Vanainimese kondid lõhuvad kurja ilmaga valutada.

purustama37

1. puruks, katki tegema, lõhkuma. Poisikesed purustasid akna, värava. Purustas kirvega ukse. Vang purustas ahelad. Tõke purustati ja mindi edasi. Purustan tangidega, hammastega pähkleid. Purustatud linnupesad. Lained purustavad jääd. Mandrijää purustas pinnakihte. Tuul, torm on katuse purustanud. Välk purustas puu pilbasteks. Kivimeid purustav temperatuurikõikumine. Vee purustav jõud. Laviin liigub kõike oma teel purustades. Vandaalid on purustanud kunstimälestise. Pommid purustasid jaamahoone, raudtee, silla. Lahingus purustati kümneid tanke. Purustav sõda. Maavärin purustas Pompei täielikult. Selline hoop võinuks pealuu purustada. Purustas täpse löögiga oma vastase kulmu. Ta ei suuda purustatud kätt, jalga, keha liigutada. | piltl. Purustan need abielu ahistavad raamid! Purustab otsekui mängeldes kõik tõkked oma teel. *Milleks ta teeb ja püüab, kui juured on purustatud? M. Traat. || midagi puruks tegevalt töötlema. Marjad purustatakse mahlapressis, pudrunuiaga, läbi sõela hõõrudes. Purustatud riis, tatar. Siloks purustatud ristik. Masin purustab sütt, kive. || hrv pudendama. Purustas leiva küljest raasukesi ja puistas tuvidele.
2. piltl hävitama, olematuks tegema; täiesti ära rikkuma, laastama. Punane toon purustas värvide kooskõla. Kogupauk purustab vaikuse. Uus aeg purustas aadli võimu ja rikkuse. Sõda on ta unistused, lootused, rahuliku elu, õnne purustanud. Isa purustas perekonna. Purustatud suhted, kodu. Oled mu hinge, südame igaveseks purustanud. Naaber võiks ta vekslitega ära purustada. See on haige, elust purustatud naine. Purustav pihtimus. Musta seis on purustatud (kabes, males). *Seal purustas võõras ise oma inkognito. L. Vaher. *.. hirmutamine võib inimese lõhestada, reast välja lüüa, purustada, hävitada. A. Kaal. || ümber lükkama, kehtetuks tegema. Uus avastus purustas sajandeid kehtinud arusaamad. Oponent purustas diplomandi seisukohad, argumendid. Senised normid, kehtinud süsteem on purustatud. Viimaks purustati 'ületati' seegi rekord. Odaviskaja purustas 'ületas' 60 meetri piiri. || hävitavalt võitma, alistama. Vaenlast, armeed, rinnet purustama. Purustatud riik, impeerium. Sõjavägi andis purustava löögi, hoobi. Meie jalgpallurid purustasid soomlaste vastupanu.

pähkel-kli, -klit 2› ‹s

1. ka bot kõva kestaga üheseemneline sulgvili (eriti sarapuul); selle söödav seeme. Toored, valmis pähklid. Pähklid on alles rohelised. Väikese, suure tuumaga pähklid. Pähkleid korjama, koguma, lüdima. Pähklit purustama 'pähkli kõva kesta katki tegema'. Mindi pähklile 'pähkleid korjama'. Eile käidi pähklil 'pähkleid korjamas'.
▷ Liitsõnad: mets|pähkel, sarapuupähkel; rukki|pähkel, soolapähkel.
2. mingi muu kõvakestaline söödav vili v. seeme. Kookospalmi pähkel. Kreeka pähkel 'kreeka pähklipuu luuvilja siseosa'. Hiina pähkel 'maapähkel'. India pähkel 'akažuu seeme, nakar'.
▷ Liitsõnad: kookos|pähkel, koola|pähkel, maa|pähkel, muskaat|pähkel, para|pähkel, pistaatsia|pähkel, seedripähkel.
3. kõnek pähklipuu (1. täh.) puit. Mööbel oli pähklist ja mahagonist.
4. piltl keeruline probleem v. ülesanne. See küsimus on kõvaks, raskeks, tõsiseks pähkliks osutunud. Strindbergi näidend on lavastajale tõeline pähkel. Lahendada tuli veel mõnigi keeruline pähkel. Mis oli nuputamisvõistluse põnevaim pähkel? Pähklit purema 'nuputama, keerulist probleemi v. ülesannet lahendada püüdma'. See mees oli omaette pähkel.
5.liitsõna järelosanaesineb seene- ja taimenimetustes
▷ Liitsõnad: juur|pähkel, hirve|pähkel, vesipähkel.

rivist välja lööma ~ viima, rivist välja langema

1. töö-, tegutsemis-, võitlusvõimetuks tegema; töö-, tegutsemis-, võitlusvõimet kaotama, teovõimetuks muutuma. Terve vaenlase diviis on rivist välja löödud. Skorbuut viis sõdureid sadadena rivist välja. Üle jõu käiv töö viis mehe pikaks ajaks rivist välja. Teise järsk vastus lõi tüdruku rivist välja. Osa töötajaid on gripi tõttu rivist välja langenud.
2. kasutuskõlbmatuks tegema, rikki ajama v. katki tegema; töötamast, funktsioneerimast lakkama, rikki v. katki minema. Saime staabilt ülesande viia raudtee rivist välja. Tank löödi rivist välja. Peamootor langes ootamatult rivist välja. Need kassaaparaadid pole töökindlad, kipuvad rivist välja langema.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur