[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 sobivat artiklit.

katkema37

1. (kaheks tükiks) katki minema, murduma, purunema. Lõng, nöör, köis, tross, kett, rihm katkes. Viiulil katkes keel. Traat, kummipael katkes pingutamisel keskkohast. Nõrk hanguvars võib tõstmisel katkeda. Kammimisel kippusid juuksed katkema. || katkenud lagunenud, katkine. Katkenud kuub, mantel, riided. Katkenud seljaga, kaantega köide. Tapeet seintel on paiguti katkenud.
2. ajutiseks pooleli jääma, katkestatud saama, seiskuma (seoses vahe, lünga, pausi jne. tekkimisega). Ööselgi ei katkenud tehastes töö. Trammiliiklus katkes avarii tõttu. Sõja ajal katkenud uurimistöö jätkus uue hooga. Seltsi tegevus katkes mitmeks aastaks. Klaverimäng, vaidlus katkes natukeseks, mõneks minutiks. Vahepeal nende kirjavahetus katkes. Side keskusega, ühendus saarega on tormi tõttu katkenud. Jutt, jutulõng, kõnelus vahetevahel katkeb. Aeg-ajalt mõte nagu katkes. Jutustab midagi erutusest, ärevusest katkeval häälel.
3. lakkama, lõppema, otsa saama. Sadu katkes sama järsku, kui oli alanudki. Tema elu(tee) katkes ootamatult. Rasedus katkes iseeneslikult. Katkesid viimased sidemed kodumaaga. Lõpuks katkes kannatus, enesevalitsus.

läbi kuluma
kulumise tõttu katki minema v. tarvitamiskõlbmatuks muutuma. Kingatallad on läbi kulunud. Pintsaku küünarnukid, sukakannad kuluvad kiiresti läbi. Läbikulunud masinaosad. | piltl. Ta oli küll tugev mees, kuid pikapeale kulus läbi.

purunema37

1. puruks, katki minema; lagunema. Klaas, pudel, vaas puruneb. Kauss kukkus ja purunes. Vaata, et peegel ei puruneks! Purunevate nõude klirin. Skulptuur purunes mitmeks tükiks, kildudeks. Paat purunes vastu kaljut pilbasteks. Lennuk on maandumisel purunenud. Maja purunes pommiplahvatusest. Bussil olevat telg purunenud. Muumia purunes tolmuks. Jääpangad purunevad üksteise vastu põrgates. Purunevate luude ragin. Temperatuurimuutuste toimel purunenud 'murenenud' kivimid. Murdlained purunevad rahudel, vastu muuli, vihase laksatusega. Purunenud hambad. *Vesi langes kõrgest rennist rattale ja purunes tuhandeks helkivaks piisaks.. L. Metsar (tlk). | piltl. Päike puruneb peeglis tuhandeks killuks. Viimaks on meiegi vahel jää purunenud.
2. piltl hävima, olemast lakkama, kaduma. Sõprus puruneb. Ideaalid purunesid põrmuks. Hiilgav idee purunes seebimullina, munakoorena. Lootused, unistused, illusioonid on purunenud. Purunenud abielu, perekonnaõnn. Armastus purunes pettumuseks. Purunenud meelekindlus, lapsemeelsus. Uni puruneb silmapilkselt. Vaikus on purunenud. Minus purunes miski.

riknema37
halvaks minema, roiskuma; kõlbmatuks muutuma. Liha rikneb soojas kiiresti. Külmaga pole karta, et kala rikneb. Rääbis on kole kiire riknema. Piim, vesi, toit on riknenud. Mesi säilib aastaid riknemata. Riknenud silo, hein, vili. Niiskuses herbaarium rikneb. Täiesti riknenud väetis. Riknenud näokreem tekitab allergiat. Külmakraadidel tušš rikneb. *Lõikuskuu õhtueelses valguses oli midagi üliküpset, riknevat, kalmistut meenutavat. M. Traat. || hrv rikutud saama, rikki, katki minema. Vaata, et peegel transportimisel ei rikneks. Riknenud isolatsiooniga kaabel.

rivist välja lööma ~ viima, rivist välja langema

1. töö-, tegutsemis-, võitlusvõimetuks tegema; töö-, tegutsemis-, võitlusvõimet kaotama, teovõimetuks muutuma. Terve vaenlase diviis on rivist välja löödud. Skorbuut viis sõdureid sadadena rivist välja. Üle jõu käiv töö viis mehe pikaks ajaks rivist välja. Teise järsk vastus lõi tüdruku rivist välja. Osa töötajaid on gripi tõttu rivist välja langenud.
2. kasutuskõlbmatuks tegema, rikki ajama v. katki tegema; töötamast, funktsioneerimast lakkama, rikki v. katki minema. Saime staabilt ülesande viia raudtee rivist välja. Tank löödi rivist välja. Peamootor langes ootamatult rivist välja. Need kassaaparaadid pole töökindlad, kipuvad rivist välja langema.

üles ütlema

1. teatama teisele lepinguosalisele lepingu, kokkuleppe tühistamisest. a. (seoses vabatahtliku loobumisega hrl. töökohast, elupaigast). Mitu rendiperemeest olid oma kohad üles öelnud ja lahkusid jüripäeval. Ütles oma õpetajakoha kevadel koolis üles. Ütles perenaisele oma toa üles. Ütles ise firmale lepingu üles. *Isa aga ütles parunile üles ja läks kevadel noore naisega Venemaale. Seal rentis mõisa .. E. Vilde. b. (seoses sunniga loobuda). Parun öelnud vastakale peremehele koha üles. Talle öeldi ilma pikemata teenistusleping üles. Majaperemees ütles talle korteri üles. Mitmel rentnikul öeldi rendileping üles. *Laen, mis töökoja asutamiseks tehtud, öeldi üles. Kolme kuu pärast pidi raha makstud olema .. M. Metsanurk. c. piltl. Ära siis nii tühise asja pärast veel sõprust üles ütle! *Ärge ikka enne tutvust üles ütelge, kui te veel meest ei tunnegi. L. Kahas.
2. rikki, katki, töökorrast ära minema. Auto, mootorratas ütles poolel teel üles. Paadil ütles mootor üles. Raadio ütleb vist varsti üles. Suusasidemed ütlesid matkal üles. Mu saapad hakkavad juba üles ütlema. | piltl. Haigel kipub süda üles ütlema. Külmetusest ütlesid neerud lõplikult üles. Vanaema käib vaevu, jalad kipuvad üles ütlema. Vastase närvid ütlesid üles ja ta pistis jooksu. Sellist korralagedust nähes võib närv üles öelda. Sellise töörabamisega võib sul tervis üles öelda. || piltl otsa saama, lõppema. Nad jooksid, kuni jõud üles ütles. Minu mõistus ütleb siin üles. Mõnelgi ootajal kippus kannatus üles ütlema. Nüüd ütles tohtrite tarkus üles.
3. hrl. ülesannet vms. vastama. Koolilapsed ütlevad õppetükke üles. Poiss ütleb õpetajale tundi 'tunniks antud ülesandeid' üles. Oskas veatult luuletusi üles öelda. *Võin une pealt kõik definitsioonid eksimatult üles öelda, aga kasu sellest on vähe – tarvitada ikka ei mõista. T. Raudam.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur