[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

katki ‹adv›

1. risti(pidi) pooleks, kaheks osaks, murdunuks; ristipidise murruga. Lõikasin nööri katki. Tüdruk hammustab niidi katki. Mantlil läks tripp katki. Lehm tõmbas keti katki. Rooste oli traadi katki söönud. Murrab kepi, vitsa katki. Rehal on mõned pulgad katki. Mees tõstis hanguvarre katki. Sõuavad aerud katki. Murdis kukkudes käeluu katki. Jutt lõigati nagu noaga katki. | piltl. „Aitab juba,” lõikasin eide jutuvoolu katki. *Sõda tungis maale, lõikas katki rahuliku elu ja töö. I. Sikemäe.
2. puruks, tükkideks, kildudeks; (purunedes v. katkedes) kasutamiskõlbmatu(ks), lõhki, rikki(s) vms. Lõi akna katki. Vaas, pudel läks kukkudes katki. Laps tegi kogemata mänguasja katki. Auto, mootorratas, raadio, pardel, lüliti on katki. Sild oli katki. Rebis kirja katki. Kingad, sokid, saapatallad kulusid katki. Sukad, kindad, püksipõlved, käiseotsad on katki. Oksad rebisid kleidi, pluusi katki. Hammustab pähkli katki. Marjad pressitakse, surutakse katki. Keedetud kartulid tambitakse nuiaga katki. || (naha, kehapinna kerge vigastuse kohta). Kass kriipis lapse käe katki. Kukkusin põlve katki. King on kanna katki hõõrunud. Laps kratsib enda katki. Rangid hõõrusid hobusel kaela katki. No on alles lugu, naera end kas või katki.
3. pooleli, sinnapaika (hrl. mingi tegevuse katkestamise v. sellest loobumise, ka katkemise, lõppemise kohta). Pidin selle mõtte, nõu, kavatsuse, plaani katki jätma. Poiss jättis õppimise, kooliskäimise katki. Lapsed jätavad mängimise katki. Streikijad jätsid töö katki. Jätame selle jutu seekord katki. Kaup, asi, sõit jääb nüüd küll katki. Need tööd jäid katki. Uni jääb külmatundest katki. *„Teil on see kihlus nüüd Mihkliga katki?” – „Katki.” M. Metsanurk.
4. korrast ära, halvasti, hullusti. Kui juba tema nii räägib, siis peab midagi katki olema. Ei ole midagi veel katki, kui nad veidi hilinevadki. Kõik on korras, katki pole midagi. *„Selle tüdrukuga on midagi katki,” ütles vana kalur, kui Maret oli läinud. A. Gailit.