[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 494 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

aasa|hein
aasal kasvav, aasalt niidetud hein. Aasahein on parem kui soohein.

aas|lina
bot niitudel kasvav väike valgeõieline rohttaim (Linum catharticum)

agarik-riku, -rikku 30› ‹s
bot mere rannavööndis kasvav punavetikas, furtsellaaria

ahvi|leivapuu
bot väga jämedaks kasvav jahukate söödavate viljadega heitlehine savannipuu, baobab (Adansonia digitata)

aia|umbrohi
hrl. aias kasvav umbrohi. Põllu- ning aiaumbrohud.

aje|puu
mets kiiresti kasvav puuliik, mis pannakse kasvama põhipuuliigi alla selle kasvu kiirendamiseks

alpi|kann [-i]
bot Lõuna-Euroopa mäestikes ja Vahemere mail kasvav püsik, meil potilill (Cyclamen). Punased, roosad, valged alpikannid.

alraun-i 21› ‹s

1. bot Vahemere mail kasvav narkootilise toimega alkaloide sisaldav taim (Mandragora officinalis)
2. folkl selle taime juurest lõigatud inimkuju, millele omistati maagilist jõudu

alssalsi 21› ‹s
bot niisketes ja vesistes kohtades kasvav lehitute roheliste vartega rohttaim (Eleocharis)
▷ Liitsõnad: sooalss.

amarüll-i 21› ‹s
bot
1. Kapimaal kasvav taim, meil toataim (Amaryllis belladonna)
2. ratsuritäht

ambroosia1› ‹s

1. müt (kreeka mütoloogias:) surematuks tegev jumalate toit v. healõhnaline salv | piltl. *.. pruuttüdrukud, peiupoisid, tõllasõit, muusika .., kõik astjad täis ambroosiat ja nektarit. M. Jürna.
2. bot Ameerikast pärinev, umbrohuna kõigil mandreil levinud korvõieline taim (Ambrosia)
3. biol puiduüraskite käikudes kasvav seeneniidistik, millest need putukad toituvad, ambroosiaseened

angerpist-i 21› ‹s
bot loopealseil, loometsades jm. kasvav angervaksa perekonda kuuluv sulgjate lehtedega rohttaim (Filipendula hexapetala)

angervaks-a 23› ‹s
niisketel aladel kasvav kõrge sulgjate lehtedega rohttaim (Filipendula ulmaria). Angervaksadest lõhnav võsaalune.

angervars-varre, -vart 35› ‹s
bot Eestis läänerannikul ja saartel kasvav mürgine väikeste valgete õitega mitmeaastane kõrge rohttaim (Antitoxicum officinale)

araalia1› ‹s
bot Aasias, Põhja-Ameerikas ja Austraalias kasvav dekoratiivne puu, põõsas, poolpõõsas v. rohttaim (Aralia). Meil kasvatatakse mandžuuria araaliat ehk kuradipuud.

araukaaria1› ‹s
bot Austraalias ja Lõuna-Ameerikas kasvav väärtusliku puiduga okaspuu (Araucaria); selle üks liik toataimena. Kõrge araukaaria ehk toakuusk.

aru|hein

1. arul kasvav, sealt niidetud hein. *.. juba hakkab jõeäär tahenema ja soorohi taganema aruheina ees. I. Sikemäe.
2. bot pöörises pähikutega kõrreline rohttaim (Festuca). Harilik, punane, suur aruhein.
▷ Liitsõnad: lamba-|aruhein, liiv-|aruhein, roog-aruhein.

aru|mets
mets mineraalmuldadel kasvav mets

astel|põõsas
bot subtroopilises ja troopilises Ameerikas ning Aasias kasvav igihaljas põõsas (Ilex)

aubrieeta6› ‹s
bot Vahemere maade ja Lähis-Ida mäestikes kasvav madal ristõieline püsilill, meil hrl. kiviktaimlataim (Aubrieta)

austerservik-u 2› ‹s
bot hrl. kobaratena lehtpuude tüvedel ja kändudel kasvav lihakas söögiseen (Pleurotus ostreatus)

baanian-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s
Indias kasvav hiigelviigipuu, bengali viigipuu

balsa|puu
bot troopilises Ameerikas kasvav puu (Ochroma lagopus)

ema|putk [-e]
bot niiskeil niitudel kasvav kõrgevarreline sarikõieline taim (Ostericum palustre)

gartsiinia1› ‹s
bot Aasia troopikametsades kasvav lehtpuu v. -põõsas (Garcinia). Harilik gartsiinia 'mangostanipuu'. Gartsiinialt saadakse ka kummivaiku ja head tarbepuitu.
▷ Liitsõnad: gummigutigartsiinia.

granaadi|puu
bot subtroopikas kasvav punaste õite ja viljadega (granaatõuntega) ilu- ja viljapuu (Punica)

haava|riisikas
ka bot hrl. haabade all kasvav riisikas (Lactarius roseozonatus)

habe|samblik
bot puudel kasvav habemekujuline põõsassamblik, puuhabe (Usnea)

hagu|hein
bot liivastel ja kuivadel kohtadel kasvav kõrreline rohttaim (Koeleria)

hala|paju
ka bot hrl. põõsana kasvav sinakaspunaste v. -pruunide vitsjate okstega paju (Salix acutifolia)

halfa|hein
bot Vahemere maades kasvav tehniliseks otstarbeks kasutatav heintaim, esparto (Stipa tenacissima)

haljas|väetis
põll äsja niidetud v. kasvav taimestik orgaanilise väetisena

halofüüt-füüdi 21› ‹s
bot soola sisaldaval pinnasel kasvav taim

hammas|juur
bot Põhja- ja Lääne-Eesti salumetsades kasvav heleroosade õitega jürilill (Cardamine bulbifera)

hane|paju
bot niisketel rannaniitudel kasvav (hallikas)roheliste lehtedega põõsaspaju (Salix repens)

hane|vits
bot rabamaastikel kasvav valgete õitega igihaljas kääbuspõõsas (Chamaedaphne calyculata)

hani|jalg
bot murul, teeäärtel, mererannal ja jäätmaadel sageli kasvav kollaste õitega mitmeaastane rohttaim (Potentilla anserina)

hapu|oblikas
hapu oblikas, niitudel, teeäärtel kasvav söödavate hapukate lehtedega rohttaim

harak|kuljus
bot okasmetsades kasvav valgete v. roosakate õitega igihaljas kääbuspõõsas (Linnaea)

harak|putk [-e]
bot metsades, võsastikes, aedades ja elamute ümbruses kasvav valgete õitega rohttaim (Anthriscus)

hein-a 29 või -a 23› ‹s

1. niitudel, põldudel vm. kasvav rohi, mida kasutatakse tavaliselt loomasöödana. Suur, paks, tihe hein. Pikk, lühike, kõva hein. Hein kasvas hea, halb, vilets, kidur. Osa põlde on heina all. Heina niitma. *Nende kõigiga pidi jõudma mäele veel enne, kui vikat sai heina. E. Maasik.
▷ Liitsõnad: aasa|hein, aru|hein, kultuur|hein, lamba|hein, luha|hein, maa|hein, metsa|hein, niidu|hein, põld|hein, põllu|hein, sega|hein, soohein; kulu|hein, leht|hein, ristikhein; alus|hein, pealis|hein, seemnehein.
2.hrl. pl.loomasöödaks mahaniidetud ja tavaliselt ka kuivatatud rohi. Kuiv, märg, haljas, värske, toores hein. Sületäis, koorem, saad, kuhi heinu. Heina tegema. Heinu, heina kaarutama, riisuma, kokku panema, kuivatama, laiali laotama, hanguma. Heinad veeti metsast koju. Heinu, heina saadu, kuhja, küüni panema. Hobusele pandi heinu ette. Sel aastal saadi heintega läbi. *..kus varajase niidu tõttu kasvas nii ilus ädal, et teda oleks võidud heinaks teha. A. H. Tammsaare. ||hrl. väliskohakäändeis adverbilaadseltheinategemine, heinategu, heinatöö. Heinal käima. Heinale minema, sõitma. Nad tulid heinalt koju. Olime terve nädala soos heinal. *..milline värviderikkus valitseb siin juuni alguses ja enne heina.. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: aasa|hein, aru|hein, kultuur|hein, lamba|hein, lehma|hein, luha|hein, maa|hein, metsa|hein, niidu|hein, press|hein, põld|hein, põllu|hein, ristik|hein, sega|hein, soo|hein, vitamiinhein.
3.liitsõna järelosanaesineb paljudes rohttaimede nimetustes
▷ Liitsõnad: aru|hein, (h)eller|hein, huul|hein, härg|hein, juss|hein, kaste|hein, kera|hein, lõik|hein, maarja|hein, meri|hein, nälg|hein, oras|hein, rebas|hein, täht|hein, vesi|hein, võtme|hein, ängelhein.

hein|putk [-e]
bot niisketes kohtades, metsades, soovõsades jm. kasvav kõrge õõnsavarreline taim (Angelica)

helgik-u 2› ‹s
bot niiskeis kaljulõhedes ja koobastes kasvav väike lehtsammal, mis helgib hämaras smaragdroheliselt

hellik2-u 2› ‹s
bot tuleasemeil, karjamaadel ja raiesmikel kasvav väike lehtsammal (Funaria hygrometrica)

henna|põõsas
bot Aasias, Aafrikas ja Austraalias kasvav suur põõsastaim, millest saadakse hennat (Lawsonia inermis)

hiid|sekvoia
bot USA lääneosas kasvav hiiglasuur okaspuu, mammutipuu (Sequoiadendron giganteum)

hiie|puu
hiies kasvav v. muistsest hiiest säilinud puu. Hiiepuudeks olid tammed, pärnad, pihlakad ja muud lehtpuud, harvemini okaspuud.

hiilakas-ka, -kat 2› ‹s
bot meil peamiselt Loode-Eestis kasvav kolmekandilise varrega ja süstjate lehtedega rohttaim (Liparis)

hingamis|juur
hrl. pl.bot hapnikuvaeses keskkonnas kasvavatel taimedel maa-alusest osast üles kasvav juur õhust hapniku omastamiseks

hirss|tarn
bot niiskeil ja soostunud kohtadel kasvav hallikas- v. sinikasroheliste lehtedega tarn (Carex panicea)

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur