[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kasvama ‹42›

1. eluprotsessi tulemusena mõõtmetelt ja massilt suurenema, välja arenema. Laps kasvab. Suureks, meheks kasvama. Kasvas kiiresti oma kasvu täis. Tüdrukust kasvas kaunis neiu. Põrsad kasvavad jõudsasti. Vasikas jäeti kasvama 'eluloomaks'. Angerjad kasvavad suhteliselt aeglaselt. Põõsas kasvas kuni kolme meetri kõrguseks. Vili kasvab hästi, lihavalt. Rukis, hein kasvas vägev. Istikud läksid, hakkasid kasvama. Umbrohi on visa, kange kasvama. Kartul kasvab hästi liivases maas. Karvad, küüned kasvavad. Habe kasvas kiiresti. Juuksed on pikaks kasvanud. Silmale kasvas kae peale. Üks hammas on viltu kasvanud. Lülisamba vigastusest kasvas talle küür selga. Veistele kasvavad sarved. Silma nähes 'väga kiiresti, jõudsalt' kasvama. || idanema. Linnaseodrad pandi kasvama. Kartulid läksid soojas keldris kasvama. Lamandunud vili läheb vihmaga kergesti kasvama. || üles kasvama, kusagil oma lapsepõlve v. noorusaastaid veetma. Poiss oli maal, linnas kasvanud. Ta on sündinud ja kasvanud Lõuna-Eestis. Ants kasvas vanaema juures. Sõja ajal tuli paljudel kasvada rasketes oludes. || (vaimselt, poliitiliselt jne.) täiustuma, arenema ning kujunema. Ta kasvas teadlikuks võitlejaks. Temast kasvas peagi kogenud juht. Teisi õpetades ja kasvatades kasvame ka ise. || piltl tugevasti kiinduma, end kellestki v. millestki lahutamatuna tundma. Nooruk on tuhande niidiga oma kodukoha külge kasvanud. *Ometi hakkab neiu tundma, et mitte ainult tema ei ripu noormehe küljes, vaid et ka see kasvab tema külge .. A. H. Tammsaare. || piltl järsku, ootamatult välja ilmuma; kiiresti kerkima v. tekkima. Kaubamaja ümber kasvasid viimaste aastatega kõrged büroohooned. *Üks mees kasvas korraga ta ette; ja see mees tuli vist merest .. A. Jakobson.
2. (ühenduses puude, taimede esinemis- v. levikupaigaga:) esinema, leiduma, olema. Mäekülgedel kasvas mets. Kingul kasvab kolm mändi. Aias kasvasid marjapõõsad ja lilled, kartulid ja kapsad. Metsas kasvab seeni. Luuderohi kasvab meil üksnes saartel. Polaaraladel kasvavad taimed. Veereval kivil ei kasva sammalt.
3. taimkattega (ka karvadega) tihedalt kattuma, täituma v. ummistuma. Heinamaa, põllud kasvasid võssa. Nõgestesse kasvanud aianurk. Umbrohtu kasvanud peenrad. Teerada kasvas rohtu. Kanarbikku kasvanud nõmm. Järv, tiik kasvas pikapeale umbe. Lapsed sulistavad kõrkjaisse, kõrkjaid täis kasvanud jõesopis. Kase- ja pajuvõsa täis kasvanud jäätmaa. Habemesse kasvanud matkajad. Taat oli räbaldunud ja karvadesse kasvanud. *Varemeis foorum [Roomas] kasvas mätta alla, külamehed hoidsid siin oma härjakarju .. F. Tuglas.
4. suurenema, rohkenema, tugevnema. Linn, alev, küla kasvab. Lumehang akna all kasvab. Rongimürin, kõmin, lärm kasvab. Pilv kasvas kiiresti. Vahemaa laeva ja ranna vahel kasvas pidevalt. Rahvaarv, pere aina kasvab. Uudishimulike hulk kasvas järjest. Organisatsioon on mitme uue liikme võrra kasvanud. Meeskonna eduseis kasvas 15-punktiliseks. Mäetööstus kasvas kiiresti. Toodang kasvas peagi kahekordseks. Sissetulekud, kulutused, väljaminekud kasvavad. Tootmine, tarbimine, tööviljakus kasvab. Kaubakäive, läbimüük kasvas 40 %. Viljasaak on kasvanud. Tööpuudus, viletsus, noorsoo kuritegevus kasvas. Kasvas vastupanu vaenlasele. Pahameel, nördimus, viha, meeleheide, hirm, ärevus kasvab. Minu lugupidamine tema vastu kasvas. Mehe populaarsus, kuulsus kasvas pidevalt. Tema imestus, hämmastus üha kasvas. Mõju, autoriteet, võim kasvab. Koormus, pinge hakkas kasvama. Tempo, hoog, kiirus muudkui kasvas. Jälgib seda kasvava huviga, erutusega. Vajadused, nõuded kasvavad. Janu, nälg, nõrkus kehas kasvas. Teadmised, oskused kasvavad. Päikese aktiivsus on kasvanud. Kasvav suurus (matemaatikas). Süües kasvab isu. Kasvab saak, kasvab himu. *.. kõik rääkisid, et raba kasvab ja kasvab, et raba tungib peale. A. H. Tammsaare. || muutuma, millekski üle minema, üle kasvama. Tuul kasvas tormiks. Rahva passiivne vastupanu kasvas avalikuks vastuhakuks. Sõnavahetus ähvardas tüliks kasvada. Nende kauaaegne tutvus kasvas kindlaks sõpruseks. *.. nii et ei märkagi, millal hommik kasvab päevaks. O. Tooming. || arenema, (välja) kujunema; tekkima, saama. Päevadest kasvavad kuud, kuudest aastad. See harjumus on talle lihasse ja luusse kasvanud 'omaseks saanud'. *Mõrudusest, mis ta südant seeüle täitis, kasvas vaen .. E. Vilde.

kinni kasvama

1. kasvamise teel täituma, täis v. umbe kasvama. a. (paranevate haavade puhul). Haav, rebend kasvab kinni. Tüvede kõik külmalõhed ei kasvanud kinni. b. (loodusobjektide puhul). Tiik, jõgi, järv kasvab pikapeale kinni. Lahesopp oli pilliroost poolenisti kinni kasvanud.
2. ka piltl kuhugi, millegi külge tugevasti (juurtega) kinnituma. Tahtis joosta, kuid jalad olid nagu maa külge kinni kasvanud. Inimesed kasvavad oma kodukolde külge kinni.

kokku kasvama
kasvades liituma, üksteise külge kinni kasvama, ühte kasvama. Kaks puud on kokku kasvanud. Liblikõielistel taimedel on kaks alumist kroonlehte kokku kasvanud. Murdunud jalaluu kasvas valesti kokku. Kulmud on ninajuurel peaaegu kokku kasvanud. Lahti lõigatud leib ei kasva enam kokku. *Kuid nõnda vist peabki olema – kodupinnaga nagu kokku kasvanud. E. Raud. || ühinema, ühte sulama. Asulad on üksteisega kokku kasvanud. Temas on kunstnik loodusteadlasega kokku kasvanud. || piltl millegagi v. kellegagi väga tihedalt kokku puutuma, nii et see väga lähedaseks muutub. Ta on loodusega, metsaga, maatööga varakult kokku kasvanud. Rannarahvas kasvab merega paratamatult kokku. Nende ruumidega oleme nii kokku kasvanud, et kahju on lahkuda. *.. oli ju Juuli mitu aastat õpilaste internaadis kokaks ja kasvas kooli perega kokku. A. Kaal.

külge kasvama

1. kasvamise teel külge kinnituma. Lahti tulnud küüs ei kasvanud enam külge. Sööstab minema, nagu oleksid tal tiivad külge kasvanud.
2. piltl omaseks saama, harjumuseks muutuma. Halvad harjumused võivad kergesti külge kasvada. *„See on logelemine,” ütles ta, „ja võib nii külge kasvada ..” A. Taar.

lapsekingadest välja kasvama vt lapseking

läbi kasvama

1. midagi kasvades läbistama. Rohi kasvas teekattest, lamandunud viljast läbi.
2. millegagi selle kasvamise käigus tihedalt läbistatud saama. Pinnas on umbrohujuurtega, puujuurikatega läbi kasvanud. Viljarõugud olid harja pealt läbi kasvanud 'vili rõuguharjal oli tugevasti kasvama läinud'. Läbikasvanud 'tailihaga vahelduv' liha, pekk.

nagu [kellelgi] nokk on kasvanud vt nokk

peale kasvama
olemasolevale lisaks v. seda asendama kasvama. On peale kasvamas uus haritlaspõlvkond. Noor mets ei kasva nii kiiresti peale, kui vana eest ära tarvitatakse. *Kuna voonakesi kasvas peale ja üle talve sai jätta vähe, tuli igal sügisel mitu lammast ära tappa. J. Kärner.

sisse kasvama
millessegi, kuhugi kasvama. *Kartulilapikene tahaks künda, hein kõik sisse kasvanud .. R. Roht. | piltl. Püüab uude kollektiivi, miljöösse, seltskonda sisse kasvada. || piltl juurduma, külge kasvama. Sissekasvanud harjumused.

südame külge ~ südamesse kasvama vt süda

verre kasvama vt veri

välja kasvama

1. kasvades millegi seest nähtavale tulema. Kännust, puutüvest kasvasid välja võsud. || piltl esile, nähtavale ilmuma. *Pimedusest kasvas välja radisti pikk kogu. H. Sergo.
2. millestki, millegi pinnal välja kujunema, välja arenema; millestki lähtuma, tulenema, algust saama. Manufaktuuridest kasvas pikapeale välja moodne suurtööstus. Uurimus on välja kasvanud igapäevasest tööst. See pruuk on välja kasvanud praktilisest vajadusest. Vaen ümbruskonna vastu kasvas välja isiklikust solvumisest. Uus kasvab välja vanast.
3. sedavõrd suuremaks kasvama, et varem parajad riietusesemed v. jalatsid jäävad väikeseks. Ta oli ülikonnast, pintsakust, kleidist tublisti välja kasvanud. Lapsed kasvasid kiiresti riietest välja. || piltl millestki oma arengus välja, kaugemale jõudma. Tüdruk on lapseeast ammu välja kasvanud. Nendest unistustest ja ideaalidest olen ammu välja kasvanud.
4. lõpuni välja arenema, täis kasvama. Põuaga jääb rukkitera väikeseks, sest ta ei jõua välja kasvada. *.. kui sügis tuli, siis olid noored hundid juba välja kasvanud, et oma vanematega saart mööda ringi rännata. F. Tuglas (tlk).

ühte kasvama
kokku kasvama. Kulmud olid ninajuure kohal ühte kasvanud. *.. ma tundsin, et olen oma kogudusega ühte kasvanud ja kogudus minuga. M. Metsanurk.

üle kasvama

1. mingite taimedega nende kasvamisel (üleni) kattuma, midagi täis kasvama. *.. ta [= oja] kaldad on üle kasvanud pajupõõsaste ja leppadega. J. Vahtra.
2. arengus millestki üle, kaugemale jõudma. Umbrohi kasvas taimedest üle. Laps on mängu- ja muinasjutumaailmast juba üle kasvamas. Ta kasvas üle väikekodanlikust ellusuhtumisest, igasugustest dogmadest. Autor on oma esikkogust, varasematest seisukohtadest üle kasvanud. Ta luges palju ja kasvas minust varsti üle. || millekski uueks üle minema, arenema. Kevad kasvas märkamatult üle suveks. Vali tuul kasvas paiguti üle tormiks. Esialgne meeldumus kasvab üle sügavamaks tundeks.
3. kellelegi mittekuuletuvaks, kellegi tahtele mittealluvaks muutuma. Lapsed kasvavad liiga pehmest ning järeleandlikust kasvatajast peagi üle.
4. millekski (näit. istutamiseks, talvitumiseks) ülemäära palju kasvama. Ülekasvanud istikud jäävad hiljem kasvus kängu. Liiga vara külvatud taliviljad kasvavad talve tulekuks üle.

[kellelgi] üle pea kasvama vt pea

üles kasvama
lapsepõlve- ja noorusaastaid mööda saatma (mõnikord osutab ka päritolule); suureks kasvama, sirguma. Ta kasvas üles maal, linnas. Poiss kasvas üles võõraste juures. Nad on kasuvennad, koos üles kasvanud. Ta kasvas üles töölisperekonnas, kehvas kodus. Vahepeal jõudis uus põlvkond üles kasvada.

ümber kasvama

1. kasvades midagi ümbritsema. *.. kaskedega ümberkasvanud kuhjasoova, palgiküün – ka need on suured uhkused nende omanikkudele. J. Oks.
2. oma suhtumises (eriti ideoloogiliselt, poliitiliselt) aegamööda muutuma. Mees oli algul häälestatud kehtiva korra vastu, kuid kasvas hiljem ümber. Ants sai oma eksimustest aru ja kasvas ümber.