[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 890 artiklit, väljastan 100.

abi|aine
teat. lisaaine, mis tagab põhiaine õige koostise, hea toime, säilivuse jms. Vaktsiini toimeained ja abiained. Ülitundlikkus ravimi abiaine suhtes. Taimekaitsevahendi abiained. || (toiduainetööstuses:) toidu käitlemisel kasutatav ja hiljem sellest eemaldatav aine

ah

1.interjväljendab ning rõhutab (kontekstist, kõnes ka intonatsioonist, miimikast, žestidest sõltuvalt), hrl. lause algul:. a. rõõmu, vaimustust, imetlust, imestust, üllatust jms. Ah, kui tore ilm on täna! Ah kus oli alles vaatepilt! Ah! Sina! Ei osanud oodatagi. Ah! Juba valmis! b. igatsust, soovi. Ah, küll tahaks praegu kodus olla! Ah kuidas jooks praegu külma allikavett! c. kurtmist, kaebamist, hädaldamist jms. Ah kui kurb! Ah, mis me küll nüüd teeme! d. ükskõiksust, minnalaskmist, tüdimust jms. Ah tühja kah, las jääb nagu oli! Ah, see on ju lõpuks ükskõik! Ah, tehku nii, nagu ise heaks arvab! Mis sa ütlesid? – Ah, ei midagi! e. viisakat tagasihoidlikkust, ka vastuvaidlemist, tõrjumist. Ah, mis nüüd mina, aga Toomas – vaat see on alles töömees! *„Ah, mine,” tõrjus Teele naeratades, „kust ma sulle's seda nüüd tean ütelda ..” O. Luts. f. pahameelt, rahulolematust, tõredust, halvakspanu, etteheidet jms. Ah, need tänapäeva noored! Ah sind küll, millegagi sa hakkama ei saa! Ah kui rumalasti sa talitasid! Ah, mis ta kelgib! Ah, pagan võtaks! g. äkilist meenumist. Ah jaa – täna on ju Leena sünnipäev! Ah, ma pidin ju talle helistama! h. teatavaks võtmist, konstateerimist (ka konstateeriva, retoorilist laadi v. eelnenud küsimust kordava küsimuse algul) jms. Ah nii, hea küll. Ah see olid siis sina. Ah Jaanil on siis ülikool läbi. Ah laupäeva õhtul on rahvamajas pidu? Ah et kuidas meil läks? – Üsna hästi. Ah Peeter? – Peeter on nüüd juhatuse esimees. *„Kuidas ta [= opman] su vastu siis on?” – „Ah opman? Siiamaale väga hea ..” E. Vilde.
2.advküsilause lõpul kasutatav küsisõna; tarvitatakse ka mittearusaamist väljendava küsisõnana. Mis sa selle peale kostad, ah? Tore? – Ah? Miks ta vaikis, miks ta ei julgenud rääkida – ah? Keda sa lolliks pead, ah? Ah? – mis sa ütlesid?

aia|nuga
aiatöödel kasutatav (kõvera teraga) nuga (näit. väiksemate okste kärpimiseks)

aia|saag
aiatöödel kasutatav saag

akna|kitt
akende klaasimisel kasutatav kitt

akna|klaas

1. akende klaasimiseks kasutatav klaas. Kaks kasti aknaklaasi.
2. aknaruut, aknaraami pandud klaasitahvel. Aknaklaasid klirisesid plahvatustest. Surub näo vastu aknaklaasi.

akumulatsiooni|fond
maj akumulatsiooniks kasutatav osa rahvatulust

alasi1› ‹s

1. hrl. metallide sepistamisel kasutatav, terasest alustööriist. Sepp taob alasil rauda.
▷ Liitsõnad: kellassepa|alasi, kullassepa|alasi, plekksepa|alasi, sepaalasi.
2. anat üks kõrva kuulmeluukesi (incus). Kõrva kuulmeluukesed on vasar, alasi ja jalus.

alküüd|vaik
keem teat. lakkide tootmisel kasutatav tehisvaik

allvee|kaamera
vee all kasutatav filmi- v. fotokaamera

ambra1› ‹s
kašeloti seedeelundeis tekkinud vahataoline parfümeerias kasutatav aine

ametüst-i 21› ‹s
geol poolvääriskivina kasutatav kvartsi läbipaistev lillakas erim

ankru|kivi
ankruna kasutatav kivi

ankru|paik
ankurdamiseks sobiv, selleks kasutatav paik, ankrukoht. Tuulte, lainetuse eest varjatud ankrupaik. | piltl. Siit lootis rändur leida endale eluaegse ankrupaiga.

annus-e 4› ‹s
korraga kasutatav, antav jne. osa, hulk millestki. a. med organismi manustatav kindlaksmääratud ravimikogus, doos. Alalävine, toimiv, mürgistav, surmav annus. Ravimi ühekordne, ööpäevane annus. Miljon annust rõugevaktsiini. Ta sai antibiootikume suurtes annustes. Võttis sisse tubli annuse unerohtu. b. portsjon. Liha anti jaopärast, igaühele kindel mõõdukas annus. Mehed said kahekordse annuse viina. Soola oli pandud supisse vähemalt kolmekordne annus. c. piltl (millegi abstraktse kohta). Temas on tubli annus kõrkust, auahnust. Paras annus huumorimeelt, elurõõmu, skepsist.
▷ Liitsõnad: alkoholi|annus, kiirgus|annus, kiiritus|annus, leiva|annus, lisa|annus, mürgi|annus, ravimi|annus, sööda|annus, toidu|annus, väetisannus.

aprett-reti 21› ‹s
hrl tekst apreteerimisel kasutatav aine. Tärklis apretina.

apteegi|kaan
zool meditsiinis verelaskmiseks kasutatav kaan (Hirudo medicinalis)

arboritsiid-i 21› ‹s
võsatõrjeks kasutatav mürkkemikaal

argi|päevane
tööpäevane, argipäeval toimuv, kasutatav jne.; argine, igapäevane. Pühapäevastel kontsertidel on rohkem rahvast kui argipäevastel. Kõik olid argipäevases riietuses. Ärge peolauas argipäevaseid asju arutage! Ere ning erakordne jääb meelde, argipäevane ununeb. Tegime kõige argipäevasemat tööd.

arseenik-u 2› ‹s
rotimürgina kasutatav arseeni ja hapniku ühend

arsti|riist
arsti erialases tegevuses kasutatav riist

asjaajamis|keel
ametlikul asjaajamisel kasutatav keel. Asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asjaajamiskeelde ei sobi madalkeelsed väljendid.

aso|värvaine
keem värvaineks sobiv, värvainena kasutatav asoühend

atropiin-i 21› ‹s
keem farm karumustikas ja mõnedes muudes taimedes sisalduv alkaloid, eriti silmatilkadena ja oksevastase vahendina kasutatav ravim

atsetoon-i 21› ‹s
ka keem lahustina kasutatav iseloomuliku lõhnaga kergesti süttiv värvitu vedelik. Puhastasin pintsli atsetooniga.

atsetüleen-i 21› ‹s
keem metallide keevitamisel ning lõikamisel, samuti orgaaniliseks sünteesiks kasutatav tule- ja plahvatusohtlik värvitu gaas, etüün

audio|giid
peam. turisminduses kasutatav elektrooniline seade teat. info esitamiseks. Audiogiidiga linnaekskursioon, muuseumituur. Infot vaatamisväärsuste kohta saab kuulata audiogiidi vahendusel bussis.

auto|bensiin
tehn peamiselt automootorite kütusena kasutatav bensiini liik

automaadi|padrun
automaadis (2. täh.) kasutatav padrun

baarium|sulfaat
keem värvi-, tekstiili- ja paberitööstuses ning meditsiinis kasutatav baariumi ühend

benseen|karboksüülhape
keem lõhnaainete tootmises, toiduainete konservimisel jm. kasutatav lihtsaim aromaatne karboksüülhape, bensoehape

bensiin-i 21› ‹s
peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu, kergesti süttiv värvusetu vedelik. Puhastatud bensiin. Väiksema, suurema oktaaniarvuga bensiin.
▷ Liitsõnad: auto|bensiin, avio|bensiin, gaas|bensiin, kerg|bensiin, krakk|bensiin, lahusti|bensiin, lennuki|bensiin, polümeer|bensiin, põlevkivi|bensiin, raskbensiin.

bergamoti|õli
bergamotipuu õitest, lehtedest ja viljakestast saadav parfümeerias ja kondiitritööstuses kasutatav eeterlik õli

Berliini gen, berliini indekl
Berliini sinine 'mitmesuguste siniste värvide tootmiseks kasutatav tumesinine pigment'. Pargis kasvas berliini pappel, viirpuu.

berüllium-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s
keem element, peamiselt sulamite valmistamiseks kasutatav kõva rabe terashall metall (Be)

botanisiir-i 21› ‹s
bot botaniseerimisel kasutatav trumlikujuline mahuti

butanool-i 21› ‹s
keem lahustina kasutatav värvuseta vedelik, butüülalkohol

CD|-ROM [tseedee-romm]
info arvuti andmekandjana kasutatav laserplaat (lühend ingl. väljendist compact disc read-only memory). Vaatasin CD-ROM-ilt filmi. Fotode salvestamine, kirjutamine CD-ROM-ile. Sõnastik on nüüd saadaval ka CD-ROM-il.

dessant|langevari
sõj õhudessandil kasutatav langevari

detergent-gendi 21› ‹s
keem tehn peamiselt sünteetilistes pesemisvahendites kasutatav pindaktiivne aine

diisli|õli
diiselmootori määrdeks kasutatav mootoriõli

eheehte 18› ‹s

1. ehtimiseks kasutatav ese, ehteasi. Vanaaegne, hinnaline, kullast, merevaigust ehe. Käevõrud, sõrmused jm. ehted. Kannab ehteid ainult pidulikel puhkudel. Münte on kasutatud ka eheteks, ehetena. Jõulukuuse ehted. || van (uhke) rõivaese, rõivastus. *.. tanud, vööd, seelikud ja muud seesugused ehted, kus punast sees, käskis [ta] ära visata .. O. W. Masing.
▷ Liitsõnad: filigraan|ehe, hõbe|ehe, kuld|ehe, väärisehe; kaela|ehe, kõrva|ehe, pea|ehe, rinnaehe; mõrsja|ehe, pidu|ehe, pulmaehe; jõulu|ehe, nääriehe.
2. kõik see, mis ilustab, kaunistab, mille v. kelle üle ollakse uhke. Ilus muru on aia ehteks. Raamatud olid tal rohkem riiuli ehteks. Mets on kevadises ehtes. Hallid juuksed eide ehe, töö tütarlapse ehe.
▷ Liitsõnad: härma|ehe, lipu|ehe, suve|ehe, õieehe.

ehitus|kips
ehit ehitamisel kasutatav jahvatatud kips

ehitus|kivi

1. ehitamiseks kasutatav kivi. Tellised jt. ehituskivid. Paas on populaarne looduslik ehituskivi.
2. piltl (korduv) koostis- v. moodustusosake. Rakk on organismi ehituskivi. Elektronid on aatomi ehituskivid.

ehitus|liiv [-a]
ehit ehitamisel kasutatav liiv

ehitus|lubi
ehit mörtides sideainena kasutatav kustutatud lubi

ehitus|masin
ehitustöödel kasutatav masin. Ehitusmasinate tööstus.

ehitus|mehhanism
ehitustöödel kasutatav mehhanism

ehitus|teras
ehit taladeks, sarrusteks jm. ehitusdetailideks kasutatav teras

ehitus|vilt
ehit ehitamisel kasutatav vilt (soojusisolatsiooniks)

ehte|raha
ehtena kasutatav münt

ekkerekri, ekrit 2› ‹s
tehn geodeesias kasutatav riist täisnurga märkimiseks v. maa-ala mõõdistamiseks ristjoonte meetodil

elamis|pind [-pinna]
(nõukogudeaegses arvestuses:) eluruumide põrandapindala; elamiseks kasutatav korteripind. 9 m² elamispinda 1 inimese kohta. Elamu üldpind on 110 m², sellest elamispinda 60 m².

elektri|materjal
hrl. pl.elektriseadmete valmistamiseks kasutatav materjal

elektron|volt
füüs aatomifüüsikas kasutatav mittesüsteemne energiaühik (tähis eV)

elu|köök
suurem, hrl. ka söögi- v. elutoana kasutatav köök

elu|põline
eluaegne, alatine. Elupõline amet. Elupõline kalur, koolmeister, õmbleja. Elupõline poissmees. Elupõline harjumus. Elupõline sõber, sõprus, vaen. Elupõline tartlane. || väga vastupidav, kogu eluaja kasutatav. Elupõline saanitekk, sõidukasukas. Elupõlised hooned. *See, mis tema siin on teinud, on elupõline ja jääb pärast teisigi. K. Ristikivi.

email|värv

1. lakkvärv
2. klaasile, portselanile v. metallile maalimiseks kasutatav kergesti sulav värviline email

energeetiline-se 5› ‹adj
energiat andev, energia saamiseks kasutatav. Energeetiline kütus, maavara. Energeetilised seadmed. Toiduainete energeetiline väärtus.

energia|ühik
füüs energia mõõtmiseks kasutatav ühik

erastamis|väärtpaber
sihtotstarbeliselt kasutatav väärtpaber, mis tagab selle omanikule õiguse osta erastatavat vara kas riigi poolt kindlaksmääratud hinnaga v. turul kujunenud hindadega, EVP. Erastamisväärtpaberite hind, müük. Erastamisväärtpaberite eest soetatud vara, erastatud eluruum.

eriline-se 5› ‹adj

1. tavalisest erinev, ebatavaline; erakordne, eriti suur, võimas, silmapaistev vms.; iseäralik, isesugune. Eriline keelteanne, arvumälu. Eriline vaist, võime, oskus. Eriline tähtsus, väärtus, mõju. Erilised teened. Erilist täpsust nõudev töö. Möödunu meenus erilise selgusega. Näidendit jälgiti erilise tähelepanuga. Võttis kingi vastu erilise rõõmuta. Erilised sõbrad pole me kunagi olnud. Erilist jõukust neil polnud, vaesust ka mitte. Eriline ilme, tundetoon. Silmades oli eriline läige. Tal olid töölt lahkumiseks erilised põhjused. Ta juustel on eriline vaskne varjund. Sai erilise kingituse – tiigripoja. Kõneleja ei rääkinud midagi erilist. Mis selles siis erilist on, et tema seda teeb?
2. millegi jaoks spetsiaalselt valmistatud v. kasutatav, spetsiaalne. Kehtestati erilised eeskirjad, eriline kord. Erilist töötlemist vajav materjal. Söötade jagamiseks konstrueeriti eriline konveier. Võttis ette erilise käigu, küsitluse. Selle ülesande täitmine nõuab erilist ettevalmistust, erilisi teadmisi ja kogemusi.
3. millelegi omane, tunnuslik, spetsiifiline. Eriline liigiomane kohanemisviis. Eriline rahvuslik koloriit. Vanade rehetubade eriline lõhn. Puuduvad erilised sümptomid. Teose igal kangelasel on oma erilised jooned. *Kui aga tipivad vihma esimesed piisad su [= maantee] tolmu, siis alles levitad sa oma erilist hõngu. F. Tuglas.

eri|otstarbeline
teat. kitsamat otstarvet omav, selleks kasutatav, eri-. Eriotstarbelised autod, nagu tuletõrje-, kiirabi- jt. autod. Eriotstarbelised raviasutused.

eri|tempel
mingi sündmuse v. tähtpäeva puhuks kasutatav (posti)tempel. Juubelilaulupeo eritempel. Kirjanädala puhul kustutati postmarke eritempliga.

eufemism-i 21› ‹s
keel kirj ebasündsa v. teatavas situatsioonis sobimatuks peetava sõna v. väljendi asemel kasutatav mahendav sõna v. väljend, näit. jäädavalt lahkuma pro surema

fagott-goti 21› ‹s
muus peamiselt orkestriinstrumendina kasutatav torukujuline omapärase mahlaka tämbriga bass-puupuhkpill. Fagotti mängima. Esitas fagotil paar pala.

fašiin-i 21› ‹s
ehit sõj drenaažis, teede, tammide v. kaitseehitiste muldkeha kindlustamiseks jm. kasutatav hao-, kõrkja-, õle- vm. kubu

felukk-luki 21› ‹s
mer peamiselt Vahemerel kasutatav kahemastiline rannasõidupurjekas

fenantreen-i 21› ‹s
keem aromaatsete süsivesinike hulka kuuluv, peamiselt värvainete tootmisel kasutatav värvitu kristalne aine

fenidoon-i 21› ‹s
fot ilmuti koostises kasutatav aine

fenoolftaleiin-i 21› ‹s
keem farm indikaatorina, samuti lahtistina kasutatav värvitu kristalne aine

fiksaator-i, -it 2› ‹s

1. seadis teatavasse asendisse kinnitamiseks, teatavas asendis hoidmiseks, fikseerimisseadis. Luu murruotsad kinnitatakse fiksaatorite abil. Fiksaator laseb nööri ploki peal liikuda ainult ühes suunas.
2. biol aine, mis kudesid v. rakke surmates muudab nende koostisosad lahustumatuks ja struktuuri püsivaks
3. keem parfümeerias kasutatav aine lõhnaainete kinnistamiseks, nende lendumise vähendamiseks
4. sport vehklemises torkeid ja lööke registreeriv seadis

filmi|lint
filmimisel ja fotograafias kasutatav valgustundliku kihiga kaetud õhuke läbipaistev (tselluloid)lint. Võtsime täis, võteteks kulus 300 m filmilinti. Kõik huvitav jäädvustati filmilindile. Nägi kõike nagu filmilindil.

filter|paber
spetsiaalne poorne filtreerimisel kasutatav paber

filter|riie
spetsiaalne filtreerimisel kasutatav riie

fliseliin-i 21› ‹s
tekst vaheriidena kasutatav liimimismenetlusel valmistatud lausriie

flogopiit-piidi 21› ‹s
geol elektrotehnikas isoleermaterjalina kasutatav magneesiumvilgukivi

fluorograaf-i 21› ‹s
med fluorograafias kasutatav aparaat

fosforiidi|jahu
põll väetusainena kasutatav jahvatatud fosforiit

fosforiit-riidi 21› ‹s
geol mäend peamiselt väetiste valmistamiseks kasutatav suure fosforisisaldusega maavara

foto|film

1. fotograafias kasutatav film. Ostsin kaks fotofilmi.
2. fotodest koosnev kinoteos. Ajaloolisi haruldusi demonstreeriv fotofilm.

foto|paber
fotograafias kasutatav valgustundliku kihiga paber

foto|plaat
fotograafias kasutatav valgustundliku kihiga klaasplaat

freoon-i 21› ‹s
külmutusseadmetes jahutajana kasutatav kergesti veelduv gaas, fluororgaaniliste ühendite segu

fumigant-gandi 21› ‹s
põll fumigeerimiseks kasutatav preparaat

furnituur-i 21› ‹s
tarbeesemete (rõivaste, jalatsite, mööbli jne.) valmistamisel kasutatav abimaterjal, manused. Rõivaste furnituuri hulka kuuluvad nööbid, haagid, pandlad, rõhknööbid ning tõmbelukud.

glaubri|sool [-a]
farm meditsiinis ning sooda-, klaasi- jm. tööstuses kasutatav kristallisatsioonivett sisaldav naatriumsulfaat

gramitsidiin-i 21› ‹s
farm välispidiselt kasutatav tugevatoimeline antibiootikum

haava|plaaster
farm väiksemate haavade katmiseks kasutatav plaaster

habemeajamis|kreem
habemeajamisel (hrl. vahu saamiseks) kasutatav kreem

habemeajamis|seep
habemeajamisel vahu saamiseks kasutatav seep

habemeajamis|vaht [-vahu]
habemeajamisel kasutatav vaht

halfa|hein
bot Vahemere maades kasvav tehniliseks otstarbeks kasutatav heintaim, esparto (Stipa tenacissima)

haljas|mais
põll haljassöödana kasutatav mais

haljas|rukis
põll haljassöödana kasutatav rukis

haljas|segatis
põll haljassöödana kasutatav segatis

hari1harja 31› ‹s

1. puhastamiseks, pühkimiseks, sugemiseks vms. kasutatav ese. Pehme, kõva, tihe, hõre hari. Liimitud, seotud hari. Harjastest, hobusejõhvist hari. Harjaga riideid, kingi puhastama. Pühib, küürib harjaga põrandat. Eit pesi harjaga pesu. Puhastab harjaga hobust. Soeb harjaga juukseid. Tegi harjale varre. Rohi oli tihe nagu hari.
▷ Liitsõnad: hamba|hari, hobuse|hari, juukse|hari, küüne|hari, küürimis|hari, lambi|hari, lina|hari, nõudepesu|hari, pea|hari, pesu|hari, poonimis|hari, pudeli|hari, põranda|hari, riide|hari, saapa|hari, sauna|hari, tuppimishari; harjas|hari, juur|hari, jõhv|hari, teras|hari, traathari.
2. el klots voolu ülekandmiseks elektrimasina pöörlevalt osalt paigalseisvale osale

harilik-liku, -likku 30› ‹adj

1. sageli esinev, toimuv v. kasutatav, üldine, tavaline, laialt levinud, mitteharukordne. Harilikust soojem talv. Kõige harilikumad haigusnähud. Üks harilikumaid lastehaigusi. Kuusk ja mänd on meie harilikumad okaspuud. Lennuk on tänapäeval harilik liiklusvahend. Külmad talved on Siberis päris harilikud. Vitsaga karistamine oli tollal harilik asi. *..peenardel kasvas üsna harilik aedvili: porgandid, peedid, kaalikad.. M. Metsanurk. || oma rühmas, liigis põhiline, kõige tüüpilisem, selline, mille kõrval on tavaliselt (haruldasemaid) eriliike ja -vorme. Harilik, tindi- ja värvipliiats. Harilikud ja kümnendmurrud. Harilikud ehk kümnendlogaritmid ja naturaallogaritmid. Harilikust ja värvilisest klaasist vaas. Harilik ja tehisjää. See on elektri-, mitte harilik saag. Harilik krohv, tellis. Kas valida harilik või poolpaks kiri? Täna on harilik tööpäev. Harilik surelik. Harilik kodanik. Tal on nii harilik nägu, välimus. *Mina olin lihtsa näoga, tugev ja harilik laps, alati terve ja heas tujus.. L. Promet. | (paljudes taime- ja loomaliikide nimetustes). Harilik haab, mustikas, kukeseen. Harilik kärnkonn, pärlkana, võraürask.
2. harjumuspärane, kindlakskujunenud, sissejuurdunud. Harilik ilme, naeratus näol. Ärritatuna ei suutnud ta säilitada oma harilikku hääletooni. Harilikud askeldused, toimetused. Ärgati harilikul ajal. Elu läheb harilikku rada. Jõudsin tööle harilikust varem. H. Treffneri eragümnaasium ei olnud õppeasutus harilikus mõttes. *Väikelinn elas oma kõige harilikumat argipäeva. J. Semper.

heki|puu
aiand hekiks sobiv v. kasutatav puu

heki|põõsas
aiand hekiks sobiv v. kasutatav põõsas

heki|taim
aiand hekiks sobiv v. heki istutamisel kasutatav taim

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur