Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 890 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.
abi|aine
teat. lisaaine, mis tagab põhiaine õige koostise, hea toime, säilivuse jms. Vaktsiini toimeained ja abiained. Ülitundlikkus ravimi abiaine suhtes. Taimekaitsevahendi abiained. || (toiduainetööstuses:) toidu käitlemisel kasutatav ja hiljem sellest eemaldatav aine
ah
1. ‹interj› väljendab ning rõhutab (kontekstist, kõnes ka intonatsioonist, miimikast, žestidest sõltuvalt), hrl. lause algul:. a. rõõmu, vaimustust, imetlust, imestust, üllatust jms. Ah, kui tore ilm on täna! Ah kus oli alles vaatepilt! Ah! Sina! Ei osanud oodatagi. Ah! Juba valmis! b. igatsust, soovi. Ah, küll tahaks praegu kodus olla! Ah kuidas jooks praegu külma allikavett! c. kurtmist, kaebamist, hädaldamist jms. Ah kui kurb! Ah, mis me küll nüüd teeme! d. ükskõiksust, minnalaskmist, tüdimust jms. Ah tühja kah, las jääb nagu oli! Ah, see on ju lõpuks ükskõik! Ah, tehku nii, nagu ise heaks arvab! Mis sa ütlesid? – Ah, ei midagi! e. viisakat tagasihoidlikkust, ka vastuvaidlemist, tõrjumist. Ah, mis nüüd mina, aga Toomas – vaat see on alles töömees! *„Ah, mine,” tõrjus Teele naeratades, „kust ma sulle's seda nüüd tean ütelda ..” O. Luts. f. pahameelt, rahulolematust, tõredust, halvakspanu, etteheidet jms. Ah, need tänapäeva noored! Ah sind küll, millegagi sa hakkama ei saa! Ah kui rumalasti sa talitasid! Ah, mis ta kelgib! Ah, pagan võtaks! g. äkilist meenumist. Ah jaa – täna on ju Leena sünnipäev! Ah, ma pidin ju talle helistama! h. teatavaks võtmist, konstateerimist (ka konstateeriva, retoorilist laadi v. eelnenud küsimust kordava küsimuse algul) jms. Ah nii, hea küll. Ah see olid siis sina. Ah Jaanil on siis ülikool läbi. Ah laupäeva õhtul on rahvamajas pidu? Ah et kuidas meil läks? – Üsna hästi. Ah Peeter? – Peeter on nüüd juhatuse esimees. *„Kuidas ta [= opman] su vastu siis on?” – „Ah opman? Siiamaale väga hea ..” E. Vilde.
2. ‹adv› küsilause lõpul kasutatav küsisõna; tarvitatakse ka mittearusaamist väljendava küsisõnana. Mis sa selle peale kostad, ah? Tore? – Ah? Miks ta vaikis, miks ta ei julgenud rääkida – ah? Keda sa lolliks pead, ah? Ah? – mis sa ütlesid?
aia|saag
aiatöödel kasutatav saag
akna|klaas
1. akende klaasimiseks kasutatav klaas. Kaks kasti aknaklaasi.
2. aknaruut, aknaraami pandud klaasitahvel. Aknaklaasid klirisesid plahvatustest. Surub näo vastu aknaklaasi.
akumulatsiooni|fond
maj akumulatsiooniks kasutatav osa rahvatulust
alasi ‹1› ‹s›
1. hrl. metallide sepistamisel kasutatav, terasest alustööriist. Sepp taob alasil rauda.
▷ Liitsõnad: kellassepa|alasi, kullassepa|alasi, plekksepa|alasi, sepaalasi.
2. anat üks kõrva kuulmeluukesi (incus). Kõrva kuulmeluukesed on vasar, alasi ja jalus.
allvee|kaamera
vee all kasutatav filmi- v. fotokaamera
ambra ‹1› ‹s›
kašeloti seedeelundeis tekkinud vahataoline parfümeerias kasutatav aine
ametüst ‹-i 21› ‹s›
geol poolvääriskivina kasutatav kvartsi läbipaistev lillakas erim
ankru|paik
ankurdamiseks sobiv, selleks kasutatav paik, ankrukoht. Tuulte, lainetuse eest varjatud ankrupaik. | piltl. Siit lootis rändur leida endale eluaegse ankrupaiga.
annus ‹-e 4› ‹s›
korraga kasutatav, antav jne. osa, hulk millestki. a. med organismi manustatav kindlaksmääratud ravimikogus, doos. Alalävine, toimiv, mürgistav, surmav annus. Ravimi ühekordne, ööpäevane annus. Miljon annust rõugevaktsiini. Ta sai antibiootikume suurtes annustes. Võttis sisse tubli annuse unerohtu. b. portsjon. Liha anti jaopärast, igaühele kindel mõõdukas annus. Mehed said kahekordse annuse viina. Soola oli pandud supisse vähemalt kolmekordne annus. c. piltl (millegi abstraktse kohta). Temas on tubli annus kõrkust, auahnust. Paras annus huumorimeelt, elurõõmu, skepsist.
▷ Liitsõnad: alkoholi|annus, kiirgus|annus, kiiritus|annus, leiva|annus, lisa|annus, mürgi|annus, ravimi|annus, sööda|annus, toidu|annus, väetisannus.
aprett ‹-reti 21› ‹s›
hrl tekst apreteerimisel kasutatav aine. Tärklis apretina.
arboritsiid ‹-i 21› ‹s›
võsatõrjeks kasutatav mürkkemikaal
argi|päevane
tööpäevane, argipäeval toimuv, kasutatav jne.; argine, igapäevane. Pühapäevastel kontsertidel on rohkem rahvast kui argipäevastel. Kõik olid argipäevases riietuses. Ärge peolauas argipäevaseid asju arutage! Ere ning erakordne jääb meelde, argipäevane ununeb. Tegime kõige argipäevasemat tööd.
arseenik ‹-u 2› ‹s›
rotimürgina kasutatav arseeni ja hapniku ühend
asjaajamis|keel
ametlikul asjaajamisel kasutatav keel. Asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asjaajamiskeelde ei sobi madalkeelsed väljendid.
atropiin ‹-i 21› ‹s›
keem farm karumustikas ja mõnedes muudes taimedes sisalduv alkaloid, eriti silmatilkadena ja oksevastase vahendina kasutatav ravim
atsetoon ‹-i 21› ‹s›
ka keem lahustina kasutatav iseloomuliku lõhnaga kergesti süttiv värvitu vedelik. Puhastasin pintsli atsetooniga.
atsetüleen ‹-i 21› ‹s›
keem metallide keevitamisel ning lõikamisel, samuti orgaaniliseks sünteesiks kasutatav tule- ja plahvatusohtlik värvitu gaas, etüün
audio|giid
peam. turisminduses kasutatav elektrooniline seade teat. info esitamiseks. Audiogiidiga linnaekskursioon, muuseumituur. Infot vaatamisväärsuste kohta saab kuulata audiogiidi vahendusel bussis.
automaadi|padrun
automaadis (2. täh.) kasutatav padrun
baarium|sulfaat
keem värvi-, tekstiili- ja paberitööstuses ning meditsiinis kasutatav baariumi ühend
benseen|karboksüülhape
keem lõhnaainete tootmises, toiduainete konservimisel jm. kasutatav lihtsaim aromaatne karboksüülhape, bensoehape
bensiin ‹-i 21› ‹s›
peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu, kergesti süttiv värvusetu vedelik. Puhastatud bensiin. Väiksema, suurema oktaaniarvuga bensiin.
▷ Liitsõnad: auto|bensiin, avio|bensiin, gaas|bensiin, kerg|bensiin, krakk|bensiin, lahusti|bensiin, lennuki|bensiin, polümeer|bensiin, põlevkivi|bensiin, raskbensiin.
bergamoti|õli
bergamotipuu õitest, lehtedest ja viljakestast saadav parfümeerias ja kondiitritööstuses kasutatav eeterlik õli
Berliini gen, berliini indekl
Berliini sinine 'mitmesuguste siniste värvide tootmiseks kasutatav tumesinine pigment'. Pargis kasvas berliini pappel, viirpuu.
berüllium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›
keem element, peamiselt sulamite valmistamiseks kasutatav kõva rabe terashall metall (Be)
botanisiir ‹-i 21› ‹s›
bot botaniseerimisel kasutatav trumlikujuline mahuti
butanool ‹-i 21› ‹s›
keem lahustina kasutatav värvuseta vedelik, butüülalkohol
CD|-ROM [tseedee-romm]
info arvuti andmekandjana kasutatav laserplaat (lühend ingl. väljendist compact disc read-only memory). Vaatasin CD-ROM-ilt filmi. Fotode salvestamine, kirjutamine CD-ROM-ile. Sõnastik on nüüd saadaval ka CD-ROM-il.
dessant|langevari
sõj õhudessandil kasutatav langevari
detergent ‹-gendi 21› ‹s›
keem tehn peamiselt sünteetilistes pesemisvahendites kasutatav pindaktiivne aine
ehe ‹ehte 18› ‹s›
1. ehtimiseks kasutatav ese, ehteasi. Vanaaegne, hinnaline, kullast, merevaigust ehe. Käevõrud, sõrmused jm. ehted. Kannab ehteid ainult pidulikel puhkudel. Münte on kasutatud ka eheteks, ehetena. Jõulukuuse ehted. || van (uhke) rõivaese, rõivastus. *.. tanud, vööd, seelikud ja muud seesugused ehted, kus punast sees, käskis [ta] ära visata .. O. W. Masing.
▷ Liitsõnad: filigraan|ehe, hõbe|ehe, kuld|ehe, väärisehe; kaela|ehe, kõrva|ehe, pea|ehe, rinnaehe; mõrsja|ehe, pidu|ehe, pulmaehe; jõulu|ehe, nääriehe.
2. kõik see, mis ilustab, kaunistab, mille v. kelle üle ollakse uhke. Ilus muru on aia ehteks. Raamatud olid tal rohkem riiuli ehteks. Mets on kevadises ehtes. Hallid juuksed eide ehe, töö tütarlapse ehe.
▷ Liitsõnad: härma|ehe, lipu|ehe, suve|ehe, õieehe.
ehitus|kivi
1. ehitamiseks kasutatav kivi. Tellised jt. ehituskivid. Paas on populaarne looduslik ehituskivi.
2. piltl (korduv) koostis- v. moodustusosake. Rakk on organismi ehituskivi. Elektronid on aatomi ehituskivid.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |