[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 68 artiklit

akumulatsioon-i 21› ‹s

1. kogumine, kuhjamine, salvestamine; kogunemine, kuhjumine, salvestumine. Radioaktiivsete ainete akumulatsioon taimedes, loomades. Soojuse akumulatsioon. Setete akumulatsioon. Energia akumulatsioon.
2. maj rahvatulu ühe osa kasutamine tootmise laiendamiseks, varude soetamiseks ja mittetootmisfondide loomiseks

asendus|ravi
med vastavate preparaatide kasutamine puuduva v. puuduliku sisesekretsiooni korral

doping-u 2› ‹s
sport spordis keelatud ergutite kasutamine võimete ajutiseks tõstmiseks; ka sellised ergutid. Jooksja diskvalifitseeriti dopingu pärast. Dopingut kasutama. Ergutushüüded mõjusid meeskonnale dopinguna. *Peale tee, kohvi ja väikeste alkoholiannuste ei kasutanud me ühtegi teist dopingut. V. Vahing.

ekspluatatsioon-i 21› ‹s
kasutamine, käitamine. Laeva külmutusseadmete ekspluatatsioon. Ekspluatatsiooni andma, võtma. Sild on juba paar kuud ekspluatatsioonis.

e|-valitsus
elektrooniline asjaajamine valitsuse töös ja kodanike suhtlemisel valitsusasutustega; info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamine avalikus halduses

gaasi|rünnak
sõj ründemürgi kasutamine vastase vägede v. elanikkonna hävitamiseks v. kahjustamiseks

hemoteraapia1› ‹s
med vere kasutamine ravimiseks, näit. vereülekandeks, süstimiseks vms., veriravi

hormoon|asendusravi
med suguhormoonide kasutamine üleminekuea vaevuste vähendamiseks. Naistearst soovitas hormoonasendusravi. Meeste hormoonasendusravi.

info|sõda
info kasutamine (moonutamine, valetamine) oma huvidele sobivalt

inimese|söömine
inimliha kasutamine toiduna

instrumentatsioon-i 21› ‹s
muus heliteose seade muusikariistadele; pillide kõlaomaduste kasutamine väljendusvahendina

jahi|majandus
jahipidamine, jahiloomade eest hoolitsemine, jahisaaduste kasutamine ja jahijärelevalve majandusharuna

juveliiri|kunst
vääriskivide töötlemine ja nende kasutamine esemete kaunistamisel, juveelikunst

kaks|keelsus
keel kahe keele (võrdne) valdamine ja kasutamine hrl. segarahvastikuga territooriumil, bilingvism. Vähemusrahvaste kakskeelsus.

kasutus1-e 5› ‹s
kasutamine. Kasutusele võtma, tulema. Esmakordne kasutus. Maapõuevarade kasutus laieneb. Suurem osa maad on suurmajandite kasutuses. Toimetuse kasutuses oli kolm tuba. Intensiivse kasutuse tõttu lõppesid tagavarad varsti. See raamat oli kasutusel õpikuna.
▷ Liitsõnad: keele|kasutus, kõrval|kasutus, maa|kasutus, metsa|kasutus, pea|kasutus, ruumi|kasutus, sööda|kasutus, taas|kasutus, uus|kasutus, vee|kasutus, ühiskasutus.

kauba|laevandus
kaubalaevade kasutamine (tegevusalana)

keemia|sõda
ründemürkide kasutamine sõjas

keha|mäng
sport keha kasutamine vastasmängija tõkestamiseks v. kõrvaletõrjumiseks (näit. jäähokis). Jõuline kehamäng.

kliima|ravi
med kliimategurite kasutamine raviks, klimatoteraapia

kohal|lugemine
bibl raamatute vm. trükiste kasutamine raamatukogus kohapeal

kõrval|kasutus
mets jur metsa, metsamaa kasutamine heina- v. karjamaana, marjade ja seente korjamiseks jne.

käivekäibe 18› ‹s

1. maj majandusüksuse läbikäik; ettevõttest läbi käinud hüviste v. raha hulk. Kapitali käive. Ettevõtte, kaupluse, panga, sadama käive. Väliskaubanduse käive tõusis, langes. Jaekaubanduse käive kasvas 10% võrra.
▷ Liitsõnad: aasta|käive, jae|käive, kassa|käive, kauba|käive, kogu|käive, lao|käive, müügi|käive, raha|käive, sise|käive, turu|käive, veose|käive, väliskäive.
2. kasutamine, kasutus, tarvitus, tarvitamine, pruukimine. Käibele tuli uus raha. Lasti käibele mitu uut marki. Käibel olevad õpikud vajasid parandamist. Raamat kõrvaldati käibelt. Käibele tulid uued terminid. Rahvasuus on käibel huvitavaid väljendeid. *Vähe on teoseid, mida tuntakse kirjandusloolises käibes ammu enne tema õnnistamist trükimustaga. O. Jõgi.

käsitlus-e 5› ‹s

1. käsitlemine, teat. probleemi v. ainega tegelemine; selle tegevuse tulemus. Aine, küsimuse, teema teaduslik, populaarne, monograafiline käsitlus. Midagi käsitluse alla võtma. Teos ei püüagi anda nähtuse ammendavat käsitlust. 1905. a. sündmuste käsitlus teoses on pealiskaudne. Käsitlusest on jäänud välja üks oluline moment. Probleem vajab veel lähemat käsitlust. Tema käsitluses omandas lugu teise varjundi.
▷ Liitsõnad: aine|käsitlus, probleemi|käsitlus, teemakäsitlus.
2. (teooria, võtte vms.) rakendus, kasutamine. Maalikunstniku loomingus torkab silma värvitoonide omapärane käsitlus.
▷ Liitsõnad: osa|käsitlus, vormi|käsitlus, värvikäsitlus; avangu|käsitlus, keskmängukäsitlus.

laser|ravi
med laserikiirguse kasutamine haigete raviks

loodus|kasutus
looduse kasutamine inimese majandustegevuses. Säästlik looduskasutus.

maadlus|tehnika
tehnilised võtted maadluses; nende kasutamine

maa|kasutus

1. maa kasutamine majandustegevuses. Ratsionaalne maakasutus. Muudatused maakasutuses. Maakasutuse kord, tingimused, vormid.
2. kasutatav maa-ala. Maakasutuse suurus.

maa|viljelus
põll maa kasutamine taimede kasvatamiseks (selleks vajalike tööde ja võtetega). Maaviljeluse areng. Selles piirkonnas on maaviljelusele takistuseks kuivus, liigniiskus. Rahva põhiliseks elatusalaks oli maaviljelus.
▷ Liitsõnad: niisutusmaaviljelus.

makaronism-i 21› ‹s
kirj mõne tänapäeva keele sõna latiniseeritud vorm v. tuletis (ladinakeelses kontekstis); ema- ja võõrkeelsete sõnade ja vormide läbisegi kasutamine

metafoor-i 21› ‹s
kirj (liik kõnekujundeid:) sõna v. väljendi kasutamine sarnasuse alusel uudses, ülekantud tähenduses; (laiemalt:) igasugune kujundliku sõnatarvituse juht. Poeetilised metafoorid. Rahvaluule metafoorid. Poeet kasutab rohkesti metafoore. Teoses on jõulisi, haruldasi metafoore. Äratas tähelepanu metafoor „sinitaeva silm” päikese tähenduses.

metonüümia1› ‹s
kirj (liik kõnekujundeid:) sõna v. väljendi kasutamine ülekantud tähenduses ajalise, ruumilise, põhjusliku, päritolulise vm. suhte alusel. Luuletuses esineb metonüümiat ja personifikatsiooni.

metsa|kasutus
mets puidu jm. metsamaterjali, ka metsafondi maade kasutamine. Puidutarvituse kasvades tuli metsakasutust reguleerida.

mikrograafia1› ‹s
palja silmaga loetamatute dokumendikoopiate valmistamine ja kasutamine

mikroskoopia1› ‹s
mikroskoobi kasutamine silmaga nähtamatute objektide ja nähtuste uurimisel ning nendega menetlemisel. Mikroskoopia rakendamine bioloogias ja meditsiinis.
▷ Liitsõnad: elektronmikroskoopia.

muusika|teraapia
med muusika kasutamine inimese hingelise ja kehalise seisundi mõjutamiseks

nüüdis|tants
moderntantsu alaliik, millele on iseloomulik erinevate tantsustiilide ja teatraalsete võtete kasutamine

objekti|viga
keel objekti (3. täh.) kasutamine vääras vormis. Kirjandis, tõlkes oli rohkesti objektivigu.

oma|keelsus
emakeele kasutamine suhtlemisvahendina. Võitleb kõrghariduse omakeelsuse eest.

operatsiooni|analüüs
(sotsioloogias:) matemaatiliste mudelite kasutamine ühiskonna v. inimrühmade sihikindla tegevuse optimaalse organiseerimise eesmärgil

pidamine-se 5› ‹s

1. kusagil, mingites tingimustes hoidmine. Vahi all, pakase käes pidamine.
2. säilitamine, millegi mitte lakata laskmine. Selle haiguse puhul on vajalik toidu- ja unerežiimi pidamine. Puhtuse ja korra pidamine. Initsiatiivi enda käes pidamine. Tutvuse, sõpruse, üksmeele pidamine. Tähtis on omavahel püsiva ühenduse pidamine. Saladuste pidamine. Iga õpetaja ei saa õige distantsi pidamisega hakkama. Hinnati viisi ja rütmi pidamist. Toitu anti vaid sedavõrd, kui hinge sees pidamiseks kulus. *Põhjakoosi pidamisest polnud enam juttugi. H. Sergo.
3. millegi v. kellegi kestev kasutamine, enda valduses v. käsutuses hoidmine. a. (talu, ettevõtte, masinate, loomade jms. kohta). Renditalu, veskikoha, töökoja, postijaama, peenramaa, suure korteri pidamine. Vanaperemees jättis talu laste hooleks, sest ta ei tulnud selle pidamisega enam ise toime. Kahe auto pidamine on liigne luksus. Kariloomade, hobuste, lammaste, kanade pidamine nõuab palju hoolt. Mesilaste pidamine annab suurt tulu. Poisikesena tegeles ta hasartselt tuvide pidamisega. Uus loomade pidamise viis. Karja pidamine, söötmine ja hooldamine. *Mõned vaimulikud ei põlanud ka viinaga hangeldamist ja salakõrtsi pidamist. A. Vassar. b. (inimeste kohta). Teenijate, sulaste, sellide, õpipoiste pidamine. Vanamees elab üüriliste pidamisest. Päeviliste pidamine on peremehele kasulikum kui sulase ja tüdruku pidamine.
4. millegi läbiviimine, tähistamine, veetmine vms. Pulmade, peiete, ristsete, sünnipäeva pidamine. Pühade, pühapäeva pidamine. Palvetunni, miitingu, läbirääkimiste, võistluste pidamine. Kihutuskoosolekute pidamine oli keelatud. Juubeli pidamist alustati juba nädal aega varem. Suurema olengu pidamiseks ei jätkunud raha. Häirib sinu pikkade telefonikõnede pidamine. Lõunatunni pidamine. Videviku pidamisest ei loobunud ta isegi kõige kiiremal ajal. Laisapõlve pidamine 'laisklemine'. || esitamine. Loengu, referaadi pidamine. Ettekande pidamine ebaõnnestus.
5. millegi pidev täitmine, andmete v. sündmuste kuhugi kirjapanek. Päeviku, kroonika, külalisraamatu pidamine. Hilinemiste tabeli pidamine oli klassivanema ülesanne.
6. arvamine kellekski, millekski v. mingisuguseks. Jäta juba ükskord see Ralfi vaenlaseks pidamine! Kellegi täismeheks, poisikeseks, asjatundjaks pidamine. Neljakümnest vanemaks pidamine ei tule tema puhul üldse arvesse. See lõunamaalaseks pidamine on mind juba ära tüüdanud. *Animism .. tähendab kõigi esemete ja loodusnähtuste elavaks ja hingestatuks pidamist.. H. Moora.
7. teat. paigas v. seisus, olukorras püsimine. Vahetas ameteid, pikemat pidamist polnud kusagil. *Tüdrukud jooksid kiljudes laiali ning ega poistelgi pidamist olnud. Küllap oli mul hirmus nägu peas.. A. Vanapa. *Ei ole sul ka pidamist – sa, kurivaim, lähed muudkui paksemaks! H. Lepik (tlk).
8. pidurdamine, tagasihoidmine, vastupidamine; vastupidavus. Kutsari käed olid hobuste pidamisega kinni. Ei aidanud ohjadest pidamine, hobune peatus alles värava ees. Mehed põgenevad nii, et pole enam mingit pidamist. Sajab igasuguse pidamiseta. *Nad võtsid õhtust ja Jakub, kellel oli alati vilets pidamine olnud, läks asjale. L. Remmelgas (tlk). *Kui see Urmo juba viskama [= jooma] hakkab, ei ole piiri ega pidamist! A. Maripuu.
Omaette tähendusega liitsõnad: aia|pidamine, karja|pidamine, kitse|pidamine, koha|pidamine, lamba|pidamine, lehma|pidamine, looma|pidamine, maja|pidamine, mesilaste|pidamine, põllu|pidamine, sea|pidamine, talupidamine; mitmemehe|pidamine, mitmenaise|pidamine, orjapidamine; arve|pidamine, raamatupidamine; kinni|pidamine, koosi|pidamine, sidepidamine; aru|pidamine, jahi|pidamine, kõne|pidamine, lahingu|pidamine, nõu|pidamine, sõjapidamine; laudas|pidamine, lõas|pidamine, ohjas|pidamine, puuris|pidamine, vabapidamine; lugu|pidamine, mure|pidamine, tõeks|pidamine, vaenu|pidamine, õigeks|pidamine, ülalpidamine

polükroomia1› ‹s
kunst eri värvide v. eri värvi materjalide kasutamine, mitmevärvilisus

polü|tonaalsus
muus mitme helistiku samaaegne kasutamine

pruukpruugi 21› ‹s

1. käitumisviis, komme, tava. Imelik, kiiduväärt, halb, sisseharjunud, tuttav, üldine, kohalik, küla, linna pruuk. Naiste röövimise, ehal käimise pruuk. Vanarahva muistsed pruugid. Sülitas vana pruugi järgi, pruugi kohaselt kolm korda üle õla. Ära naera teise rahva pruuke. Nii nõuab iidne pruuk. Peab kinni isaisade pruukidest. Ei püüdnud talu ammusi pruuke muutma hakata. Elustati ununenud pruuke. Neil oli pruugiks võetud videvikku pidada. Vanast ajast on pruugiks jäänud, et.. Pulmas tehti kõik vanu pruuke mööda. Igas peres omad pruugid. Kuidas paik, nõnda pruuk.
2. tarvitusviis; kasutamine, kasutus. 19. sajandi kirjaviis erineb tänapäevasest pruugist. Tema keelekasutus ei vasta eesti keele tegelikule pruugile. Mõnigi murdesõna on kirjakeelsesse pruuki läinud. Vanad paadinimetused on kaluritel rannakülades tänini pruugis. *.. tema ise tarvitas paljusid sõnu üldisest pruugist lahkuminevas tähenduses. A. Vinkel. *Imiku riiete läbiotsimine on juba minevasest talvest saadik pruugil. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: keele|pruuk, kirja|pruuk, kõne|pruuk, sõnapruuk.

purje|laevandus
purjelaevade kasutamine. Eesti purjelaevanduse ajalugu.

rahandus|süsteem
maj rahaliste vahendite moodustamine ja kasutamine ning rahaliste tehingute sooritamine süsteemina, finantssüsteem

rakendus-e 5› ‹s

1. etterakendamine. Hobuste, põtrade rakendus.
2. rakmed. *Ruhja ümbruses teadsin ühtainust Läti peremeest, kes korralikkude hobustega ja korraliku rakendusega sõitis. K. A. Hindrey. *Kõigil rakendustel tärisevad kuljused või kellad. R. Roht.
3. rakendamine, kasutuselevõtt, kasutamine, kasutus. Masinate, automaatika, elektrienergia rakendus tootmistöös. Protsentarvutuse rakendused igapäevaelus. Teooria ja selle erinevad rakendused. Talgulisi oli nii palju, et kõigile ei leitud rakendust. Oluline pole niivõrd anne kui selle rakendus. Otsib oma fantaasiale, ideedele, oskustele, võimetele kohast rakendust.
4. ruutpaberile märgitud kanga niietus, tallamine ja sidus. Aknaeesriide kavandile vastav rakendus on joonisel.

reisi|laevandus
reisilaevade kasutamine (tegevusalana)

rekuperatsioon-i 21› ‹s
tehn materjali v. energia korduv kasutamine; kuuma heitgaasi soojuse ärakasutamine (rekuperaatoris)

rentrendi 21› ‹s

1. kinnisvara ajutine kasutamine kokkulepitud, lepinguga määratud tingimustel, rendivahekord. Maad, talu, kaevandust, tehast, saeveskit rendile andma. Peremees ise pidas poodi, talu oli tal rendil, rendi peal. Maad osta me ei jõudnud, võtsime ühe talu rendile. *Kuid Benjamin Liiv ühes naaberkantniku Joosep Keskiga hakkas nõudma, et ka neid rendi peale lastaks. F. Tuglas. *Pealegi, kes takistab teisi, et ka nemad igaüks head plärakat riigiraba rendile ei võta .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: põlis|rent, pärusrent.
2. tasu sellise kasutamise eest; omaniku tulu rentnikule kasutada antud vara eest. Renti maksma. Kallis, odav rent. Mõisnik, peremees tõstis renti. Rentnik palus, et saaks esimese aasta pidada kohta ilma rendita. Peremees elas talust saadavast rendist.
▷ Liitsõnad: diferentsiaal|rent, loonus|rent, maa|rent, mõisa|rent, naturaal|rent, pooletera|rent, raha|rent, sega|rent, teorent.

sauna|kultuur
saunade kasutamine; selle üldine tase. *.. pakub eelkõige huvi küsimus, kust pärineb ja kui vana on meie saunakultuur ning kus ja kui laialt on ta levinud meie naaberrahvaste juures. K. Tihase.

sega|tehnika
mitme kunstitehnika võtete kasutamine ühes ja samas töös. Segatehnikas illustratsioonid.

sofistika1› ‹s

1. filos sofistide õpetus
2. sofismide kasutamine; sõnaline kavalus. *Vaidlema oli ta meister ja ajas meid oma sofistikaga tihti ummikusse. J. Semper.

stereotüüpsus-e 5 või -e 4› ‹s
(< as stereotüüpne); folkl sama elemendi (sõnaühendi, iseloomustuse, kirjelduse) v. struktuurivõtte kasutamine eri teostes sama v. sarnase olukorra kujutamisel. Liigutuste, mõttelaadi stereotüüpsus. Kirjanikule heideti ette tema tegelaste stereotüüpsust. Muinasjuttudes, rahvalauludes avalduv stereotüüpsus.

sümboolika1› ‹s

1. sümbolite (1. täh.) kasutamine. Allegooriline, religioosne sümboolika. Hiina teatri keerukas sümboolika. Ristiusuga seotud sümboolika. Igal riigil on oma sümboolika. Teoses on fantastikat ja sümboolikat.
2. sümboolne tähendus. Matemaatiliste märkide sümboolika. Ruunimärkide sümboolika. Meie ei tunne nende kivisse raiutud kujutiste sümboolikat.
▷ Liitsõnad: arvu|sümboolika, hääliku|sümboolika, nime|sümboolika, žestisümboolika.

tarkvara|piraatlus
tarkvara ebaseaduslik kasutamine v. kopeerimine

terrorism-i 21› ‹s
süstemaatiline vägivalla kasutamine v. sellega ähvardamine poliitiliste v. sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks (hrl. teat. rühmade poolt); terroriaktide toimepanek. Poliitiline, kriminaalne terrorism. Rahvusvaheline terrorism. Terrorismiga, terrorismi vastu võitlema. Riiki süüdistati terrorismi toetamises. Anarhistid harrastasid terrorismi.
▷ Liitsõnad: küberterrorism.

trooptroobi 21› ‹s
kirj kõnekujund: sõna v. väljendi kasutamine ülekantud tähenduses

tule|koostöö
sõj kahe v. enama allüksuse tulevahendite kooskõlastatud kasutamine ühise lahinguülesande täitmisel

turvas|ravi
med turbamuda kasutamine ravi otstarbel

ultraism-i 21› ‹s
kirj Esimese maailmasõja järel hispaaniakeelses luules tekkinud avangardistlik vool, mille tunnusjoonteks on vabavärsi kasutamine, metafoorilisus ja novaatorlikkus

vahe|kasutus
mets metsa kasutamine hooldus- ja sanitaarraieid tehes

valgus|ravi
med valguskiirguse kasutamine raviks, fototeraapia

vesi|ravi
med magevee välispidine kasutamine ravi ja profülaktika otstarbel, hüdroteraapia

võimu|liialdus
jur ametialaseid ülesandeid täitva ametiisiku poolt relva, erivahendi v. jõu ebaseaduslik kasutamine v. sellega ähvardamine

vägi|vald
kedagi v. midagi kahjustava jõu v. mõju kasutamine. Toores, jõhker, verine vägivald. Kehaline, vaimne vägivald. Peresisene vägivald. Mõisnike vägivald talupoegade kallal. Langes vägivalla ohvriks. Surnul ei avastatud vägivalla tundemärke, jälgi. Oli lapse vastu vägivalda tarvitanud. Filmides näidatakse palju vägivalda. Hinduism eitab vägivalda. Vägivald sünnitab vägivalda. Auto võeti omanikult vägivallaga ära. Türannia tugineb vägivallale. Vägivallale tuli vägivallaga vastu astuda.
▷ Liitsõnad: pere|vägivald, tänavavägivald.

värvus|teraapia
värvide rahustava v. ergutava toime kasutamine haiguse ravis, värviteraapia

ühis|kasutus
ühine kasutamine. Heina- ja karjamaad ning kalapüügikohad olid külakogukondade ühiskasutuses. Majaelanike ühiskasutuses olevad ruumid 'ühisruumid'.

üle|taotlus
keel keeletarvitajale võõra erijoone kasutamine sealgi, kus seda päritolukeeles pole (näit. rahvakeele pluht, vrd. sks Luft), hüperism

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur