Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 sobivat artiklit.
balloteerima ‹42›
hääletama (algselt kuulikestega, mis lasti kinnisesse kasti)
kaas ‹kaane, kaant 35› ‹s›
1. mingi eseme, hrl. nõu, kasti vm. mahuti (eraldatav) ülemine, avaust sulgev osa. Paja, poti, kastruli, kannu, suhkrutoosi kaas. Kasti, kohvri kaas. Kumera kaanega kirst. Kaanega, kaaneta nõu. Purk suleti plastmassist kaanega. Tünnil on tugev kaas. Tõstis kaane üles, tegi kaane lahti, avas kaane. Karbikese kaas avanes kerge klõpsatusega. Võttis nõul kaane pealt ära. Naelutas kastil kaane kinni. Puusärgi kaas. Kaevu kaas. Kuidas vakk, nõnda kaas. | piltl. *Kõik eluavaldused on kaane all: kuhu kaas peale ei mahu, seal potis sünnib skandaal. H. Raudsepp. || piltl vett, veekogu kattev jää. Külm tõmbas jõele, lahele, veele, lompidele kaane peale. *Ent maa oli külmunud ja laukad kaane all .. A. Beekman.
▷ Liitsõnad: klaveri|kaas, kohvri|kaas, lükand|kaas, pajakaas; jää|kaas, plast|kaas, plastmass|kaas, plekk-|kaas, puukaas.
2. tugevamast materjalist (näit. papist, nahast) katteleht raamatu, kaustiku vms. toote kummalgi poolel. Ajakirja, albumi, brošüüri, vihiku kaaned. Paksude kaantega raamat. Roheliste kaantega kaustik. Pehmete, kõvade kaantega märkmik. Raamat oli lagunenud, ilma kaanteta. Raamat on kaanest kaaneni 'algusest lõpuni' läbi loetud. Selle raamatu kaante vahele 'sellesse raamatusse' on koondatud poetessi viimaste aastate looming.
▷ Liitsõnad: esi|kaas, kartong|kaas, papp|kaas, tagakaas; raamatukaas.
3. ‹pl.› raamatukaantekujuline kartongist, nahast vm. materjalist ümbris. Dokumentide kaaned. Kiirköitja kujutab endast papist kaasi paberilehtede kinnitamiseks.
▷ Liitsõnad: aktikaaned.
kasti|täis ‹s›
kasti (1. täh.) täitev kogus. Kastitäis õunu, raamatuid, konserve.
kaugushüppe|kast
sport liiva, saepuru vm. pehme materjaliga täidetud pikliku kasti kujuline ala, kuhu kaugushüppel maandutakse
klavikord ‹-i 21› ‹s›
muus endisaegne nelinurkse kasti kujuline klahvinstrument, mille keeled asetsevad klaviatuuriga rööbiti
kõlar ‹-i 2› ‹s›
tehn kasti monteeritud valjuhääldi(d). Stereovastuvõtja on varustatud kahe kõlariga.
paaria ‹1› ‹s›
1. aj puutumatute kasti ühe allkasti liige Lõuna-Indias
2. piltl põlatud inimene. *Kuslap taipas peagi, et teenistusest vallandamine oli muutnud ta paariaks isegi endiste topsisõprade juures.. R. Roht.
šuudra ‹1› ‹s›
aj madalaima kasti (mustatöölised, teenijad jm. omandita inimesed) liige vanas Indias
urn ‹-i 21› ‹s›
1. laia sügava kausi kujuline, hrl. jalaga dekoratiivne anum. Marmorist urnid ja kujud kaunistasid pargiteid. Kiriku välisukse kõrval asetses kivist urn annetuste jaoks. Kõrgel vaskses urnis süttis olümpiatuli.
▷ Liitsõnad: kivi|urn, marmor|urn, metall|urn, pronksurn; olümpiaurn.
2. muu sellelaadne suurem nõu. a. vaasi, kasti vm. anuma kujuline nõu surnu tuha säilitamiseks. Savist, puust, metallist urn. Urn lahkunu põrmuga paigutati kolumbaariumi, sängitati kodumulda. Vana-Kreekas hoiti surnute tuhka kõrgetes urnides. b. (valimiskasti kohta). Laskis oma hääletussedeli urni. c. (prüginõu kohta). Suitsetamisruumis oli mitu urni. Tahtis jäätisepaberi ära visata, kuid ühtki urni ega prügikasti polnud näha.
▷ Liitsõnad: hääletus|urn, matuse|urn, prahi|urn, prügi|urn, tahma|urn, tuha|urn, valimisurn; kivi|urn, metall|urn, puu-|urn, saviurn.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |