[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

babuiin ‹-i 21› ‹s›
zool helekollase karvkattega paavian (Papio cynocephalus)

Dalmaatsia gen, dalmaatsia indekl
Dalmaatsia koer 'lühikese sileda karvkattega aju- ja perekoeratõug'.

häbeme|kink [-kingu]
anat nahaaluse rasvpadjandi tõttu kõrgem karvkattega piirkond ülalpool välimisi suguelundeid (mons pubis)

karus|nahk
karuslooma tiheda karvkattega (eriliselt töödeldud) nahk rõivaste valmistamiseks v. kaunistamiseks. Hinnalised, kallid karusnahad. Pika, lühikese, sileda karvaga karusnahk. Karusnahku parkima. Karusnahast boa, krae, vaip. Karusnahkne müts, jopp, kasukas. Karusnahaga ääristatud mantel. Daamid kandsid karusnahku.
▷ Liitsõnad: tehis|karusnahk, toorkarusnahk.

karva|kasukas
karusnahkne kasukas. *Suur pikk mees, säärega saapad jalas, karvakasukas seljas, papaaha peas .. E. Soosaar (tlk). || piltl (paksu) karvkattega nahk loomal. Nugise, soobli, karu karvakasukas.

kukkur|kurat
zool musta karvkattega madalajalgne Tasmaania kukkurloom (Sarcophilus harrisii)

kährik ‹-u 2› ‹s›
zool madalajalgne pika koheva karvkattega ulukkoerlane, kährikkoer (Nyctereutes procyonoides). Kährikud rüüstavad linnupesi.

muskus|veis
zool peam. Gröönimaal ja Kanada Arktika tundrais elutsev pika tiheda karvkattega veislane (Ovibos moschatus)

musta|karvaline
musta karvkattega. Suur mustakarvaline koer. *.. paar-kolm naaberküla õitsilist olid oma mustakarvalised kasukad pahempidi selga ajanud ja tulnud meile „karu” tegema .. J. Vahtra.

mäger ‹mägra, mäkra 33› ‹s›
zool pikki urge kaevav jässakas lühikeste jäsemete ning pika tiheda karvkattega loom Euraasia metsa- ja stepivööndis (Meles meles). Kohmakas mäger. Mäger magab urus talveund.

pika|karvaline
pika karvkattega. Pikakarvalised koerad, kitsed, küülikud, hobused. Pikakarvaline muskusveis, jakk. Pikakarvalised karusnahad. Turkmeenid kannavad kõrgeid pikakarvalisi mütse.

plaatina|rebane

1. hõberebasest aretatud heledama karvkattega rebane
2. selle karusnahk

prill|karu
zool musta v. pruunika karvkattega taimtoiduline Lõuna-Ameerika karu, kelle silmade ümber ja rinnal on valged laigud (Tremarctos ornatus)

pruun|karu
zool põhjapoolkera suurtes metsades üksildasena elav kogukas kahkjaskollase kuni mustjaspruuni karvkattega kiskja (Ursus arctos). Euroopa, kaukaasia, tiibeti, ussuuri, süüria pruunkaru.

sileda|karvaline
sileda karvkattega. Kui tahad endale siledakarvalist koera, võta dogi.

taaklus|käpp
zool Eesti seisuvetes tavaline violetja karvkattega mardikas (Dryops)

tiiger ‹-gri, -grit 2› ‹s›
Lõuna- ja Ida-Aasia metsatihnikutes elutsev suur vöödilise karvkattega kaslane (Panthera tigris). Tiigri möirgamine. Tiiger murdis hirve. Ahvid, tiigrid jt. džungliloomad. Tiigrid on looduskaitse all. Ema võitles tütre eest nagu tiiger.
▷ Liitsõnad: ema|tiiger, isatiiger vrd mõõkhammastiiger.

traat|karvaline
traatja karvkattega. Traatkarvaline hurt, foksterjer, kolli.