[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 sobivat artiklit.

järve|maastik
geogr maastik, kus on rohkesti järvi. Karula järvemaastik kümnete pisijärvedega.

kuplistik ‹-tiku, -tikku 30› ‹s›
kuplite rühm. Kiriku kuplistik. || geogr kuplite ala, kuplite rühm. Otepää, Karula kuplistik.

rikas ‹rikka 19›

1. ‹adj› palju varandust omav, varakas; ant. vaene. Rikas ärimees, pankur, perekond. Ta on väga rikas mees. Pole nad teab mis rikkad midagi. Mu isa on siinkandis üks rikkamaid, kõige rikkam, rikkaim. Tahab rikkaks saada ja lähebki järjest rikkamaks. Kuld teeb rikkaks, aga õnnelikuks ei tee. Lootis ratsa, püstijalu 'kiiresti' rikkaks saada. Laulatati rikast paari. Ta võttis üsna rikka naise. Siin koolis käivad rikaste vanemate lapsed. Rikkamad inimesed söövad restoranis. See oli põhjatu, ilmatu, lõpmata rikas talu. Rikas asutus, organisatsioon. Rootsi on rikas riik. || kõnek palju maksev, kallis. Tal on rikkad riided. Need olid rikkad pulmad. *Rikas näib tema mantel ja palmiku sääd.. B. Alver. || midagi väärtuslikku, varandusena käsitletavat omav. Olen rikas siis, kui mul on sõbrad. Lastega pere on alati rikas.
▷ Liitsõnad: hirm|rikas, puru|rikas, päratu|rikas, püsti|rikas, ülirikas.
2. ‹s› varakas inimene; ant. vaene. Rikkad ja vaesed. Rikas kardab röövimist. Elab rikaste linnajaos. Käib rikaste juures last hoidmas. Rikkad hoidsid külas omaette. On tekkinud uued rikkad. Enne läheb kaamel läbi nõelasilma, kui rikas taevariiki saab.
▷ Liitsõnad: küla|rikas, suur|rikas, uusrikas.
3. ‹adj› midagi hrl. heaks, kasulikuks, väärtuslikuks peetavat rohkelt sisaldav v. omav; ‹liitsõna järelosana› rohke. Tammede poolest rikas puiestik. Maavarade poolest rikas maa. Turbast rikas kant, piirkond. Liikidelt rikas loomastik. Vanalinn on ajaloomälestistest rikas. Karula ümbrus on rikas järvedest. Orgaaniliste ainete rikas veekogu. Nektarist rikkad õied. Need olid muljetest, rõõmudest rikkad päevad. See on mälestustest rikas paik. Näitleja oli saanud mänguvõimaluste poolest rikka rolli. Tabavate ütluste poolest rikas näidend. Ta jutt on rikas kõrvalepõigetest. Rikast kullasoont tookord ei leitudki. Rikas 'liiga rohkelt kütust sisaldav' küttesegu. Rikas 'rikastatud' rauamaak. *Sääsel sääred liiga pikad, / rasva poolest vähe rikkad. E. Enno. *.. ajad on pahad ja raha puuduse poolest olen ma praegu rikas küll. J. V. Jannsen.
▷ Liitsõnad: ahastus|rikas, allika(te)|rikas, ande|rikas, andide|rikas, armu|rikas, detaili|rikas, elamus|rikas, elanike|rikas, elevus|rikas, energia|rikas, fantaasia|rikas, fluori|rikas, hapniku|rikas, hoovuste|rikas, huumori|rikas, huumus|rikas, idee|rikas, juhtumus|rikas, jõhvika|rikas, jõu|rikas, kala|rikas, kalori|rikas, kaltsiumi|rikas, kannatus|rikas, kiusatus|rikas, kivi(de)|rikas, kolesteriini|rikas, kombinatsiooni|rikas, korese|rikas, kuivaine|rikas, kujundi|rikas, kulla|rikas, kuulsus|rikas, kõmu|rikas, kära|rikas, laste|rikas, leelise|rikas, lehe|rikas, leiu|rikas, liigi|rikas, lille|rikas, linnu|rikas, lootus|rikas, lubja|rikas, luule|rikas, lõhna|rikas, lärmi|rikas, maagi|rikas, mahla|rikas, marja|rikas, metalli|rikas, metsa|rikas, mineraalaine|rikas, mustika|rikas, mõju|rikas, müra|rikas, naudingu(te)|rikas, nüansi|rikas, ohu|rikas, ohvri(te)|rikas, ootus|rikas, osooni|rikas, piina|rikas, pildi|rikas, pinge|rikas, proteiini|rikas, päikese|rikas, rahva|rikas, rasva|rikas, raua|rikas, rõõmu|rikas, räni|rikas, saagi|rikas, sademete|rikas, seene|rikas, seiklus|rikas, soode|rikas, soola(de)|rikas, sõna|rikas, sõnavara|rikas, sündmus|rikas, süsivesikute|rikas, teene(te)|rikas, tegevus|rikas, toitaine(te)|rikas, toite|rikas, tulemus|rikas, tunde|rikas, tundmus|rikas, tähendus|rikas, tähe|rikas, tärklise|rikas, töö|rikas, uluki|rikas, uraani|rikas, vaeva|rikas, vaheldus|rikas, vaigu|rikas, vaimu|rikas, valgu|rikas, valgus|rikas, valu|rikas, varju|rikas, varjundi|rikas, vastuolu(de)|rikas, vastutus|rikas, vee|rikas, vere|rikas, vihma|rikas, vilja|rikas, vitamiini|rikas, võidu|rikas, võimalus(te)|rikas, võsa|rikas, vähi|rikas, väljendus|rikas, värvi|rikas, õie|rikas, õli|rikas, õnne|rikas, õnnistus|rikas, ärevusrikas.
4. ‹adj› omadustelt hea, väärtusi sisaldav v. omav, väärtuslik. a. saagikas, viljakas. Seal, kus loodus, maa rikkam, elatakse paremini. Rändrahvas otsis rikkamaid jõgesid ja metsi. Traalid sõitsid rikkamatesse vetesse. Põllumees loodab, et tuleb rikas aasta. Hea, rikas muld. b. mitmekülgne, mitmepalgeline, sisukas, huvitav. Tal on rikas fantaasia. Väikese rahva rikas minevik, ajalugu. Meil seisab ees rikas tulevik. Ta elu on olnud väga, mõõtmatult rikas. Elati põneval ja rikkal ajal. Need on olnud rikkad päevad. Rikka hingeeluga, sise-, mõttemaailmaga inimene. Rikas isiksus. Näidendi rikas alltekst. Näitleja rikas mäng. Sel luuletajal on peen ja rikas keel. Rikas raamat, romaan. Sisult, keelelt rikkamaks muutunud kirjandus. *Valusat üksindust tundes / leidsin su kuuma suu. / Hetk sai siis rikkaks kui aasta.. A. Sang.
▷ Liitsõnad: intonatsiooni|rikas, kõla|rikas, maitse|rikas, meloodia|rikas, temporikas.
5. ‹adj› rikkalik, külluslik vrd rikas (4. täh.) Saak osutus väga rikkaks. Sügisaia rikas andam. Imetlesin tema musta rikast juust. Rikka kasvuga habe. Rikkas õierüüs õunapuuaed. Piimatoodete valik on senisest rikkam. Meie mõistatuste repertuaar on rikas. Kunstnik kasutas oskuslikult värvi rikkaid võimalusi. Järvestiku rikas taime- ja loomariik. Rikas sõnavara, kartoteek, raamatukogu. Rikka häälega laulja. *Valge ja punane villane lõng segunevad rikkaks kirjaks – kolmnurki selles, nelinurki, triipe ja tähne. L. Kibuvits.

see ‹selle, seda, sellesse e. sesse, selles e. ses, sellest e. sest, sellele, sellel e. sel, sellelt e. selt, selleks e. seks, selleni, sellena, selleta, sellega pl need, nende, neid, nendesse e. neisse, nendes e. neis, nendest e. neist, nendele e. neile, nendel e. neil, nendelt e. neilt, nendeks e. neiks, nendeni, nendena, nendeta, nendega› ‹pron›
I. substantiivne ja adjektiivne näitav asesõna, mida kasut. otsesel viitamisel ümbritsevale reaalsusele
1. kõnesituatsioonis sisaldab viidet lähedal asuvale v. muidu tähelepanu objektiks olevale isikule, loomale, esemele v. olukorrale. a. ‹substantiivselt›. See siin on minu poeg. See on ju Tiina. Kes need on? Vaadati lähenejat, et kes see küll võiks olla. Vaatas Ingeri poole, see istus kiiktoolis. Mis loom see on? – See on siil. See on ilusam pilt kui too. Mul pole rohkem kindaid kui ainult need. See esimeses reas on sinu koht. Seal on järv, vaadake ometi seda! Mis lärm see on? Ja mida see siis tähendab? b. ‹adjektiivselt›. Kes see mees on? Kõik need mehed tulevad minuga kaasa. Seda koera ei maksa karta. See puu hakkab vist ära kuivama. See kleit näeb kena välja. Nendest kingadest küll enam asja ei saa. See korv seal on sinu jaoks. Mina töötan siin selle laua taga. Lähme nüüd seda teed! Nendes paikades olen ma esimest korda. Selle kandi inimesi ma tunnen hästi. Vaata, kas see lause on õige! Nende ridade kirjutaja on asjas täiesti veendunud. Korista see korralagedus siit ära! Missugust õuna tahad? – Seda.
2. ‹adjektiivselt› sisaldab viidet parajasti kulgevale, ka just möödunud v. peatselt saabuvale ajale, parajasti esinevale olukorrale jms. Töö tuleb valmis saada sel aastal, sel kuul, selle aastanumbri sees. Selle päeva parim tulemus. Ta käis neil päevil 'hiljuti' meil. Ta peaks neil päevil 'varsti' saabuma. Homme sel ajal asume teele. Vanaema on ehk ka selle aja peale juba kodus. Selle hooaja etendused algasid eile. Nii, seks korraks on kõik. *Seda puhku oligi õnn nendega niihästi töös kui ka armastuses. A. H. Tammsaare.
II. ‹substantiivselt› (viitab tekstis mainitule v. mainitavale)
1. viitab substantiiviga nimetatud objekti(de)le. a. (viide esemele, loodusobjektile, nähtusele, olukorrale). Ühistul oli aurik, peale selle veel väiksemaid laevu. Vaatas kella, see näitas seitse. Heitis diivanile, jalad üle selle otsa. Võtsin ajalehe, kuid ei avanud seda. Laotas pildid lauale ja hakkas neid uurima. Toal oli vaid üks aken ja seegi pisike. Võttis maha noori kaski ja viis need linna turule. Ilus heinamaa, sellelt saab rohkesti heina. Karula ümbruses on rohkesti järvi, tuntuim neist on Pikkjärv. Kuupalk 5000 krooni, sellega võis tol ajal juba kenasti elada. Pikemaid luuletusi on vähe ja need on ka vähem õnnestunud. Kaltsium ja selle ühendid. Vanainimese mälu, see on kehv. Teeb muudkui oma tempe, nende peale on ta meister. Pärast esimest varastamist kujunes see tal harjumuseks. Ajad muutuvad ja meie ühes nendega. Inimese elu, see on ju nii üürike. Kelle kord on toitu valmistada? – Eks see ole minu kord. *Hakkas tibutama. See oli vastik peenike sügisvihm. E. Vetemaa. *Mõni üksik, ähmane kogu kerkis hetkeks pimedusest ja kadus sesse taas. V. Õun. b. (viide isikule vm. elusolendile). Mees, tema naine ja selle õde. Poisid narrisid tüdrukuid, aga need ei teinud väljagi. Jõe ääres nähtud üht vanameest, kes see muu oli kui Priidu. Noored, need tahavad ei tea mida. Tüdruk nurus nii kaua ema kallal, kuni see järele andis. Palume, et Jüri meid aitaks. – Asjata, ei see aita kedagi. Ta jälestab kasse, need ajavad talle judinad peale. Musträstas meenutab kuldnokka, kuid on sellest veidi suurem. *Usu sa nüüd tüdrukuid! Hullutavad ja valetavad, kuradid! On see küll üks sugu! A. Antson.
2. ‹sg.› viitab verbiga v. verbikonstruktsiooniga väljendatud tegevusele v. olukorrale. Püüdis põgeneda, aga see osutus võimatuks. Lõõbite niisama või on selle taga midagi. Ta pilkab teisi, aga teeb seda vaimukalt. Lõpuks hakkas ta õppima, sest sellest polnud nagunii pääsu. Minu meelest on see barbaarsus oma alamaid niiviisi kohelda. Kiirustasin, aga sellest hoolimata jäin bussist maha. Mis see siis ära ei ole – paar kilomeetrit jala minna. Järves võis supelda ainult selleks ettenähtud kohtades. *Paanikasse sattuda oleks kõige halvem: see viiks otsekohe kindlasse surma. M. Unt.
3. viitab kõrvallauset alustavale relatiivpronoomenile kes v. mis. Kes kohal käis, see nägi. Kes varem tulid, neile ma juba rääkisin. Läks sellega, kellel tema jaoks aega. Laadal oli palju neid, kes niisama vaatasid ja uudistasid. Mida heaga ei saa, see võetakse kurjaga. Pall oligi see, mida ma saada tahtsin. See, mida ma kartsin, läkski täide. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb. Kes ees, see mees. Kes otsib, see leiab. Kel vägi, sel võimus. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Mida külvad, seda lõikad. Mis hundi suus, see hundi kõhus. Mis silmist, see südamest. *Aga Hansa pole enam see, mis oli. Visby langemisega hakkas kogu liit allamäge lohisema. H. Sergo. | (kinnitavalt, rõhutavalt). Mis tehtud, see tehtud. Otsis küll, aga mis kadunud, see kadunud. Kotti enam ei mahtunud, mis täis, see täis. | (koos adjektiivi v. adverbi komparatiiviga korrelatiivseis ühendeis mida ... seda v. seda ... mida). Mida varem, seda parem. Mida valusam vits, seda parem laps. Mida enam sa üht asja keelad, seda enam hakatakse teda tahtma. Mida aeg edasi, seda mõttetum tundus kõik. Manitsused mõjuvad seda vähem, mida rohkem neid jagatakse. *Keegi tähelepanelik kirjanik on väitnud, et naine armub meisse seda tugevamini, mida vähem meie temasse armunud oleme.. P. Viiding.
4. ‹sg.› (viitab kogu kõrvallausele). Kas minna või jääda, seda ei olnud kerge otsustada. Kust ta raha sai, seda ei teadnud keegi. Sõda oli varsti lõppemas, see oli selge. Ta kõneles sellest, kus käinud. Sellest saab juba aasta, kui ema suri. Neid jutte räägitakse selleks, et Villemit vihastada. Kõnelus lõppes sellega, et lubasin maale sõita. Ma ei tulnud selle pealegi, et voodi alla vaadata. See oli ju alles eile, kui ta lubas sind aidata. Sest pole midagi, et nii läks. Küsimus on selles, kuidas edasi elada ja olla. Pärast seda, kui oli natuke puhatud, jätkus töö. Selle asemel, et tööd teha, looderdate niisama ringi. *Majas on seda igavam, et parun jälle nädalaiks ära on reisinud.. E. Bornhöhe.
5. ‹sg.› viitab sõltumatule osalausele, iseseisvale lausele v. pikemale tekstilõigule. Ta ei leidnud oma asju ja see ärritas teda väga. Teised hakkasid temast kõrvale hoidma, aga mis hoolis tema sellest! Igas paigas on oma tavad, peale selle kehtivad aga veel üldised normid. Talu üldsuurus oli 47 ha, sellest põllumajanduslikku maad ligi 30 ha. Tähtsal kohal oli kaubitsemine; see toimus nii maa kui mere kaudu. Jõe äärde minna Ats ei tohtinud, selle oli ema kõvasti ära keelanud. Vedeled terved päevad ringi, kas see on kellegi komme! Mihkel oleks kindlasti tulnud, kui teda oleks kutsutud; selles olen ma täiesti kindel. Seda tahan ma kõigile öelda: olge ettevaatlikud! Sõprust pole ta minuga pidanud – ja seda pole tarviski. Hea, et ütlesid; ise ma selle peale poleks tulnud. Sa oled ju minust noorem. – Noorem või vanem, mis see loeb. Riina sai matemaatikas kahe. – No see veel puudus. *Oli nagu piibuork, aga näe, misuke nüüd... Eks sest ole ka oma viisteist aastat juba, või rohkemgi veel. B. Alver. | (nõustuvates, möönvates ütlustes). Aga harjutada tuleb palju. – Selge see. Aega on vähe jäänud. – Seda küll, aga tuleme toime. Te olete arst. – Seda küll. *Stsenaarium oli labane ja tehislik, seda küll.. E. Vetemaa. *Sellest tõusis muidugi suur jama, selge see. A. Maripuu. | seda ‹rõhutavalt komparatiivse adjektiivi v. adverbi ees›. Ah te olete juba ennist tuttavad, seda parem. *Tema nime ei ütelnud Juula. Seepärast oli asi metsaisanda meelest seda põnevam ja salapärasem. E. Vilde. *Arvasid, et las kasvatab veel pisut konti, küllap hiljem seda jõudsamini koolitarkuse kallal rassib. E. Männik.
6. esineb ühendites see tähendab, see on selgituse, täpsustuse v. paranduse ees. Ma tulen homme, see tähendab juba täna. Pesu tuleb pesta leiges, see on kuni 40-kraadises vees.
III. ‹adjektiivselt› (osutab, et põhisõnaga tähistatud isikut (vm. olendit), eset, nähtust, olukorda on juba mainitud (v. on see konteksti põhjal iseenesest arusaadav)
1. põhisõna kordab mainitut sama sõnaga. Elas kord kuningas ja sel kuningal oli tütar. Tulid mingid mehed, aga ma ei tunne neid mehi. Andres küll, aga mitte enam see endine Andres. Keegi on siin käinud; ma tahan teada, kes oli see keegi. Tubade vahel on uks, ja see uks ei käi lukku. Oli üsna keeruline töö, aga Märt tundis seda tööd. Mul oli tunne, et kõik ebaõnnestub, ja see tunne ei petnud mind. Teile on kiri? – Kes selle kirja tõi? *Avamerelt kuuldus lainete kohinat. Ja selle kohina sisse tungis äkki madal, veniv, loomalik karjatus. M. Unt.
2. põhisõna kordab mainitut mingi üldistava v. ümberütleva sõna v. tekstiga. Õu võõraid täis; ei tea, kes need inimesed on. Ma otsin Reinu juba tükk aega, aga see mees on kuhugi kadunud. Ta silitas Paukat ja rõõmustas, et oli just selle koera kaasa võtnud. „Tõde ja õigus” meeldib talle; ta on seda teost mitu korda lugenud. Oli juba ammu kavatsenud vanaema vaatama minna, aga alles täna võttis selle käigu ette. Tulge nädala pärast, ehk selle aja peale selgub midagi. Maja näis pimeda tondilossina, seda muljet süvendasid kriuksuvad uksed. Ütlesin, et olin koosolekul, aga see vale ei läinud läbi. Minu meelest on asi halb, aga see arvamus võib ka väär olla. Mõtles vahel surmast, et seda teed peame kord kõik minema. Tööd ta teeb, ses suhtes ei saa talle midagi ette heita. *Paar tuhat hektarit põldu, teist seda osa metsa, avarad uudismaad. J. Tillo. *„Aga naine toidab meest ja last,” tähendas Andres. – „Noh, Miinal seda va jäksi ikka on,” arvas Mari. A. H. Tammsaare.
3. osutab järgnevale kõrvallausele, mis annab põhisõnaga tähistatule lähema iseloomustuse. Ta on seda sorti inimene, kes ei läbe teisi lõpuni kuulata. Mõtlen sageli neile sõpradele, kes sõjast tagasi ei tulnud. Sel kohal, kus enne oli põld, laiutab nüüd võsa. Ta käis nähtavasti sel ajal, kui ma poes olin. Sest ajast saadik, kui see juhtus, pole ma rahu leidnud. Kas sa tead seda lugu, mis Teeduga juhtus? Seda head, mis sa oled mulle teinud, ei unusta ma kunagi. Pole seda nägugi, et tal võiks raha olla. See polnud enam see Andres, keda ma mäletasin esimesest kohtumisest. | ‹ka elliptiliselt, ilma kõrvallauseta›. *Siis on mul kanavarbad silmade all, kortsud otsmikul, kurrud näol, kehagi pole enam see. M. Traat.
IV. ‹adjektiivselt ja substantiivselt› kõnek (sisaldab umbmäärast viidet v. esineb hoopis millelegi viitamata)
1. ‹substantiivselt, korduvana› osutab kellelegi v. millelegi, seda konkreetselt nimetamata. a. Härra, kodanik see ja see. Pandi kirja, et see ja see on temalt nii ja nii palju laenanud. *Nimestik täitis kaks veergu ptiikirjas. Haavatud – need ja need, langenud – need ja need, teadmata kadunud – need ja need.. A. Kurfeldt (tlk). b. ‹adjektiivselt›. Saabus telegramm – tulen sel ja sel kuupäeval selle ja selle rongiga. See ja see asi vaja veel korda ajada. *.. neile ütled aga: nii ja nii palju nõutakse seda ja seda maksu, siis on nad rahul! G. E. Luiga.
2. ‹koos pronoomeniga teine› esineb mitmesugustes väljendites. a. ‹substantiivselt›. Sõja ajal juhtus meie külas seda ja teist. Eks kodus ole ikka seda ja teist teha. Tean temast seda ja teist. Lapsena unistasime sellest ja teisest. Seda või teist oleks veel vaja hankida. Ta jutustas täpselt, mis sellel või teisel seljas oli. Üks tegi seda, teine teist. *Oleks veel et tõbi küljes või ülearu vana, aga ei seda ega teist. I. Sikemäe. *Kiir tõmbab otsaesise kipra ja naeratab suunurgaga, mis võib-olla kahetsust, võib-olla laitust, võib-olla seda kui teist korraga peab avaldama. O. Luts. | (pehmendavalt, mahendavalt mingite ütluste kohta). Ta sõimas, nimetas mind selleks ja teiseks. *Mina olla tuupija, mina olla puupea, mina olla see ja teine, mina ei lugeda midagi. M. Metsanurk. b. ‹adjektiivselt›. Mitmed kutsutuist jäid sel või teisel põhjusel tulemata. Asja kaaluti seda ja teist kanti pidi. *.. alati rahulik ja lahkete pilkudega, ajas [direktor] mõnikord selle või teise õpilasega juttu. K. A. Hindrey.
3. kasut. mittemeenuva v. mitte päriselt sobiva sõna asemel. Kas sa uut filmi oled näinud, noh seda..., mitte ei tule nimi meelde. *Teil on vist igasugused need... hoidjad ja tädikesed. V. Beekman.
4. (eufemistlikult, vihjates millelegi sugueluga seotule). Ei tea, kas Ants on oma tüdrukuga ka juba seda (asja) teinud. Noorikul peaksid varsti need päevad 'sünnitusaeg' kätte jõudma.
V. kõnek kindla tähenduseta, lauses hrl. mõnda teist sõna rõhutada aitav sõna, vahel ka lihtsalt täitesõna
1. ‹substantiivselt›. Kes see tuli? Kes need seal kolistavad? Kes see soojaga ahju kütab! Kes see teise sisse, hinge näeb! Kes see teab, kuidas kõik alguse sai. Kellel see aega oli kaks korda käia! Kellel see inimesel nii suur jalg on! Mis mees see ennemalt meil käis? Ei tea, kumb see kumma maha jättis. Mis mul siin viga, kus see paremgi on! Ootame veel, kuhu see kiire! Millal see enne on metsaalust riisutud. Mis õppimine see öösel enam on. Küllap jõuame, asi see jõuda pole. | (hüüatustes). Seda kisa ja kära mis laadaplatsilt kostis! Oh seda õnne ja rõõmu! Oh seda pidu ja põlve! Oh seda püha lihtsameelsust! Oi-oi seda häda! *Et see õhtu ka nii ruttu tuleb! M. Traat.
2. ‹adjektiivselt›. Kuhu see Peeter siis läks? Aga poiss, see varganägu, oli juba jalga lasknud. Et see ema ka juba ei tule! Ah siis niisugune ongi see suitsutare. See joomine on ikka hull asi küll. Kes neid külmi kartuleid enam sööb. Sa oled jälle seda va kärakat pruukinud. Ei tea, mis see ilm täna teha võtab. Mis see mõni piisk vihma teeb! Paljuke siis inimesele neid elupäevi antud on! Ega töö ise polegi nii hull, aga see pealehakkamine. Jäta juba see igavene irisemine! Kaua see inimene ikka kannatada suudab! *Kus see häbi – meil korralik talu – ja kakeldakse! M. Metsanurk.
VI. ‹ühendsidesõna osana› seda enam et, selle asemel et, selleks et, sellele vaatamata et, sellest hoolimata et, pärast seda kui, sel ajal kui vt et, vt kui

valgalane ‹-se 5› ‹s›
Valga (v. Valgamaa) elanik. Karula Pikkjärv on valgalastele suviti väljasõidukohaks.

vihane ‹-se 4› ‹adj›

1. viha tundev, seda väljendav; väga pahane, kuri, tige. Olin vihane, et mind ei usuta. Ema on pahanduse pärast väga vihane. Tüdruk oli poisi peale vihane. Petetud mees sai vihaseks. Ta oli nii vihane, et oleks teisele kallale tormanud. Põrnitseb vihase näoga. Isa heitis pojale vihase pilgu. Ta hääl muutus vihaseks. Vihased sõnad, žestid. Vihane koer oli valmis säärde kinni kargama. || loomu poolest kuri. *Karula mõisas olnud väga vihase südamega kubjas. J. Lattik.
▷ Liitsõnad: maru|vihane, pool|vihane, puru|vihane, tuli|vihane, äkkvihane.
2. (intensiivsuselt) äge, kange; raevukas. Vihane võitlus, lahing. Vaenlane avaldas vihast vastupanu. Poiste vahel käis vihane kaklus. Kõige vihasem uue korra vihkaja oli endine parteijuht. Töö peale on Rein vihane vend. Möllas vihane raju. Meri on täna vihane. Mere vihane kohin. Laine läheb järjest vihasemaks. Tuul puhus järskude vihaste iilidena. *Näe, keerab sealt kirdest päris vihast värvi pilvi kokku. Äkki annab öösel siia kõva äikesevihma selga. E. Rannet. || piltl (haavade vms. kohta:) mädanev v. mädanema kippuv; ohtlik. Vihane vistrik nina all. *.. [haav] mädanes tugevasti, kuid polnud siiski eriti vihase iseloomuga. A. Jakobson.