[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

era|kool [-i]
kool, mille ülalpidajaks on eraisik, eraühing v. eraorganisatsioon. H. Treffneri gümnaasium oli tuntumaid erakoole Eestis.

kana|koole
bot varakevadel õitsev südajate v. neerjate lehtede ja kuldkollaste õitega taim (Ranunculus ficaria). Oja ääres kollendasid kanakoolmed.

kana|tool
van varbadest puur v. varbadega eraldatud paik talutoas (näit. sängi all) kanade hoidmiseks talvel. *Tagaseinas seisis teomehe ühesambaline poludi ehk nõndanimetatud „postvanker”, mille alla varbadest kanatool oli ehitatud. E. Vilde.

karakal ‹-i, -i 10› ‹s›
zool Aafrika ja Aasia poolkõrbete ilvesetaoline kollakashall kaslane, kõrbeilves (Felis caracal)

karakull ‹-i 21› ‹s›
karakullnahk. Must, hall, pruun karakull. Karakullist müts, kasukas.

karambool ‹-i 21› ‹s›
kahe piljardipalli tabamine ühe löögiga; punane piljardipall

karbool ‹-i 21› ‹s›
karbol

karneool ‹-i 21› ‹s›
geol poolvääriskivina kasutatav lihapunane kaltsedon. Karneoolist ehted.

karriool ‹-i 21› ‹s›
kerge kahe rattaga üheistmeline hobusõiduk

karva|pool [-e]
(naha) karvane külg. Põdranaha karvapool.

keha|kool [-i]
(näit. võimlejatel, rahvatantsijatel) keha koolitatus, selle valitsemine (hea rüht, liigutuste koordinatsioon vms.)

koera|kool [-u]
bot väikeseõieline parasvöötme rohttaim, mille mõned liigid on kiutaimed (Apocynum). Siberi koerakool ehk kendõrr.

kõrg|kool [-i]
kool, mis annab kõrghariduse (ülikool, instituut vms.)

küla|kool [-i]
aj vallakool. Käis kolm talve külakoolis.

maa|kool [-i]
Palju väikesi maakoole on likvideeritud.

parabool ‹-i 21› ‹s›

1. mat kõverjoon, mille iga punkti kaugused fookusest ja juhtsirgest on võrdsed. Vabalt langev keha liigub mööda parabooli.
2. kirj mõistujutt. Parabool sinepiivast, ärakadunud pojast.

tava|kool [-i]
tavaline kool (vastandina erikoolile)