[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

Leitud 50 sobivat artiklit.

eba|puhas

1. määrdunud, must, räpane. Ebapuhtad toidunõud, aknaklaasid. Linnake jättis ebapuhta, kasimatu mulje.
2. moraalselt laidetav. Ebapuhtad mõtted ja teod. Ebapuhas südametunnistus. Ajab ebapuhast äri. *Ebapuhtad vahendid viivad ebapuhtale eesmärgile. L. Mäll (tlk).
3. muid aineid v. osiseid sisaldav. Ebapuhas aine, seemnevili.
4. ebatäpselt tehtud v. moodustatud; mingit kõrvalilmingut omav. Ebapuhas töö, viimistlus, õmblus, kant. Ebapuhas stiil (näit. ujumisel). Ebapuhtad riimid. Ebapuhas kõla, koosmäng. Ebapuhtad südametoonid.

hooplema ‹hoobelda 49›
kiitlema, suurustama, kelkima; uhkustama. Hoopleb oma rikkusega, saavutustega, naljadega, vägitegudega. Leidsid ka, millega hoobelda. Mis sa tühja, ilmaaegu, muidu, niisama hoopled! Mehed hooplesid vastastikku, üksteise võidu, piinlikkust tundmata oma seiklustega. Hoopleb kaaslaste ees, et tal on auto. Rein hooples, kuidas ta kontrolltöö maha kirjutas. „Mina ussi ei karda!” hoopleb tüdruk. See kant järvede rohkusega hoobelda ei saa. Hooplev jutt, toon.

iga kant lõikab vt kant

jalg ‹jala pl. gen jalgade e. ‹koos postpositsiooniga ka› jalge 23› ‹s›

1. inimese v. ahvi alajäse; linnu tagajäse; paljudel loomadel, putukatel jm. üldse jäse v. kulgemiselund; ka labajalg, (taga)käpp. a. (inimese kohta). Parem, vasak jalg. Pikad, sirged, saledad, sihvakad jalad. Lühikesed, jämedad, kõverad jalad. Suur, väike, kitsas, lai jalg. Kiired, kärmed, väledad, nobedad jalad. Haiged, terved jalad. Metsavahil peavad head jalad olema. Jalad on väsinud, kanged, paistes, rasked kui tina. Jalad on rangis. Jalg on lääpas. Jalad mustad kui sea sõrad, külmad kui konnal, punased kui kurel. Jalad on kuresaapais 'külmast ja tuulest lõhenenud nahaga ja punased'. Jalad pikad kui koodid. Jalad nagu pakud, sambad. Jalad ei tõuse enam, käivad väsimusest risti. Jalad valutavad, tuikavad, pakitsevad, surisevad. Jalg, jalad on pikast istumisest (ära) surnud. Jalad ei kuula sõna, ei käi, ei kanna, on (põlvist) nõrgad, pehmed, vedelad, väsinud, nagu vatist. Jalg, jalad on vanadusest töntsiks jäänud. Sul on noored jalad; sa noorem, jalg kergem. Jalad käivad kui värtnad. Jookseb, nii et jalad käivad kuklasse. Jalad läksid, kadusid alt ja matsatasin täies pikkuses jääle. Lähen, kuhu jalad viivad 'eesmärgita, ükskõik kuhu'. Istub, jalad koos, ristis, jalg üle põlve. Laskis jalad üle koormaääre rippu. Jalgu tõstma, siputama, püsti ajama. Jalgu puhkama, sirutama. Jalgu puhastama, pühkima. Hirm võttis jalad nõrgaks. Ajab jalad harki, laiali. Seisab, jalad harkis, koos. Poisid püüdsid maadeldes teineteisele jalga taha panna. Lõin jala vastu kivi. Jalg vääratas. Nikastas, väänas, murdis jala. Jalg pandi kipsi, lahasesse, on kipsis, lahases. Lonkab üht jalga, on ühest jalast lombakas. Kooditab, kõlgutab jalgu. Lõi jalga vastu maad, trampis jalgu. Vahetas seistes jalga. Vaheta jalga, sul on vale jalg! (marssimisel). Astub õiget, vale jalga. Astuvad jalutades ühte jalga. Pole ruumi jalgagi maha panna. Lippab, nagu oleks sada paari jalgu all. See jää veel jalga ei kanna. Jookse või jalad rakku. Pani jala ukse vahele. Viskas ühe jala üle teise. Saapad ei ole jala järgi, hõõruvad, vaevavad jalga. Kass mehkeldas perenaise jalgade ümber. Pall veeres tal kahe jala vahelt, jalgade vahelt läbi. Jalgu kinni panema, lahti võtma. Panen, tõmban kingad, saapad, püksid jalga. Kas proovisid neid kingi jalga? Ära mine palja jalu, pista, torka midagi jala otsa! Mul lõi kramp jalga, jalgu. Sukad ja saapad on jalas. Võttis sokid, kingad jalast. Poiss astus naela jalga. Tal on jooksva jalus, jalgades. Jüri võttis Antsul jalust kinni. Jooksis lapse jalust maha. Lõi teise jalust vigaseks. Taat on hommikuti jalust kange. Jalale võtt! (püssi asendit määrav käsklus). Jalule tõusma, hüppama, kargama. Vanake ajas, upitas end pikkamisi jalule. Aitas kukkunu jalgadele. Haige läks omal jalal autosse. Joobnu taarus jalgadel. Olin nii väsinud, et vaevu püsisin jalul. Istekohta polnud, tuli kogu aeg jala peal 'püsti' olla. Tõttas kärmel jalal 'kiiresti' käsku täitma. Tammub ühelt jalalt teisele, jalalt jalale. Mees kukkus jala pealt 'püsti olekust' kokku ja oligi surnud. Ants lõi Jukut jalaga, andis Jukule jalaga. Tee on niisugune, et kuiva jalaga, kuivi jalu läbi ei pääse. Ärge kandke, tassige, tooge jalgadega pori tuppa! Nii pime, et ei näe jala ette(gi). Vanake astus nõrkevi, vankuvi, värisevi jalu oma teed. Poiss lippas tulisi jalu 'väga kiiresti joostes' kodu poole. Valel on lühikesed jalad. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Kui pead ei ole, siis peab jalgu olema. *Ma juba astusin Kõrele jala peale, et pidagu pool suud kinni. O. Luts. b. (loomade kohta). Lehma, pardi, konna, putuka jalad. Esimesed, tagumised jalad. Kõrge jalaga lehm, hobune. Madala jalaga koer. Hobuse jalad pandi kammitsasse. Poegadega kanale oli pael jalga pandud. Hobune püherdas, jalad taeva poole, vastu taevast. Kits ajas, lõi jalad vastu ega lasknud ennast paigalt liigutada. Koer tõmbas saba jalg(ad)e vahele. Põrsas läks kõigi nelja jalaga moldi. Jalga! (käsklus hobusele jala tõstmiseks). Hobune hoiab (üht) jalga. Hobused magavad jala peal 'seistes'. Lehm jäi jalust ära. Sälg pillub joostes jalgu. Koer käis naabrite ukse ees jalga tõstmas 'pissil'. Kass kukub alati jalgade peale. Rebane teeskles surnut, jalad sirevil. Lehm lõi jalaga lüpsiku ümber. *Aluspinnal roomab labatigu oma lameda lihaserikka jala abil. J. Piiper.
▷ Liitsõnad: hoo|jalg, komp|jalg, kraap|jalg, kunst|jalg, könt|jalg, laba|jalg, lamp|jalg, masa|jalg, nõja|jalg, puu|jalg, pänt|jalg, päta|jalg, rang|jalg, tugi|jalg, tõukejalg; ees|jalg, haard|jalg, istu|jalg, jooksu|jalg, kõnni|jalg, roni|jalg, sibli|jalg, taga|jalg, ujujalg; kaheksajalg vrd värsijalg vrd käsk|jalg, vrd üksjalg.
2. alumine kandev v. toetav osa. a. (esemel, moodustisel vms.). Laua jalg. Peenikeste kõverate jalgadega tool. Jõulukuuse puust, metallist jalg. Kerilaua, lambi jalg. Vokil on kolm jalga. Jalaga õmblusmasin. Tšello on varustatud teravaotsalise jalaga. Lihaastja toetub kolmele madalale jalale. Trükitüübi jalg. Jalaga kauss, vaas, joogiklaas. Ausamba, monumendi, obeliski jalg. Väikesed majakesed viinamäe jalal. Seene maapealne osa koosneb jalast ja kübarast. *..kui Toompea kantsi kõrgelt jalalt / ma esmakorda nägin merd. J. Sütiste. *Ka siis, kui .. oma vili jalal pudiseb, ei tohi seda hingamisepäeval koristada.. J. Peegel. b. (abstraktsemalt:) alus, põhi; sellest tulenev seisund, olukord. On oma elu seadnud heale, kindlale, tugevale jalale. Elab jõukal, kindlal jalal. Ta on naabritega heal, sõbralikul, halval jalal. Meie suhted peaksid paremal jalal olema kui seni. Oota, kuni majapidamise kindlamale jalale saan. *Minu äi ei ela sugugi nii suurel jalal. E. Vilde. *Mõisnikku oleme orjanud siin ja vabale jalale oleme tõusnud siin. Mart Kalda.
▷ Liitsõnad: korstna|jalg, mäejalg; kolm|jalg, küünla|jalg, pukk|jalg, tulejalg vrd hakkjalg vrd kangas|jalg, vrd raejalad.
3. ‹liitsõna järelosana› (esineb taimenimetustes)
▷ Liitsõnad: hani|jalg, kilp|jalg, kuusk|jalg, maa|jalg, põis|jalg, raun|jalg, sõna|jalg, varesjalg.
4. endisaegne pikkusmõõt, umbes 30 cm. 6 jalga pikk. 1 jalg = 12 tolli.
▷ Liitsõnad: kant|jalg, ruutjalg.
5. van joogipoolis, alkohoolne jook. *Vana Jaak tuli.. toast pudeliga ja pakkus enne meile, siis poistele pühade jalga. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: pulma|jalg, titejalg.

kaeluse|kant
kaeluse äärisriba. Pluusil, kleidil oli kaelusekant teisest riidest.

kant ‹kandi 21› ‹s›

1. kahe nurgi asetseva pinna v. tahu ühinemisserv, vahel ka vastav pind v. tahk. Laua, kapi, kasti teravad kandid. Telliste kandid on transportimisel rikutud. Viili kandid. Arheoloogid leidsid kulunud kantidega jahvekivi. Mutril on kuus kanti. *Poisi sile nägu läks nukiliseks, lõualuude kant tungis äkki esile .. M. Rebane. | piltl. Küll elu talt kõik teravad kandid maha nühib.
2. riietusesemele äärisena õmmeldud riide- v. nahariba. Kitsas, lai kant. Kantidega kostüüm. Särgi, põlle, kleidi kandid. Kandiga õmblus, palistus. Kandiga kaunistatud põll, kaelaava. Karusnahkse kandiga kapuuts. Peas oli tal ümmargune punase kandiga müts. || (üldisemalt:) külge püstloodselt ümbritsev ääris. *..lillepeenar, millele murumätaste halja kandiga oli antud südame kuju. M. Raud.
▷ Liitsõnad: kaunistus|kant, palistus|kant, äärekant; käise|kant, püksikant.
3. (ebamääraselt:) teat. ümbruskond, ümbrus, piirkond, maanurk. Tartu, Viljandi, Abja, Avinurme kandi mees. Ta on Kunda kandist pärit. Ta elas kusagil Pelgulinna, Sõle tänava kandis. Ühe kandi inimesed. Ma pole teda varem siin(pool) kandis näinud. Seal kandis oli kõvasti sadanud. Siia kanti on mujalt rahvast tulnud. Siinset kanti ma tunnen hästi. See oli talle täiesti võõras kant. Meie kandis seda kommet ei ole. Kust kandi mehi olete? See kant siin on metsavaene. Me elame samas kandis. Uudis levis igasse kanti. Hulkus sadama kandis ringi. Raudtee kandist kostis püssipauke. || teat. suund, külg, ilmakaar. Kust kandist on täna tuul? Mehed lähenesid majale mitmest kandist. Nad olid eksinud ega teadnud, kus kandis on kodu. Maantee on hoopis teises kandis. Te lähete ju valesse, teise kanti. Ehmunud lapsed põgenesid igaüks ise kanti. Keeras end peegli ees mitut kanti. Kõmpisin linnakese kümmet kanti 'väga mitmes suunas' läbi. Uuris autot igast kandist. *Meri otse tuppa ei paista, aga kolme kanti on ta ometi siinsamas kaldakinkude taga .. A. Hint. | piltl. Tema huvid kaldusid teise kanti. Teada ju, kuhu kanti tema mõte hoiab. Puudus üksmeel: igamees vedas, kiskus ise kanti. Jutt pööras, keeras ohtlikku kanti, ohtliku kandi peale. Tal pea lõikab, jagab iga kandi pealt. Poiss hoiab juba kolmekümne kanti. *Palju seda uut esimeest siiski usaldada võib või mis kanti mees ta üldse on? R. Vellend.
▷ Liitsõnad: kodu|kant, sünnikant.
4. kõnek vaatlus- v. käsitlusaspekt, millest millelegi v. kellelegi lähenetakse. Asja kaaluti mitmest kandist, mitut kanti, mitme kandi pealt. Andmed on mitut-setut kanti kontrollitud. Seda võis kümmet kanti 'väga mitut moodi' tõlgendada. Asju tuleb õige kandi pealt vaadata. Tore mees igast kandist. Ta on igat kanti tubli mees. Mis kandi pealt ka ei vaataks, ikka miski ei klapi. Mõne kandi pealt, mõnest kandist on ta imelik mees. Las õpib elu ka sellest kandist, selle kandi pealt tundma.
5. kõnek kantmeeter. Viissada kanti kände, kive. Tee sillutamiseks kulus mitukümmend kanti kruusa.

kanti ‹adv›
(täis)nurka moodustavaks, vinklisse, nii et tekib kant. Palgid tahuti kirvega kanti. Lõi peenarde ääred labidaga kanti.

iga kant lõikab
igas suhtes läheb korda. *Tema käib koosolekutel, mina teen tööd, ja iga kant lõikab. L. Kerge.

kant|jalg
van kuupjalg

kant|kaunistus
Pits- ja kantkaunistusega suvekleit. Seeliku allääres on kantkaunistus.

kant|kivi
ehit neljakandiliseks tahutud kivi. Kantkividest müür, sein.

kant|meeter
kõnek kuupmeeter. Koristati üle 19 000 kantmeetri kive.

kant|palk [-palgi]
pruss

kant|pea
kõnek kanti lõigatud siilisoenguga ülbe kuritegelik tegelane. Kantpea parkis oma mersu invaauto kohale. Kasiino ees luusib nahktagides kantpäid.

kant|süld
van kuupsüld. *Seepärast andis Ungern-Sternberg tükitöö: kantsülla kivide kohaleveo eest haljas hõberubla. H. Sergo.

kaunistus|kant
Pluusi ehivad kaunistuskandid.

kivi ‹9› ‹s›

1. looduses, maakoores esinev kõva mineraalne aine. Paemurrus murtakse kivi. Kivist alusmüür, hoone, kindlustus. Liikumatu kui kivist kuju. Porised teed on talve tulekul muutunud kõvaks kui kivi.
▷ Liitsõnad: juudi|kivi, kilt|kivi, küüne|kivi, liiva|kivi, lubja|kivi, nõrg|kivi, pae|kivi, pimss|kivi, põlev|kivi, päeva|kivi, räni|kivi, sarv|kivi, savikilt|kivi, tilke|kivi, tule|kivi, vilgu|kivi, õlikivi.
2. kõvast mineraalsest ainest looduslik keha. Kõva, rabe, ümar, lapik, veealune kivi. Karjamaal oli kivi kivis kinni. Põldudel lõhuti, korjati, koristati, kaaluti kive. Koorem kive. Kividest laotud aed. Poiss ronis suure kivi otsa. Seisab kivil, kivi otsas. Istus kivile. Jõest saab mööda kive kuiva jalaga läbi. Kivid veeti hunnikusse kokku. Lõin jala vastu kivi. Puuris kivisse augu. Poisid loopisid, pildusid kividega. Ehitusmaterjalina kasutati kive ja savi. Läks nagu kivi põhja. See ülesanne oli mul nagu kivi kaelas. Ega õnnetus käi kive ja kände mööda. Veerevale kivile ei kasva sammalt. Terav kirves leiab kivi. | (piltlikes väljendites). Ega temagi süda kivist 'tundetu' ole! Kividki peaksid kisendama (ütlus väga suurest kuritööst v. ülekohtust rääkides). || sellest töödeldud, vahel ka tehislikku päritolu ese. Veskis oli jahvatamiseks kaks paari kive. Teadlase sünnikohta asetati tema bareljeefiga kivi. Kaks kõva kivi ei tee head jahu.
▷ Liitsõnad: graniit|kivi, hiigel|kivi, hiiu|kivi, kalda|kivi, kant|kivi, klibu|kivi, loodus|kivi, maa|kivi, mere|kivi, muna|kivi, põhja|kivi, põllu|kivi, ranna|kivi, raud|kivi, ränd|kivi, sala|kivi, veer|kivi, võlu|kivi, ümarkivi; alus|kivi, ankru|kivi, ehitus|kivi, haua|kivi, hiie|kivi, ihna|kivi, ihumis|kivi, iste|kivi, jahvatus|kivi, jahve|kivi, kalmu|kivi, kerise|kivi, klomp|kivi, kolde|kivi, kultuse|kivi, kupitsa|kivi, käia|kivi, käsi|kivi, lautri|kivi, lihvimis|kivi, lingu|kivi, litograafia|kivi, luisu|kivi, lutsu|kivi, läve|kivi, mälestus|kivi, ohvri|kivi, piiri|kivi, raid|kivi, risti|kivi, ruuni|kivi, sillutus|kivi, tahu|kivi, tänava|kivi, uri|kivi, vajutus|kivi, veski|kivi, viske|kivi, vundamendi|kivi, võlvi|kivi, võrgu|kivi, äärekivi; kaarna|kivi, komistus|kivi, proovikivi.
3. looduslikku kivi (2. täh.) meenutav tehisliku päritoluga keha. a. (ehitusmaterjalina). *Ta nägi, kuis kollasest telliskivivirnast heideti kive käest kätte. F. Tuglas. b. (muu). *Kahe sõrmega toppis ta uue kivi välgumihklisse. L. Metsar (tlk).
▷ Liitsõnad: ahju|kivi, dekoratiiv|kivi, ehis|kivi, ehitus|kivi, fassaadi|kivi, harja|kivi, katuse|kivi, korstna|kivi, parketi|kivi, põranda|kivi, voodrikivi; betoon|kivi, glasuur|kivi, kahhel|kivi, pott|kivi, räbu|kivi, silikaat|kivi, tehis|kivi, tellis|kivi, tsementkivi; tulemasinakivi.
4. vääriskivi, kalliskivi (v. selle imitatsioon). Säravatest kividest rinnaehe. Kividega kaunistatud käevõru. Neiu kandis tagasihoidliku kiviga sõrmust. Viie kiviga käekell.
▷ Liitsõnad: ehte|kivi, ilu|kivi, poolkallis|kivi, poolvääris|kivi, sõrmusekivi.
5. seemet (v. seemneid) ümbritsev kõva puitunud sisekest luuviljadel, luu. Kivideta kirsikeedis. Aprikoosidel, toomingamarjadel on kivid sees. Sülitas ploome süües kivid välja.
▷ Liitsõnad: aprikoosi|kivi, kirsi|kivi, ploomikivi.
6. mänguplaadike mõningates lauamängudes
▷ Liitsõnad: doominokivi.
7. ‹hrl. liitsõna järelosana hrl. pl.› med anorgaanilisest ainest tekkiv kõva kivitaoline moodustis sapipõies, neeruvaagnas v. kusepõies
▷ Liitsõnad: kuse|kivi, neeru|kivi, põie|kivi, sapikivi.
8. ‹hrl. liitsõna järelosana› kõva sadestis v. katt millegi pinnal. Katla seintele tekkis kivi.
▷ Liitsõnad: hamba|kivi, katlakivi.
9. ‹liitsõna järelosana› mõnedes ainenimetustes
▷ Liitsõnad: põrgu|kivi, seebi|kivi, silma|kivi, viinakivi.

kodu|kant
kellegi kodulähedane piirkond. Kodukandi rahvas, noormehed, murrak. Läks pärast kooli lõpetamist kodukanti tagasi. Tuli üle hulga aja kodukanti vaatama.

külg ‹külje 22› ‹s›

1. inimese v. looma vasak- v. parempoolne kehaosa, eriti roiete piirkond. Parem, vasak külg. Laps surub end vastu ema külge. Küljes, külje sees pistab. Küljed valutasid kõvast asemest. Surus käe vastu külge. Istusime tihedalt, külg külje vastas, küljed vastamisi. Lööb, tonksab, müksab kaaslasele küünarnukiga külge. Panin palitu külje alla 'asemeks'. Tüdruk viskles voodis unetult küljelt küljele. Keeras enda teisele küljele. Sel ajal pööras ta alles teist külge 'magas'. Külg külje kõrval 'ligistikku, tihedas kokkupuutes' elama, töötama. Vasturünnak tuli küljelt 'külje suunast'. Pea, keha külg (näit. linnul). Lõi hobusele piitsaga vastu külge. Kass nühib oma külge vastu mu jalgu. Koer jookseb, külg ees. Lehm oli poolest küljest saadik ojas. | (riietusesemel). Kuub on külje pealt katki. || eseme v. ruumi vasak- v. parempoolne pind. Kapp koosneb kahest küljest, põhjast, laest, tagaseinast ja ustest. Tellisel nimetatakse külgedeks kõige laiemaid tahkusid. Laev kaldub vasakule küljele. Lained õõtsutavad paati küljelt küljele. Sõitis teisele autole külje pealt sisse. Kaeveõõne küljed.
▷ Liitsõnad: looma|külg, seakülg.
2. eset piirav välispind; eseme v. maastikuobjekti üks (väline) pool. Ülemine, alumine külg. Mäe külgedel kasvab mets. Kivi päikesepoolsel küljel ei kasva sammalt. Maasika üks külg oli juba punane. Koogi üks külg on kõrbenud. Medali teine külg on sile. Vorstidel keerati pannil teine külg. Mantlil pöörati teine külg 'sisemine, pahem pool välisküljeks'. Istusime põõsa tuulealusesse külge maha. *Õue lahtine külg avanes põhja, nii et päikest nähti siin vähe. E. Rängel.
▷ Liitsõnad: ahju|külg, ala|külg, all|külg, esi|külg, mäe|külg, taga|külg, väliskülg.
3. lehekülg. Ajaleht pühendas sündmusele terve külje. Kuulutused on ajalehe viimasel küljel.
▷ Liitsõnad: kuulutuskülg.
4. piltl omadus, iseloomulik joon, esinemisvorm vms.; vaatenurk. Trükise sisuline, tehniline külg. Kunstiteose esteetiline külg. Tutvuti linna muusikaelu organisatsioonilise küljega. Asja majanduslik, rahaline külg. Igal asjal on oma(d) head ja halvad küljed. See kõik oli asja väline külg. Püüdis end näidata paremast, tugevamast küljest. Näeb kõiki asju halvemast küljest. Küsimust arutati igast küljest. Kirjandus peab valgustama elu kõiki külgi. Nähtuse positiivsed, negatiivsed küljed. Siin on kirjeldatud protsessi üksikuid olulisemaid külgi. Joonistamine oli koolis tema kõige nõrgemaks küljeks. Kust küljest ka küsimusele läheneti, ikka oli asi halb. Lool ei puudunud ka oma naljakas, koomiline külg. || konstruktsioon (ühest küljest ...) teisest küljest vastandab kaht asjaolu, täh. 'ühes suhtes ... teises suhtes, ühelt poolt ... teiselt poolt'. Ühest küljest tuli see asjale kasuks, teisest küljest aga tegi kahju. *Seda tuleb kõike arvesse võtta. Teisest küljest ei tohi ka unustada materiaalset baasi.. O. Tooming.
▷ Liitsõnad: varju|külg, vormikülg.
5. suund, kant. Eesti on kolmest küljest ümbritsetud veega. Siit näeme eset samaaegselt kolmest küljest: pealt, eest ja kõrvalt. Tuul puhus pikemat aega ühest küljest. Kanad jooksid mitmesse külge laiali. Mindi laiali, igaüks ise külge. Meil pole ühine tee, mina lähen teise külge. Kuhu külge nad läksid? *Juba ammu horisondi lõunapoolsele küljele kerkinud pilv paisus silmanähtavalt.. N. Kaplinski (tlk).
▷ Liitsõnad: alltuule|külg, ida|külg, lõuna|külg, lääne|külg, pealtuule|külg, põhja|külg, tuulekülg.
6. mat hulknurka piirav sirgjoone lõik. Ruudu neli külge. Kolmnurgal on kolm külge.
▷ Liitsõnad: lähis|külg, vastaskülg.

liist ‹-u 21› ‹s›

1. kitsas piklik, hrl. õhuke ning vähemalt ühelt poolt tasane puidust, metallist vm. materjalist kinnitus- v. kaunistusriba. Liitekohad kaetakse liistudega, liitekohtadele lüüakse liistud peale. Dekoratiivsed liistud. Tõrvapapist katusepaanide servad kinnitatakse liistudega. Lauaplaat ääristatakse väärisvineerist liistuga. Kipsornamentidega liist seina ja lae piiril. || tekst tugevdav (ning kaunistav) riideriba. Liistuga tasku, kinnis.
▷ Liitsõnad: akna|liist, ehis|liist, katte|liist, metall-|liist, piki|liist, puu|liist, põik|liist, põranda|liist, tapeedi|liist, äärisliist; päisliist; kant|liist, nööbi|liist, taskuliist.
2. õhuke lõik, liistak. Lõikus kartulid, peedid liistudeks. Igale sööjale oli liist praetud soolaliha.
▷ Liitsõnad: kartuli|liist, leiva|liist, lihaliist.
3. jalatsite valmistamisel kasutatav puidust, plastmassist v. metallist vorm. Jalatsid tehakse liistu peal. Kitsas, lai, mugav liist. Pigistav king tuleks tõmmata liistu peale, kinga tuleks liistu peal venitada. Kingsepp jäägu oma liistude juurde. || piltl (mingi mudeli, malli v. etaloni kohta). Koosolek käis harjunud liistu järgi. Tegelikkus ei lase end alati teooria liistule tõmmata.

iga kant lõikab vt kant

maa ‹15› ‹s›

1. ‹suure algustähega› (astronoomilise nimena:) Päikesest kauguselt kolmas Päikesesüsteemi planeet, maakera. Planeet Maa. Maa kuju, läbimõõt, mass, tuum, kese. Maa tehiskaaslased. Teooriad Maa ning Päikesesüsteemi tekkest. Kosmosest paistab Maa helendava sinaka kettana. Maa tiirleb ümber Päikese. Kuu on Maa looduslik kaaslane. Kas ainult Maal on elu? || ‹väikese algustähega› hrl kõnek selle planeedi pind kui kõige elusa asupaik vastandina atmosfäärile, taevale v. (usulistest kujutelmadest lähtunud väljendites) taevariigile ja põrgule. Sõda lõppes, jälle on rahu maa peal. Kas siis maa peal enam õigust polegi? Milleks on maa peale loodud igasugused putukad ja mutukad? Ähvardas kogu vaenlaste soo maa pealt hävitada. Kalle on mu kõige parem sõber maa peal 'üleüldse kõige parem sõber'. Tuiskab nii, et ei näe maa ega taeva vahet. Piibel räägib, et alguses loonud jumal taeva ja maa. Kalevipoeg käinud põrgus ja tulnud jälle maa peale tagasi. Kinnitas, et kõneleb tõtt, kutsus taevast ja maad tunnistajaiks. *Kuu paistab, tähed säramas, / öö katab ilma, maad .. E. Enno. || piltl (kaine reaalsuse, tegelikkuse kohta). Unistused kiskusid ta mõtted maast lahti. *Ta võis unistada, kuid sealjuures siiski maa peale jääda .. E. Krusten. *Kuid keemiakombinaadi tegelikkus tõi Georgi [mõtetest] kiiresti ja valusalt maa peale tagasi .. A. Valton.
▷ Liitsõnad: ilmamaa.
2. maismaa (vastandina merele vm. veekogule). Kas tuul on täna maa või mere poolt? Laev, paat lähenes maale. Dessant saadeti maale. Hüppasin esimesena paadist maale. Pärast pikka merereisi oli hea jälle kindlat, kõva maad jalge all tunda. Vahimadrus märkas kaugusest mingit maad. Saarmas elab nii vees kui kuival maal. *Nägemisulatusse ei satu ühtki laeva ega ühtki märki maa lähedusest. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: mais|maa, mannermaa.
3. maismaa pind, maismaa pindmine osa. Mägine, tasane, künklik, lage maa. Madal, kõrge, lausk, soine, vesine maa. Mätlik, kivine, konarlik maa. Maa on märg, kuiv, porine. Metsaalune maa on niiske. Lumine, must, paljas maa. Maad kuivendama, dreenima. Maa on sula, kahutanud, külmunud. Lumi katab maad. Kevadine maa lõi peagi haljendama. Maa väriseb, põrub, kõigub jalge all. Vajutas labida maasse. Siga songib kärsaga maad. Vesi imbub maasse. Nõlvakul immitseb, keeb põhjavesi allikana maa seest välja. Torm rebis puud juurtega maa seest välja. Sõduritel tuli mööda maad roomata. Surub end, liibub vastu maad. Hoidis end roomates maad ligi. Pääsukesed lendavad madalalt maa kohal. Põlevkivi kaevandatakse maa all. Maast kerkis udu. Väeosa kaevus kõrgendikul maasse. Vanad varemed tehti maaga tasa. Plahvatus lausa pühkis hoone maa pealt. Võtsin leivatüki maast üles. Kust sa selle kivi said? – Maast leidsin. Vajugu ma maa alla, kui see tõsi ei ole! (ütlus mingi väite kinnituseks). Hääl kostab summutatult nagu maa alt. Leian su kas või maa alt 'ükskõik kust' üles. Poiss on nagu maa alla kadunud, vajunud 'jäljetult, teadmata kadunud'. Järsku oli ta meie ees, nagu maa alt kerkinud. Ta seisis nagu maa külge naelutatult paigal. || mõnedes ühendites märgib ka põrandat vm. aluseks olevat pinda. Ruum oli maast laeni paksu suitsu täis. Maani 'väga pikk, peaaegu aluseks oleva pinnani ulatuv' kleit, talaar. Seelik on liiga pikk, lohiseb mööda maad. Ta tegi maani 'väga sügava' kummarduse. Põrutas jalga vastu maad. *Pildid seintel, paksud vaibad maas, kardinad akende ees. E. Männik. || viljeldav pinnas. Liivane, kruusane, savine, paene maa. Hea, rammus, lahja, vilets, hästi väetatud maa. Viljakas, viljakandev maa. Põllumajanduslik maa 'põllumaa, heinamaa, karjamaa jm. kasutatav maa'. Maad kündma, väetama. Maad tuleb äestada, kultiveerida. Kaevab aias maad. Metsast, rabast tehti, hariti maad juurde. Kõrgematel maadel alustati kevadtöödega, madalamad maad on veel pehmed. See on meie maade kohta rekordiline viljasaak. Maa nõuab põllumehelt ränka tööd. Põldu hari korralikult, ära narri maad. || (kellegi omandina). Riigi metsafondi maa. Seal algasid juba naabertalu, Oru talu maad. Maade mõõtmine, krundistamine, piiristamine. Mõisnik kihutas talupojad nende maadelt minema. Suurtel taludel oli mitukümmend hektarit maad. Nad ostsid, müüsid, rentisid tüki maad. Maatarahvale anti, jagati maad. Suurtaludelt võõrandati osa maad. Nõukogude Liidus oli maa riigi omand. *Kas neil maad on, ja kui on, siis: kuipalju sellest maast on kapsaaia all? R. Janno. || kõnek (üldisemalt:) ruum, koht, paik, võimalus millekski. Buss on nii täis, et pole jalale maad. Tema hinges polnud halastusele, kaastundele maad. *Kahel jalal seistes jätkus meile maad ikka kõigile, aga pikali heitmiseks oli enam ruumi vaja. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: aia|maa, ale|maa, aru|maa, ava|maa, heina|maa, juurvilja|maa, jäät|maa, kapsa|maa, karja|maa, kartuli|maa, kruusa|maa, kultuur|maa, kõnnu|maa, kõrve|maa, künni|maa, kütise|maa, liiva|maa, lina|maa, lodu|maa, luha|maa, marja|maa, metsa|maa, mulla|maa, mustmulla|maa, peenra|maa, puustus|maa, põllu|maa, raat|maa, raba|maa, rohu|maa, rukki|maa, savi|maa, soo|maa, sõõru|maa, sööda|maa, turba|maa, uudis|maa, õue-aia|maa, ääremaa; era|maa, hinge|maa, kiriku|maa, kogukonna|maa, kroonu|maa, mõisa|maa, pärus|maa, rendi|maa, reserv|maa, riigi|maa, talu|maa, vaku|maa, ühismaa; jaos|maa, kooli|maa, kuhja|maa, lapimaa; kilt|maa, kuppel|maa, küngas|maa, lausk|maa, lava|maa, mägis|maa, ranniku|maa, vooremaa; hoonestus|maa, jahi|maa, pinu|maa, töömaa; songer|maa, tallermaa; adra|maa, taalri|maa, tündri|maa, vakamaa.
4. ruumiline vahemaa. Sinna on meilt hulk, tükk, palju maad. Natuke, väheke, veidike maad eemal. Käisime ära hulga, hea tüki, jupi maad. Hakkame astuma, pikk maa on minna. Lähen selle lühikese maa jalgsi. Siit mereni on päratu maa. Linna oli maad oma paarkümmend versta. See viis kilomeetrit nüüd mõni maa! Pool maad on käidud, sõidetud. Meil on natuke, tükike maad ühist teed. Kauge maa tagant saabunud külalised. Selle maa pealt sa märki ei taba. Ta hääl kostab kauge maa taha, kostab kus maale, on kust maalt kuulda. Ta astus kärmesti, kuid maa ei edenenud. Ta on nimekirjas tükk maad minust eespool. *Eks sealt Õismäelt „Estonia” teatrisse ole ka pirakas maad .. O. Kruus. *Bret mõõtis sammudega ukse- ja aknavahelist maad: seitse sammu. E. Tegova. || kõnek (hrl. koos sõnaga tükk ka ajalise vahe, teat. määra vm. kohta). Kevadeni on veel tükk maad. Sa oled minust tükk maad noorem. Lund on tükk maad üle põlve. See ader, jalgratas on eelmisest tükk maad parem. Tema juuksed on tükk maad tumedamad kui minul. *Seda kõike võis hulk maad kergemini taluda kui endist läilat ükskõiksust. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: edu|maa, vahemaa; kesk|maa, võistlusmaa.
5. ant. linn. (1. täh.) Kas ta elab linnas või maal? Maalt linna, linnast maale elama asuma. Pühadeks, koolivaheajaks sõidame linnast maale. Käisin maal onu juures. Suve veedame maal. Osa noormehi oli maalt pärit. Linna ja maa erinevused.
6. (ka geograafilistes nimedes:) riik v. selle osa; teat. füüsilis-geograafiline piirkond. Maailma maad ja rahvad. Lääne-Euroopa, Kagu-Aasia, Vahemere-äärsed maad. Baffini maa 'teat. saar'. Arnhemi maa 'teat. poolsaar'. Koloniaalikkest vabanenud, kolmanda maailma, blokivälised maad. Demokraatlik, okupeeritud, ikestatud maa. Ihkab näha kaugeid, eksootilisi, troopilisi maid. Elab võõral maal võõra rahva hulgas. India on iidse kultuuriga maa. Norra on ta unelmate, unistuste maa. Ta saadeti ebasoovitava isikuna maalt välja. Rahutusi oli kõikjal üle terve maa. Võõraid maid vallutama, anastama. Iga rahvas armastab oma maad. Vaenlane tungis meie maale. Ta on tuntud üle kogu maa. Ükski prohvet pole kuulus omal maal. Tervitan sind siit maade ja merede tagant. Linnud lendavad sügisel soojale maale. Sünnimaa on igaühele kallim kõigist teistest maadest. Norra on fjordide maa. Tuhande järve maa (Soome kohta). Tõusva päikese maa (Jaapani kohta). Ameerikat on nimetatud piiramatute võimaluste maaks. Tsaarivõimud saatsid vange külmale, tühjale maale 'Siberisse jm. kaugetesse väheasustatud piirkondadesse'. Saarte elanikud käisid suurel maal 'mandril' tööd otsimas. Tal ei ole kindlat elupaika, vaid hulgub mööda maad ringi. Pariis oli kõigile kunstijüngritele omamoodi tõotatud maa 'unistuste, ihalduste paik'. *Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt / käib Läänemere rannale .. M. Veske.
▷ Liitsõnad: agraar|maa, arengu|maa, asu|maa, ema|maa, hommiku|maa, ida|maa, industriaal|maa, isa|maa, kapitali|maa, kapitalismi|maa, krooni|maa, kultuur|maa, liidu|maa, liikmes|maa, lõuna|maa, lääne|maa, mandaat|maa, naaber|maa, piiri|maa, polaar|maa, põhja|maa, põllumajandus|maa, päritolu|maa, sotsialismi|maa, sünni|maa, troopika|maa, tööstus|maa, vasall|maa, välis|maa, õhtumaa; sise|maa, süda|maa, taga|maa, ääremaa; jalgpalli|maa, jäähoki|maa, kergejõustiku|maa, male|maa, olümpia|maa, spordi|maa, suusa|maa, talispordi|maa, tennise|maa, turismimaa; kohvi|maa, kulla|maa, nafta|maa, veinimaa; muinas|maa, muinasjutu|maa, noorus|maa, une|maa, õnnemaa; eikellegimaa.
7. ‹hrl. väliskohakäänetes pl.› teat. maakoht, kant, ümbrus. Sõitsime Palamuse, Vargamäe maile. Olime Mahtra, Pühajärve mail. Tulime just Rõuge, Emajõe mailt. Muusikarahvas käis Hüpassaares – Mart Saare mail. Kui palju looduskauneid maid ja paiku leidub meie väikesel Eestimaalgi! Kauaks sa meie maile jääd? Linda talitas lauda mail. *.. kes see ette teab, kuhu maile elu sind võib viia ... L. Kibuvits. || (üldisemalt hrl. ajaliselt). *Kell võis olla üheksa mail, kui Toomas kohale jõudis. H. Sergo.
8. hrv muld. *.. võttis vaolt peotäie värsket mulda. Maa oli külm ja elutu. M. Traat.

maa|nurk
(kõrvaline) maakoht, paik(kond), kant. Kõrvaline, mahajäänud, äärmiselt vaene, muust maailmast eraldatud maanurk. Jõukas, sõdadest puutumata maanurk. Kaugematesse maanurkadesse pole see uudis veel jõudnud. Siin oli rahvast koos mitmest, igast maanurgast. Paganamaa – kus selline maanurk asub?

meeter ‹-tri, -trit 2› ‹s›
SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv pikkusühik (tähis m). 6 meetrit 30 sentimeetrit. Jõgi on umbes 300 meetrit lai. Ritv on viis kuni kuus meetrit pikk. Kuplid ja seljakud tõusevad ligi 150 meetrini. 5 meetrit riiet. Mis selle riide meeter maksab? Mõni meeter eemal, kaugemal. Paar, mõnikümmend meetrit edasi. Vahemaad võis olla meetrit kakssada. Mitme meetri paksune mullakiht. Üle kahe meetri mees. 100 meetri jooks, 1500 meetri uisutamine. Tuli 200 meetris '200 meetri jooksus' teiseks. Ronisin meeter meetrilt ülespoole. Meeter on 100 sentimeetrit, 1000 millimeetrit. Mõõtmine meetrites. Jooksev meeter 'meeter pikkusmõõduna, kui laiust vm. mõõtmeid ei arvestata'. || meetripikkune mõõtmisvahend (meetripuu vms.). Müüja mõõtis meetriga riiet.
▷ Liitsõnad: alg|meeter, arhiivimeeter; deka|meeter, detsi|meeter, kilo|meeter, kilogramm-|meeter, milli|meeter, sentimeeter; kant|meeter, kuup|meeter, ruumi|meeter, ruut|meeter, tihumeeter.

metsakas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›
metsarikas; metsane. Vändra on metsakas kant. *.. kerkib hämarusest saare sakiline, metsakas turi. B. Alver.

metsa|rohke
metsarikas. Meie kant on võrdlemisi metsarohke.

niivõrd ‹adv›
sel määral, sedavõrd. Ei taha sellest enam kuuldagi, niivõrd ära on tüüdanud. Ta oli koolis niivõrd laisk, et ei viitsinud teiste vihikuist mahagi kirjutada. Ma pole veel ühegi eksami eel niivõrd pabistanud kui täna. Seal ma ei eksi, see kant on mulle niivõrd tuttav. Niivõrd tihe udu, et mõne meetri kauguselegi ei näe. Püüab edasi õppida niivõrd kui töö kõrvalt võimalik. Uks praotus niivõrd, et sain sealt läbi pugeda. Teda ei huvita niivõrd palk kui töö meelepärasus. Mitte niivõrd rumal kui laisk. *Kuid Rutt polnud niivõrd uudishimulik, kuivõrd hirmul Pauli pärast .. J. Semper.

nurk ‹nurga 22› ‹s›

1. mat punkti ning sellest eri suundades väljuva kahe kiire ühend, selliselt moodustuv geomeetriline kujund; punkti ümber pöörleva poolsirge asendite ühend algasendi ja lõppasendi vahel; kahe ühest punktist väljuva sirge vaheline hälve, selle hälbe määr nurgamõõtu väljendava reaalarvuna. Nurga tipp ja haarad. Nurga sisepiirkond. Positiivne, negatiivne nurk. Kolmnurga nurkade summa on 180°. 60°-line nurk. Kaardimõõdus, radiaanmõõdus antud nurk. Navigatsioonis, astronoomias mõõdeti nurki sekstandiga. Deklinatsioon on nurk geograafilise meridiaani ja magnetilise põhja-lõuna sihi vahel. Ekvaatoril langevad päikesekiired maale peaaegu 90°-se nurga all. Lõiketera ja töödeldava detaili vaheline nurk. Vikat tuleb varretada õige nurga all. Jõgi, tee teeb siin järsu nurga. Paneme söögilauad nurgaga 'üksteise suhtes nurka moodustavalt'. || piltl (käsituse, lähenemisviisi kohta). Uus põlvkond näeb probleeme uue nurga alt. *Mingi nurga alt vaadates võib tal isegi õigus olla .. V. Lattik. *.. kuid niipea, kui lugesin peatüki algust, küllalt kavalat nurka, mille all ta asjale lähenes .. – siis imestasin. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: nüri|nurk, sirg|nurk, terav|nurk, täisnurk; hulk|nurk, kolm|nurk, kuus|nurk, neli|nurk, viisnurk; horisontaal|nurk, vertikaalnurk; alus|nurk, kesk|nurk, kõrvu|nurk, lähis|nurk, piirde|nurk, ruumi|nurk, sise|nurk, tasa|nurk, tipp|nurk, tipu|nurk, vastas|nurk, välisnurk; faasi|nurk, inklinatsiooni|nurk, kalde|nurk, käände|nurk, langemis|nurk, lõike|nurk, murdumis|nurk, nihke|nurk, peegeldumis|nurk, pildi|nurk, põrke|nurk, pöörde|nurk, sihi|nurk, sihtimis|nurk, siht|nurk, teritus|nurk, tunni|nurk, tõste|nurk, tõusu|nurk, varretus|nurk, viskenurk; lähenemis|nurk, vaatenurk.
2. tasapinnalise kujundi, eseme vm. objekti kahe erisuunalise äärjoone v. serva ühinemiskoht; sellise ühinemiskoha piirkond. Vaiba, teki, rätiku, tahvli nurk. Teravate, ümmarguste nurkadega krae. Muruplatsi nurgad on ära tallatud. Kirjutab nime lehe ülemisele nurgale. Murdunud nurkadega postkaart. Vihikulehtedel on nurgad kahekorra ja krussis. Istub arglikult tooli nurgale. Toetub käega laua nurgale. Krundi nurgad tähistati vaiadega. Aiamaa nurka tehti väike kasvuhoone. Laev pöördub ümber saare nurga, kadus saare nurga taha. Narva maantee ja Kreutzwaldi tänava nurk. Seal nurgal, nurga peal on kohvik, kauplus. Ajalehekioskeid on igal nurgal, iga nurga peal. Õnneks saime kohe nurga pealt takso. Ma saadan sind järgmise nurgani. Töö on üle nurga 'lohakalt, hooletult' tehtud.
▷ Liitsõnad: ala|nurk, ülanurk; aia|nurk, tänavanurk; krae|nurk, põlle|nurk, räti(ku)nurk; silma|nurk, suunurk.
3. ruumilise kujundi v. eseme erisuunaliste tahkude ühinemiskoht. Karbi, kasti, laeka, sahtli nurgad. Rautatud nurkadega kirst, puukohver. Täringu nurgad ümardatakse. Kas oskad maja nurka laduda? Kutsikas on padjal nurgad maha närinud. || ‹hrl. liitsõna järelosana› (palkehitise nurkamisviisi ning nurkseotise kohta). Koerakaelanurk jt. nurgad. || piltl (mingi isiku- v. eripärase joone jms. kohta). Küll elu nühib ta(l) teravad nurgad maha. Väldib kriitilisi küsimusi, püüab teravatest nurkadest mööda hiilida. *Meie luules tõi see [= konfliktituse teooria] kaasa aastate vältel mingi õõnsa paatose, paraaditsemise, nurkade silumise .. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: esi|nurk, taganurk; ahju|nurk, aida|nurk, kapi|nurk, majanurk; kalasaba|nurk, koerakaela|nurk, ristnurk.
4. ehitise seinte ühinemiskoht ning selle lähem ümbrus. a. (väljast vaadatuna). Istutas kase suvila nurga juurde. Aida ja kuuri nurk on peaaegu teineteises kinni. Nurga taga võeti viina, joodi ja kakeldi. Läks nurga taha asjale. Hüppas järsku nurga tagant välja. Lapsed piilusid nurga tagant. Tuli ümbert nurga igavese jooksuga. Saame kell seitse postkontori nurgal kokku. Avalikult öelda ei julge, nurga taga 'salaja' sosistavad ja susivad. Ässitab, laimab nurga tagant 'salaja, mitte avalikult'. Räägib, küsib, tegutseb ümber nurga 'kaude, ääri-veeri, keerutades'. b. (seestpoolt vaadatuna). Kapp on toa, köögi nurgas. Istub nurgas. Poeb, taganeb minu eest nurka. Jaaniõhtuks toodi igasse nurka kask. Kõndis rahutult nurgast nurka. Vanasti pandi koolis karistuseks nurka (seisma). Aiatööriistad on kuuri nurgas, võta nurgast labidas. Istub saali kõige kaugemas nurgas. *Muidugi ei näinud ta kogu tuba. Ei näinud kogu toa sisustust, nurgast nurgani. J. Kruusvall.
▷ Liitsõnad: sise|nurk, välisnurk.
5. koht (elu)majas, tuba jm. ruum v. selle osa. Olen kodus kõik nurgad läbi otsinud, läbi tuhninud, aga ei leia. Köök on tüütu nurk majas, ikka kipub ta segi olema. Õpilasel peaks olema oma tuba või vähemalt mingi omaette nurk. Elavad pead-jalad koos, oma nurka pole kellelgi. Sai kapitaguse nurga ühe mutikese juurde. Kole on võõra nurgas, teiste nurkades elada. *Andresele ja Marile olid kõik Vargamäe nurgad täis töö, vaeva, mure, kurbuse ja meelepaha jälgi .. A. H. Tammsaare. *Peaasi – oma nurk, mis kõigi teiste eest varjatud .. Ei, vana ei võinud loobuda oma majast. R. Roht. | piltl. Hinge kõige salajasemas nurgas püsis lootusesäde. || mingiks otstarbeks määratud ja asjakohaselt sisustatud ruumiosa v. ruum näit. mõnes asutuses. Noored kodu-uurijad rajasid koolis oma paikkonna kirjameestele pühendatud nurga. Looduskaitse nurk. || hrv rubriik. Anekdootide nurk pühapäevases lehes. *Kui ma „Päevalehe” toimetuses töötasin, siis jõudis minu kui eesti kirjanduse nurga toimetaja kätte käsikirju, mis, nagu selgus, olid pärit O. Lutsult. J. V. Veski.
▷ Liitsõnad: elav|nurk, koduloo|nurk, laste|nurk, meisterdus|nurk, memoriaal|nurk, mängu|nurk, puhke|nurk, puna|nurk, söögi|nurk, töö|nurk, õppimisnurk; jutu|nurk, keele|nurk, kirja|nurk, luule|nurk, male|nurk, moe|nurk, nalja|nurk, satiiri|nurk, spordinurk.
6. (eraldatud) osa mingist maa-alast, nurgake, sopp; (kõrvalisem, kaugem) osa mingist paikkonnast, maakoht, maanurk, kant; kolgas. Kadriorus võib leida vaikseid rahulikke nurki. Maja taga on roheline nurk basseiniga. Odavalt oli saadaval vaid mõni kaugem ja kehvema pinnasega nurk. Lapsepõlvekodu iga nurgaga seostub mälestusi. Kihelkonna lõunapoolne nurk. Kas sa oled ka sealt nurgast pärit? Siis oleme ju ühe nurga mehed. Mul on seal nurgas sugulasi. Tunnen seda nurka, olen seal käinud. Rahvast tuleb laulupeole igast Eestimaa nurgast. Ta on palju rännanud, kõik maailma nurgad läbi käinud. Saadeti asumisele Siberi kõige kaugematesse nurkadesse. *Kas Paunvere siis nii vaene nurk on meheleminejate tüdrukute poolest? O. Luts.
▷ Liitsõnad: ilma|nurk, kodu|nurk, kõrve|nurk, maa|nurk, maailma|nurk, metsanurk.
7. hrv (nurga-, lapsevoodi kohta). *Kaks nädalat pärast pulmi jäi Teele nurka. .. Poiss saadi õnnega kätte küll, aga noorik ei võtnud pärast jalgu alla. H. Sergo.

oma|kant
kodukant, -nurk. Ta on mu(l) omakandi inimene. *Kõrval hakkasid kalurid kiruma omakandi kalakombinaadi direktorit Demidovit. J. Smuul. || hrv lähem ümbrus, lähikond. See mägi on omakandi kõrgemaid.

paspartuu ‹14› ‹s›
pildi tausta moodustav paksemast paberist v. kartongist ääris, raamis, kant. Lai valge paspartuu oli akvarellile sobiv taust. Hele papist paspartuu.

paspuaal|kant
nööriga kant

pool|tuttav
pooleldi, mitte väga tuttav. Omavahel pooltuttavad inimesed. See on mulle pooltuttav kant.

poom|kant
mets palgi pealispinna mahasaagimata jäänud osa saematerjalil

puude|vaene
Puudevaene ala, kant.

põhja|kant
põhjapoolne kant. *Eks põhjakandi tuuled seda merd siin puhasta... A. Mälk.

riiv1 ‹-i 21› ‹s›

1. ukse, värava, akna jms. sulgemisvahend, mille põhiosa on edasi-tagasi lükatav ümar v. lapik plaadile kinnitatud keel. Raudne, puust riiv. Suur riiv liigub raskelt. Lukud ragisesid, riivid kolksusid ja väravapooled tõmmati lahti. Riiv lõksatab kinni. Lükkasin riivi ette, eest. Uksel on riiv ees. Riiv on kinni, lahti. Tõmbas riivi tagasi. Nihutas riivi ukse eest. Riivid löödi lahti. Pääses sisse lukkudest ja riividest hoolimata. Toit on sahvris riivi taga. Kuld päästab lahti kõige kõvemadki riivid. Ei tahaks politseiga tegemist teha, pannakse viimati veel (luku ja) riivi taha 'vangi'. | (riivistatud olekut märkivana). Pani ukse seest(poolt) riivi. Lükkas, lõi ukse riivi. Uks on riivis. Jätame ukse riivist lahti. | piltl. Lükka ometi suule, sõnadele riiv ette! Kiitus tõmbas tunnetetulval riivi eest. *.. valla langeb saladuse riiv. V. Ridala.
▷ Liitsõnad: akna|riiv, kant|riiv, liht|riiv, mööbli|riiv, pöörd|riiv, raud|riiv, serva|riiv, ukse|riiv, väravariiv.
2. luku sulgev osa, lukustusriiv. Kahe riiviga ukselukk. Võtmekeel lükkab riivi ette.
▷ Liitsõnad: lukuriiv.
3. mitmesuguste sulgur- ja kinnitusmehhanismide nimetus. Käsipiduri käepide fikseeritakse riiviga. Püss on riivis. *Ta ise jättis kindlasti riivi lahti, lant vajus põhja kinni ja kui tamiil lõppes, vedas ridva üle parda. R. Vaidlo.
▷ Liitsõnad: kaitse|riiv, kinnitusriiv.
4. anat neljanda ajuvatsakese katte alaosas olev väike kolmnurkne leste (obex)

rikas ‹rikka 19›

1. ‹adj› palju varandust omav, varakas; ant. vaene. Rikas ärimees, pankur, perekond. Ta on väga rikas mees. Pole nad teab mis rikkad midagi. Mu isa on siinkandis üks rikkamaid, kõige rikkam, rikkaim. Tahab rikkaks saada ja lähebki järjest rikkamaks. Kuld teeb rikkaks, aga õnnelikuks ei tee. Lootis ratsa, püstijalu 'kiiresti' rikkaks saada. Laulatati rikast paari. Ta võttis üsna rikka naise. Siin koolis käivad rikaste vanemate lapsed. Rikkamad inimesed söövad restoranis. See oli põhjatu, ilmatu, lõpmata rikas talu. Rikas asutus, organisatsioon. Rootsi on rikas riik. || kõnek palju maksev, kallis. Tal on rikkad riided. Need olid rikkad pulmad. *Rikas näib tema mantel ja palmiku sääd.. B. Alver. || midagi väärtuslikku, varandusena käsitletavat omav. Olen rikas siis, kui mul on sõbrad. Lastega pere on alati rikas.
▷ Liitsõnad: hirm|rikas, puru|rikas, päratu|rikas, püsti|rikas, ülirikas.
2. ‹s› varakas inimene; ant. vaene. Rikkad ja vaesed. Rikas kardab röövimist. Elab rikaste linnajaos. Käib rikaste juures last hoidmas. Rikkad hoidsid külas omaette. On tekkinud uued rikkad. Enne läheb kaamel läbi nõelasilma, kui rikas taevariiki saab.
▷ Liitsõnad: küla|rikas, suur|rikas, uusrikas.
3. ‹adj› midagi hrl. heaks, kasulikuks, väärtuslikuks peetavat rohkelt sisaldav v. omav; ‹liitsõna järelosana› rohke. Tammede poolest rikas puiestik. Maavarade poolest rikas maa. Turbast rikas kant, piirkond. Liikidelt rikas loomastik. Vanalinn on ajaloomälestistest rikas. Karula ümbrus on rikas järvedest. Orgaaniliste ainete rikas veekogu. Nektarist rikkad õied. Need olid muljetest, rõõmudest rikkad päevad. See on mälestustest rikas paik. Näitleja oli saanud mänguvõimaluste poolest rikka rolli. Tabavate ütluste poolest rikas näidend. Ta jutt on rikas kõrvalepõigetest. Rikast kullasoont tookord ei leitudki. Rikas 'liiga rohkelt kütust sisaldav' küttesegu. Rikas 'rikastatud' rauamaak. *Sääsel sääred liiga pikad, / rasva poolest vähe rikkad. E. Enno. *.. ajad on pahad ja raha puuduse poolest olen ma praegu rikas küll. J. V. Jannsen.
▷ Liitsõnad: ahastus|rikas, allika(te)|rikas, ande|rikas, andide|rikas, armu|rikas, detaili|rikas, elamus|rikas, elanike|rikas, elevus|rikas, energia|rikas, fantaasia|rikas, fluori|rikas, hapniku|rikas, hoovuste|rikas, huumori|rikas, huumus|rikas, idee|rikas, juhtumus|rikas, jõhvika|rikas, jõu|rikas, kala|rikas, kalori|rikas, kaltsiumi|rikas, kannatus|rikas, kiusatus|rikas, kivi(de)|rikas, kolesteriini|rikas, kombinatsiooni|rikas, korese|rikas, kuivaine|rikas, kujundi|rikas, kulla|rikas, kuulsus|rikas, kõmu|rikas, kära|rikas, laste|rikas, leelise|rikas, lehe|rikas, leiu|rikas, liigi|rikas, lille|rikas, linnu|rikas, lootus|rikas, lubja|rikas, luule|rikas, lõhna|rikas, lärmi|rikas, maagi|rikas, mahla|rikas, marja|rikas, metalli|rikas, metsa|rikas, mineraalaine|rikas, mustika|rikas, mõju|rikas, müra|rikas, naudingu(te)|rikas, nüansi|rikas, ohu|rikas, ohvri(te)|rikas, ootus|rikas, osooni|rikas, piina|rikas, pildi|rikas, pinge|rikas, proteiini|rikas, päikese|rikas, rahva|rikas, rasva|rikas, raua|rikas, rõõmu|rikas, räni|rikas, saagi|rikas, sademete|rikas, seene|rikas, seiklus|rikas, soode|rikas, soola(de)|rikas, sõna|rikas, sõnavara|rikas, sündmus|rikas, süsivesikute|rikas, teene(te)|rikas, tegevus|rikas, toitaine(te)|rikas, toite|rikas, tulemus|rikas, tunde|rikas, tundmus|rikas, tähendus|rikas, tähe|rikas, tärklise|rikas, töö|rikas, uluki|rikas, uraani|rikas, vaeva|rikas, vaheldus|rikas, vaigu|rikas, vaimu|rikas, valgu|rikas, valgus|rikas, valu|rikas, varju|rikas, varjundi|rikas, vastuolu(de)|rikas, vastutus|rikas, vee|rikas, vere|rikas, vihma|rikas, vilja|rikas, vitamiini|rikas, võidu|rikas, võimalus(te)|rikas, võsa|rikas, vähi|rikas, väljendus|rikas, värvi|rikas, õie|rikas, õli|rikas, õnne|rikas, õnnistus|rikas, ärevusrikas.
4. ‹adj› omadustelt hea, väärtusi sisaldav v. omav, väärtuslik. a. saagikas, viljakas. Seal, kus loodus, maa rikkam, elatakse paremini. Rändrahvas otsis rikkamaid jõgesid ja metsi. Traalid sõitsid rikkamatesse vetesse. Põllumees loodab, et tuleb rikas aasta. Hea, rikas muld. b. mitmekülgne, mitmepalgeline, sisukas, huvitav. Tal on rikas fantaasia. Väikese rahva rikas minevik, ajalugu. Meil seisab ees rikas tulevik. Ta elu on olnud väga, mõõtmatult rikas. Elati põneval ja rikkal ajal. Need on olnud rikkad päevad. Rikka hingeeluga, sise-, mõttemaailmaga inimene. Rikas isiksus. Näidendi rikas alltekst. Näitleja rikas mäng. Sel luuletajal on peen ja rikas keel. Rikas raamat, romaan. Sisult, keelelt rikkamaks muutunud kirjandus. *Valusat üksindust tundes / leidsin su kuuma suu. / Hetk sai siis rikkaks kui aasta.. A. Sang.
▷ Liitsõnad: intonatsiooni|rikas, kõla|rikas, maitse|rikas, meloodia|rikas, temporikas.
5. ‹adj› rikkalik, külluslik vrd rikas (4. täh.) Saak osutus väga rikkaks. Sügisaia rikas andam. Imetlesin tema musta rikast juust. Rikka kasvuga habe. Rikkas õierüüs õunapuuaed. Piimatoodete valik on senisest rikkam. Meie mõistatuste repertuaar on rikas. Kunstnik kasutas oskuslikult värvi rikkaid võimalusi. Järvestiku rikas taime- ja loomariik. Rikas sõnavara, kartoteek, raamatukogu. Rikka häälega laulja. *Valge ja punane villane lõng segunevad rikkaks kirjaks – kolmnurki selles, nelinurki, triipe ja tähne. L. Kibuvits.

rikkus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. jõukus, varakus, rikas-olek; selle aluseks olev varandus kui omand; ant. vaesus. Rikkust taotlema. Rikkusest unistama. Tasapisi tuli rikkuski majja. Ta on kogu elu rikkuses elanud, on näinud nii rikkust kui vaesust. Neil polnud teiste rikkusest sooja ega külma. Venna rikkus oli tal pinnuks silmas. Kallid ehted näitasid perekonna rikkust. Talu rikkus vähenes, sulas sootuks. Ta rikkus aina kasvab. Varjab oma rikkust. Abiellus vanamehe rikkuse pärast. Pole seda rikkustki, et kuhugi sõita. Firma rikkuses kaheldi. Riigi, rahva rikkus. Rikkus jäigi tulemata. *Vara tööle, hilja voodi, / nõnda rikkus tuppa toodi. A. Grenzstein.
2. miski v. keegi väärtuslik, vara(ndus), aare. a. (ainelise, materiaalse väärtusena). Sõjakäigult toodi kaasa rohkesti, terve laevatäis, mitu koormat rikkust. Vürst käib varakambris oma muinasjutulisi rikkusi imetlemas. Kus sa oma raha ja rikkusi hoiad? Küll on siin kirstus rikkust! Tema päralt on kõik ümberkaudsed rikkused: põllud, hooned, metsad. Ikalduse ajal oli koorem vilja tõeline rikkus. Mu ainus rikkus on mu hobu. Põld on talumehe rikkus. Looduslikud, maapõue rikkused. Selle kandi rikkus on põlevkivi. Siber on suurte rikkuste maa. Kunstimuuseumi rikkused. Hea töömees on firma rikkus. *Ta on üle külvatud rikkustega .. kolm kleiti kohe, üks kasukas, üks boa, kõrvarõngaid.. K. A. Hindrey. b. (muude väärtuste kohta). Raamatukogu on avatud kõigile, kes vajavad tema rikkusi. Ema rikkus on ta lapsed. Armastus on elu suurim rikkus. Esimesel kuulamisel ei suutnud ta teose kõiki rikkusi tabada. Ülikool on teadmisalti noore jaoks täis hinnalisi vaimseid rikkusi. Rahvalaulud, emakeel on iga rahva rikkus.
▷ Liitsõnad: loodus|rikkus, maapõue|rikkus, metsarikkus.
3. rohkus, mitmekesisus, rikkalikkus; väärtuslikkus. Vete rikkusega see kant hoobelda ei saa. Artikkel värvinimetuste rikkusest eesti keeles. Ta emotsioonide rikkus on mõnikord teistele väsitav. Jäi elukogemuste rikkusest hoolimata hätta. Sõnavara rikkus. Romaani keeleline rikkus. Inimese sisemine rikkus. Imetleb patrooni vaimset rikkust. *Mitte mulla rikkus, vaid peremeeste mõistus jääb endistviisi määravaks. V. Saar.
▷ Liitsõnad: detaili|rikkus, fantaasia|rikkus, hinge|rikkus, huvi|rikkus, idee|rikkus, intonatsiooni|rikkus, kala|rikkus, kujundi|rikkus, kultuuri|rikkus, kõla|rikkus, kära|rikkus, laste|rikkus, leiu|rikkus, liigi|rikkus, linnu|rikkus, lubja|rikkus, meloodia|rikkus, mineraali|rikkus, motiivi|rikkus, nafta|rikkus, nüansi|rikkus, pildi|rikkus, probleemi|rikkus, puuvilja|rikkus, raamatu|rikkus, rahva|rikkus, saagi|rikkus, seiklus|rikkus, stiili|rikkus, sõna|rikkus, sõnavara|rikkus, toite|rikkus, tähendus|rikkus, vaheldus|rikkus, vaimu|rikkus, varjundi|rikkus, vee|rikkus, viisi|rikkus, vilja|rikkus, vormi|rikkus, väljendus|rikkus, värvi|rikkus, õlirikkus.

rull|kant
tekst rulli keeratud ääriskant

serva|kant
Laudesemete servakandid puhastatakse siluhöövliga.

serv|joon
ehit ristvõlvide lõikumisel tekkiv kant

siinne ‹siinse 2› ‹adj›
siin (1. täh.) olev, asuv, esinev, toimiv vms.; ant. sealne. Siinne loodus, rahvas. Siinsed põllud on kivised. Ta tunneb siinseid olusid hästi. Siinses vaikuses on hea puhata. Olen siinsest elust nii mõndagi õppinud. Paruni teine mõis asub siinsele üsna lähedal. Kogu siinne kant näib ürgne ja mahajäetud. *Kaunis vaade Nüpli järvele ja kogu siinsele maastikulisele kaitsealale avaneb.. Seljamäelt. H. Mägi. | ‹substantiivselt›. Keegi siinsetest kirjutas tütrele, et ema on väga haige.

soine ‹-se 4› ‹adj›
rohkete soodega; soole iseloomulik, liigniiske, pehme, tüma (pinnasega). Soised alad. Soine maa vilja ei kanna. Soine maastik, kant, mets, heinamaa. Jalad vajusid soisesse vette. Tee läheb järjest soisemaks. Vihm muudab ümbruse soiseks. *.. mõni läte oskas soise sonni tekitada koguni künka harjale. O. Kruus.

süld ‹sülla 22› ‹s›

1. endisaegne pikkusühik (algselt kõrvalesirutatud käte vahemaa), umbes 2,13 m. 1 süld = 7 jalga. Kaks ja pool sülda kõrge, pikk. 4–5 sülla pikkune vahemaa. Ruumi suurus võis olla 4 sülda pikuti ja 3 laiuti. Umbes paari sülla kaugusel. Meie vahet polnud sülda maadki. *Ta arvutas ikka ja jälle uuesti, kui palju süldi kraavi ta oleks jõudnud kõigi nende äralamatud päevadega valmis kaevata. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: ruutsüld.
2. (küttepuidu mõõtühik:) puuriit, mille laius ja kõrgus on 1 süld (1. täh.) Süld, kümme sülda puid. Raiutaval langil on põletispuude süllad. Puud, halud laoti sülda. || (millegi muu samakujulise riida kohta). *Kristjan vedas oma hobustega kaupmees Petersonile raudkive neli sülda, sai iga sülla veo eest kolm rubla .. J. Pärn.
▷ Liitsõnad: halu|süld, kant|süld, kase|süld, kivi|süld, kuup|süld, puusüld.
3. (katuseroo mõõtühik:) rookimpude kogum, mille ümbermõõt tüves on 1 süld (1. täh.)

õmblus|joon
õmbluse tekitatud joon rõival vm. Kleidi õmblusjooni kaunistas kant.

äär ‹-e, -t 34› ‹s›

1. mingi ala, territooriumi piirjoon ja sellega vahetult külgnev sees- v. väljaspoolne pinnaosa, maariba vms.; serv, veer. Kõndis põllu äärt mööda kodu poole. Maanteelt läheb rada edasi piki jõe äärt. Lõpuks jõuti välja linna põhjapoolsesse äärde. Raiesmiku teises ääres kasvab maasikaid. Maanteel tuleb käia vasakul äärel. Elab linna äärel. Teede ääred on koristamata, võssa kasvanud. Õhurõhk kahaneb tsükloni äärtelt keskme suunas. || piir, kus mingi ala lõpeb, lõpp, ots. Põllu äärt pole nähagi. Ei tea, kas sel metsal äärt ongi. Metsavaht saatis äraeksinud poisid metsa ääreni. Maailma äärel. *.. igal teel on oma ots ja igal avarusel oma äär. T. Paul. || (jalgpallis, korvpallis:) väljaku ääreala. Poolkaitsja mängis end paremale äärele. || kant, nurk; maakoht. Laulupeolisi tuli kokku Eesti kõigist äärtest. *Omanikud näivad olevat ühe ääre mehed, vähemalt on nad üksteisega tuttavad. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: linna|äär, mere|äär, metsa|äär, põllu|äär, taeva|äär, tee|äär, tänavaäär; aia|äär, plangu|äär, seina|äär, taraäär.
2. augu, süvendi ülemise otsaga vahetult külgnev ala; perv. Augu äärel käige ettevaatlikult. Kirst asetati haua äärele. Kraavi äärtel kasvab rohi.
▷ Liitsõnad: kraaviäär.
3. mingi (hrl. õhukese, lameda) eseme piirjoon v. küljepoolne pind, eseme serv; külg. Raamatu vahelt paistis ümbriku äär. Äärest ääreni täis kirjutatud leht. Kutsikas armastab närida vaiba ääri. Riide äär tuleb palistada. Kuue alumine äär on kulunud. Otsis ka teki ääre alt. Istu mu voodi äärele!
▷ Liitsõnad: all|äär, ees|äär, tagaäär; ultusäär; kleidi|äär, seeliku|äär, silma|äär, sängi|äär, vankri|äär, voodiäär.
4. peakatte alumine (ärakeeratud) osa; rant, ääris. Lükkas juuksed mütsi ääre alla. Laia äärega kübar. Karusnahkse äärega talimüts.
5. nõu, anuma vms. kõrgem külg, eriti selle ülemine osa, mis on ühtlasi eset muust eraldavaks jooneks, ka mahtumise piiriks. Piim kees üle kastruli ääre. Kallas klaasi äärest saadik, ääreni täis. Prügikastid ajavad üle ääre 'on nii täis, et rohkem ei mahu'. Hüppas üle ääre paati. Koorem ei tohi ulatuda üle veokasti ääre. Nõjatus rõdu äärele 'piirdele, rinnatisele'. || (piltlikes väljendites, mis märgivad millegi rohkust, üleküllust v. mingi tunde ülimat intensiivsust). Õnn ajas üle ääre. Viha, uudishimu kees üle ääre. Maril voolas hing üle ääre. Kannatuse mõõt sai ääreni täis.
▷ Liitsõnad: paadiäär.
6. ‹hrl. väliskohakäänetes› piltl abstraktsemas seoses märgib läheneva olukorra piiri, algust. Firma seisab pankroti äärel, on jõudnud pankroti äärele. Tüdruk oli nutu äärel. Ekspeditsioon oli hukkumise äärel. Merehädalised olid näljasurma äärel. Rahvas on viidud hukatuse äärele. Talu on sattunud oksjoni äärele. *Minus on talletatud pilt – ema minestuse ääre peal, näost valge ja käsi laiutav .. H. Mänd.
vrd äärde
vrd ääres
vrd äärest
vrd ääri-veeri

ääre|kant
(näit. riietusesemel). Kudus punasele kampsunile sinise äärekandi.

ääris ‹-e 4› ‹s›
äärt ümbritsev, äärel olev, ääristav osa. a. selline joon, vööt, triip v. riba. Luigel on musta äärisega nokk. Linnusulgi on nii heleda kui ka tumeda äärisega. Sisaliku küljevöödid on tihti kollase äärisega. Soomustel on tume ääris. Punase äärisega liiklusmärgid. b. mingi eseme paksem, kaunistav serv, kant, rant, poort. Kapuutsil on karusnahast ääris. Väljaõmmeldud äärisega vest. Valge äärisega krae. Pärjakujulise äärisega karikas. c. piire (2. täh.), väljaulatuv serv vms. Tee oli saanud betoonist äärise. Madala äärisega purskkaev. Lillepeenra, hauaplatsi ääriseks sobib ka muru. Reelingule kinnitati plankudest ääris, et laine ei paiskuks üle parda.
▷ Liitsõnad: betoon|ääris, kivi|ääris, kuld|ääris, muru|ääris, nahk|ääris, narmas|ääris, nöör|ääris, pits|ääris, puitääris; leinaääris.

ürgne ‹-se 2› ‹adj›

1. ürgaegne; ürgaegadest pärinev. Ürgsed inimesed 'ürginimesed'. Ürgsed metslased. Ürgsete küttide-korilaste hõimud. India gaaviali peetakse maismaa selgroogsetest üheks kõige ürgsemaks olendiks. Ürgsetest aegadest peale on inimestel tulnud seista loodusjõudude vastu. *Ürgookeani ürgsed lained uhtusid vette ürgse tuha ja tegid selle ürgse sette. I. Murdmaa. || algne, esialgne. Selle ala ürgne asustus ulatub eelmisse aastatuhandesse. Soomeugrilaste ürgseks asualaks peetakse Ida-Euroopa metsavööndit. *Paljud [kalade] nimetused on läti keeles ürgset indoeuroopa või balti algupära. P. Ariste.
2. iidne, põline. Loomas lõid välja ürgsed instinktid. Ürgne verehääl temas nõudis tapjatele kättemaksu. Eestlasele omane ürgne jonn ei lubanud tal järele anda. *Minus pole absoluutselt mitte midagi ürgset. Minus on kõik tüki uuem. M. Mutt.
3. inimtegevusest puutumata. Ürgne mets, taiga. Kaitsealal võib kohata veel ürgset loodust. Meid lummas saare ürgne ilu. *.. algab nõmm, mis näib niisama ürgne ja mahajäetud nagu kogu siinne kant. K. Kajar.
4. täielik, häirimatu, sügav. Ümberringi ääretu vaikus, valitseb ürgne rahu. *Ja siiski oli see esimene ja viimane kord, kus mul õnnestus nautida Antarktise ülevat ürgset vaikust... I. Murdmaa.
5. väga tugev, ülivõimas, ürgjõuline. Ürgne loomisvõime. *Inimesed muidugi räägivad, et nüüdsel ajal enam neid ürgseid marusid polegi, selliseid, mis naelu puust ning hambaid suust kisuvad .. Ü. Tuulik.
6. olemuselt lihtsakoeline, algeline. *Miks Karim tüdrukutele meeldis? Nii ürgne, hoolimatu ja jäme poiss..? L. Promet. *See kirjaoskamatu mõisa karjamees, otse haruldane mees, kelle maailm on lihtne ja ürgne. M. Traat.