[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

batik ‹-u 2› ‹s›
tekst
1. Indoneesiast pärinev riidemaalimis- ja värvimistehnika, mille puhul osa kangast kaetakse mustri kujundamiseks enne värvimist vahaga
2. selles tehnikas maalitud v. värvitud kangas

fliis ‹-i 21› ‹s›
tekst pehme kohev sünteetiline kangas; tekst sellest kangast tehtud jakk v. pluus. Fliisist müts, hommikumantel. Jopel on fliisist vooder. Pane fliis selga, õues on päris jahe.

kude ‹koe 27› ‹s›

1. kanga vm. kootud eseme struktuur. Riide peen, jäme, hõre, tihe kude. Labases, toimses koes kangas. Mõlemalt poolt ühesugune kude. Pitsilise koega kampsun. | piltl. Elukanga kirev kude. *Ja juba higistasid hanged päikesepaiste käes, .. nende puhas peen kude muutus halliks ja krobedaks. E. Tennov. || (kirjandus-, kunstiteose vms. kohta). Autobiograafilise koega jutustus, romaan. Novelli, filmi peen psühholoogiline kude. Luuletuste kunstiline kude. Helitöö polüfooniline kude.
▷ Liitsõnad: kanga|kude, pahempidi|kude, palmik|kude, parempidi|kude, patent|kude, pits|kude, põhi|kude, silm|kude, silmus|kude, soonik|kude, vahvel|kude, vikkel|kude, võrkkude.
2. tekst lõimele risti kangast sissekootud v. -kootav lõng, koelõng. Puuvillase, linase, punase koega kangas. Kude kanga kaunistab. *Poelõim oli pruuni värvi, kude sinakashall, sellest sai kokku tuhmi laadiga kirju kangas. H. Raudsepp. | piltl. *Kui aastad löövad viimse koe / mu elulõime, pelgamata / sust tahan laulda. J. Kärner.
3. hrv kudum, kudumistoode. *Põnts, põnts! lööb kuduja lõngu rapsilauaga tihedaks, kirjuks koeks kokku. L. Kibuvits.
4. biol ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ning nendevahelise aine kogum. Inimese keha, taimede koed. Taimsed, loomsed koed. Elastsed, pehmed koed. Vigastatud kude.
▷ Liitsõnad: aju|kude, arm|kude, epiteel|kude, kopsu|kude, kõhr|kude, lihas|kude, luu|kude, närvi|kude, näärme|kude, rasv|kude, side|kude, silelihas|kude, vöötlihaskude; alg|kude, haava|kude, juht|kude, katte|kude, kobe|kude, kork|kude, parenhüüm|kude, põhi|kude, püsi|kude, sammas|kude, säilitus|kude, taime|kude, toite|kude, tugikude.

kuduma ‹koon 42›

1. lõngast riiet (ka vaipu, vöösid jms.), silmkoe-esemeid v. võrku valmistama. a. telgedel kude (2. täh.) lõimelõngade vahelikkudest läbi viies kangast vm. kudumit valmistama. Kangast, põrandariiet kuduma. Vanasti kooti kodus meisterdatud kangaspuudel. Vill kedrati ja kooti kangasteks. Kootud kardinad, vaip. Kodus, vabrikus kootud riie. b. varrastel v. masinaga silmkoes esemeid valmistama. Kinnast, sukka, sokki kuduma. Ema kudus villased sõrmikud. Ketras villad lõngaks ja kudus siis sukkadeks. Varrastel kootud rätik, müts, pluus. Kootud jakk, sall, kampsun. c. etn kõlade abil vööd valmistama. Kõladega kootud vöö. d. võrguhargil piiritsa abil võrku valmistama. Koob noodalina, kalavõrke.
2. (mitmete putukate v. nende röövikute kohta:) eriliste näärmete eritatud niitidest võrku v. tuppe moodustama. Ämblik on toanurka võrgu kudunud. Siidiussi röövikud koovad endale kookoni, milles nukkuvad.
3. piltl moodustama; looma, koostama, tekitama. Kudusin mõttes mitmesuguseid plaane. Aastad on juustesse tublisti juba halli sisse kudunud. Fantaasia hakkas kuduma pettekujutelmi. *Seisin veel kaua, ootasin, kuni külm kudus jääaugule peale uue kirmetise. J. Saar.

kupong ‹-i 21› ‹s›

1. mingi dokumendi äralõigatav v. -rebitav osa. a. (piletil, kaardil vms.). Pileti kupong. Reklaamvoldik oli kupongideks jaotatud. Sõjajärgsel ajal olid kasutusel kupongidega toidukaardid. b. maj väärtpaberi äralõigatav osa, mille põhjal makstakse dividendi, intressi. Obligatsioonide kupongid.
▷ Liitsõnad: sooduskupong.
2. valmislõigatud tükk kangast kleidi, ülikonna vm. õmblemiseks

looma ‹luua, lõin 40›
midagi (üldse v. antud juhul uut) tekitama; millegi tekkimise, toimumise v. olemasolu põhjuseks olema
1. (subjektiks üldisem, inimesest sõltumatu, tihti impersonaalseks jäetav tegur). Alguses loonud jumal taeva ja maa. Kõik jumala loodud loomakesed. Maavarad on loodus loonud. Inimene on loodud meheks ja naiseks. Niimoodi on Loojast loodud, saatusest määratud. Uss on loodud roomama, lind lendama. Kes laisaks loodud, sellest virka ei kasvata. Ta on juba niisugune targa peaga loodud. Ta ei ole küürakaks loodud, vaid pärast jäänud. Ta on näitlejaks loodud, loodud näitleja. Ta on loll loodud, loodud loll. Niisugust meest, kes temast jagu saaks, pole veel maa peale loodud. Ants ja Mall läksid lahku, ju polnud nad siis teineteisele loodud. Jonn on jumalast loodud. Kui jumal loob lolli, siis loob lollile ka molli. *Kui te surmaks olete loodud, siis surete .. J. Peegel. *Eestlane olen ja eestlaseks jään, / kui mind eestlaseks loodi. J. Leesment. || loodud ‹atribuudina› kõnek looduslik, loomulik. Reejalased painutati loodud kõverusega puust. Kas ta juuksed on loodud värvi või pleegitatud? Kleit ümber keha nagu loodud nahk. Iga asi tuleb omal loodud ajal. Elu läheb oma loodud rada. Allaneelatud nööp tuli loodud teed kõhust välja. Loodud moel, kombel. || nagu loodud väga sobiv v. paras; väga sobivalt. Need saapad on mulle nagu loodud. See vaas on roosidele nagu loodud. Välu on laagriplatsiks nagu loodud. Kunsthambad istuvad suus nagu loodud. Kuidas sobib? – Nagu loodud! || ‹impers.› (uue Kuu-tsükli algamise kohta). Millal, mis päeval uus kuu luuakse? Kuu loodi vihmaga, tuleb pikka sadu. Kui kuu kõrgele luuakse, tulevat külma.
2. (subjektiks inimene, tema vaimne või kehaline tegevus). Vaimseid ning ainelisi väärtusi looma. Kui palju poeeme on loodud armastusest! See kunstnik on loonud peamiselt natüürmorte. Näitleja on loonud unustamatuid lavakujusid. Rahvasuu on loonud temast lausa legende. Einstein lõi relatiivsusteooria. Ingmar Bergmani loodud filmid. Laboratooriumides loodud tehiskiud. Inimene loob üha uusi masinaid. Oma tööga loodud jõukus. Loov töö, tegevus, fantaasia. || (teat. töödega seotud väljendites). Heinasaod veeti kokku ning hakati kuhja looma. Kangast looma 'kangast käärima; lõimelõngu kangaspuudele panema'. Sukka, kinnast looma 'kudumise alustamiseks silmuseid varrastele tegema'. Mitu silma tuleb meeste kindale, kindaks luua? || midagi asutama, rajama, ellu kutsuma. Aafrikas luuakse üha uusi riike. Noored asusid endile uut kodu looma. Poeg kavatseb naise võtta, oma perekonna luua. Luuakse uusi ühinguid, seltse. Loodi uus asutus. || mingit olukorda v. vahekorda esile kutsuma. Sidemeid, suhteid, kontakte looma. Püüab üldises segaduses korda luua. Noortele tuleb luua võimalused edasi õppida. Luksusvagunites on reisijatele loodud kõik mugavused. Jaan oskab luua mulje, et on arukas mees. Võõrustaja oskas seltskonnas meeleolu luua. Meil ei õnnestunud oma baasiga raadiosidet luua.
3. (subjektiks miski:). a. esile kutsuma, tekitama, kujundama. Küünlavalgus loob hubase meeleolu. Koduseinad loovad turvalise tunde. Külmetamine loob soodsa pinna haigestumiseks. Valgus loob varje. Ahjupaiste lõi nägudele punaka helgi. Kuu lõi järvele heleda valgusvöödi. *Öises pimeduses armastas ettekujutus vargsi luua pilte: kuskil lähedal on maa .. J. Parijõgi. b. õisikut vm. taimeosi moodustama. Oras hakkab kõrt looma. Vili hakkab looma, loob. Rukis loob pead, tera. Kaer loob juba pöörist. Kas nisu on juba loonud? Nädal-poolteist pärast suve algust hakkavad kõrrelised heintaimed looma. *Ja juhtubki vilu suvega, et kurk on sügisel ikka alles õitsemiseas, ei mõtlegi vilju looma hakata. H. Kiik.
4. ‹impers.› kõnek lahendusele, heale mõttele tulema; taipama (hakkama). Paneme pead tööle, ehk kellelgi loob. Mul pole ülesanne veel valmis, aga midagi juba loob. Ma ju seletasin sulle – kas sul ikka veel ei loo?

lõim ‹-e 22› ‹s›

1. tekst piki kangast suunduvad lõngad, lõimelõngad. Puuvillane, villane lõim. *Vilkalt liikus süstik pooliga liksat-lõksat ning nooriku käsi lõi soa abil koelõnga lõimesse. Nii kooti kangast. K. Põldmaa. | piltl. *Olustik ja tegelaste välised suhted on nendele novellidele ainult lõimeks. Koe moodustab peategelaste hingeelu-eritlus. P. Viiding.
2. mets puusüü

paan ‹-i 21› ‹s›
teat. otstarbeks vajalikus pikkuses tükk kangast v. mingit kangataolist materjali (hrl. selle materjali laiuses), laid, riba. Riide, tapeedi, tõrvapapi paan. Poole paani laiune tükk linoleumi. Ühest tapeedirullist sai lõigata neli paani. Seelik oli õmmeldud kuuest paanist, oli kuue paaniga. Kaares asetatud paanidega grootpuri.
▷ Liitsõnad: kanga|paan, linoleumi|paan, papi|paan, tapeedipaan.

rest2 ‹-i 21› ‹s›
kangast järelejäänud jaotamatu tükk. Rohkem seda riiet pole kui see rest. Restide kauplusest saab mõnikord odavalt seeliku- või kleidiriide. || hrv muu ülejääk. *.. seal veel on mõned eilsed restid ühest kui teisest [roast], mis hädapärast nõuavad likvideerimist. O. Luts.

ruuduline ‹-se 5› ‹adj›

1. ruutudest koosneva mustriga; ruutudeks jagatud, ruutudest koosnev. Ruuduline riie, rätik, lina. Ruuduline särk, pintsak, seelik, kleit, soni, riietus. Ruudulistes pükstes mehed. Kas valida triibuline või ruuduline kangas? Ruuduliseks tepitud vooder. Ruudulise mustriga kampsun. Ruuduline paberileht. Joonelised ja ruudulised vihikud. Ruuduline malelaud. Mehed istusid ruudulise laua 'male-, kabelaua' taha. *Annes otsis taskust kaks ruudulist toidukaarti, mille küljest iga kord üks ruut ära lõigati. P. Kuusberg. || ‹s› ruudulisest kangast rõivas. Ta armastab ruudulist kanda.
▷ Liitsõnad: halli|ruuduline, kollase|ruuduline, peene|ruuduline, pepita|ruuduline, punase|ruuduline, rohke|ruuduline, sinise|ruuduline, suure|ruuduline, šotiruuduline.
2. ‹liitsõna järelosana› ruutudest koosnev
▷ Liitsõnad: nelja|ruuduline, kuue|ruuduline, saja|ruuduline, üheruuduline.

seadma ‹sean 45›

1. midagi (harvemini kedagi) kuhugi v. mingisse asendisse panema, asetama. Seadis toolid seina äärde ritta, kõik asjad oma kohale. Seadsin redeli lakaluugi alla, seina najale püsti. Hurtsikule on toed alla seatud. Perenaine seab nõusid, toitu lauale. Seab aknale paar lillepotti. Nõu seati kraani alla. Tüdruk seab õues pesu nöörile. Seab peeglit seinale. Inger seab lilli vaasi. Pakkudele olid seatud istumiseks pikad lauad. Seadsin paja tulele. Uks seati uuesti hingedele. Viltune teeviit seati otseks. Sarikad, piirikivid seatakse paika. Purjed seatakse tuule järgi, tuulde. Hakkas jõulukuusele küünlaid külge seadma. Ema seab lapsele tekki peale, lapsed riidesse. Õngitseja seab ussi õnge otsa. Andres seadis külimati kandevööle. Poisid seavad suusad alla. Naine seab peegli ees endale kübara pähe. Vanaema seadis prillid ninale. Kütt seadis püssi palge. Mehed seadsid piibule tuld. Seadis mõlemad käed ruuporiks suu juurde. Seab hobusele päitsed pähe. Arst seadis nihestunud liigese paigale. Algaja kandlemängija õpib sõrmi seadma. Surnu käed seati risti rinnale. Seadke haige voodis istukile! Mees seadis end vaibale istuma, küljeli sohvale. Ootajad seadsid end sappa. Tüdruk seadis huuled prunti, torusse. Mees seadis suu naerule. *Ja siin on üks väike peegel, vaata, kui ilusasse nahka on ta seatud. A. Gailit. | piltl. Püüad vist mind endale kilbiks seada. Ära katsu end, seda lugu paremasse valgusse seada. Seab end vist juba ülemusega ühele pulgale. Neid teoseid võib julgesti kõrvu seada 'kõrvutada'. Teda tuleb seada fakti ette. See arvamus seati kahtluse alla. Sa seadsid mind oma küsimustega raskesse olukorda. Pane tähele – ta seab sulle lõksu! Sind hurjutatakse ja seatakse häbiposti. Viimased sündmused võivad meie plaanid ohtu seada. See asjaolu seab majandusmeeste ette tõsiseid probleeme. Turismi areng seab riigi majandusele teatavaid nõudeid. Meie au oli kaalule seatud. *Raske karjasepõli .. seadis poisikese juba maast-madalast sülitsi karmi eluga. R. Parve. || esitama, püstitama. Õpetaja seadis mulle järjest raskemaid küsimusi. Andrest seati teistele eeskujuks. Ta ei seadnud endale kõrgeid sihte, kõrgeid eesmärke. Seadsin lähemaks ülesandeks kooli lõpetamise. Missugused tingimused te meile seate?
2. normaalseks, nõuetekohaseks, tarvitamiskõlblikuks, vajalikku seisu korrastama; korraldama. Hakkasin tuba, ruume, hooneid korda seadma. Katsusin ise saagi, jalgratast korda seada. Seadsime oma asjad, riided korda. Sea ennast, oma asjad jutti, joonde! Püüab oma lohakile jäänud majapidamist, kodu pisut paremaks, paremale järjele seada. Ema läks lauta lehmade asemeid seadma. Sea tuba külaliste jaoks valmis! Kalur seab paadis purjesid 'muudab nende asendit'. Ta ei osanud külvikut korralikult seada. Seadis haigel padja pisut kõrgemale. Las ma sean sinu kuuekaelust! Poiss seadis mütsi otseks. Seadis oma asendi mugavamaks ja uinus. Ei olnud kedagi, kes oleks vanakest seadnud ja kohendanud. Arstid seadsid 'ravisid' Märdi uuesti jalule. Õpetaja seadis lapsed rivisse. Väeosa seati lahinguvalmis. Sa peaksid oma elu paremini seadma. Täiskasvanud lapsed tahavad oma elujärge ise seada. Ta on harjunud kõike oma tahtmist mööda seadma. Sea oma tööasjad nii, et saaksid kaasa tulla! Lind seadis nokaga sulgi. Anna aega atra seada. *Aga ma püüan nõnda seada, et kella neljaks olen Sälliksaare teeotsal. O. Tooming. || oma mõtteid sõnadesse panema, sõnastama; oskuslikult kõnelema v. kirjutama. Oskab hästi kavalalt, ilusasti sõnu (ritta) seada. Kui oli heas tujus, hakkas värsse seadma. Rütmi ja riimi seatud kirikulaulud. *Üht vaikset kiidulaulu oleks ta sõnule tahtnud seada, aga teadis, et on selleks kidakeelne.. M. Metsanurk. || (helitööd, lavateost) teat. määral ümber tehes kohandama, kohaseks tegema, sobitama. Helilooja poolt seatud rahvalaul. Seadis paar rahvaviisi segakoorile. Muusikajuht seadis laulu neljale häälele. Schuberti „Ave Maria” on seatud viiulile ja klaverile. Rokkansambel on seadnud ka Prokofjevi ja Bartoki muusikat. Õpetaja seadis luuletuse kõnekooriks. Näidendit lavale seadma 'lavastama'. Lavastus „Kullaketrajad” on seatud Kreutzwaldi samanimelise muinasjutu ainetel.
3. mingiks tegevuseks ettevalmistusi tegema, millekski valmistuma. Pidulised seadsid lahkuma, koju minema. Hommikul vara seati tööle (minema). Ema tõusis ja seadis end lehma lüpsma. Pererahvas hakkas juba magama seadma. Kui tahad kaasa tulla, sea end ruttu hakkama! Lapsed seadsid end vanaema juttu kuulama. Seadsime end minekule, minekuvalmis. Aeg on koduteele seada. Naised hakkasid end kirikusse seadma. Kuhu sa end vastu õhtut sead? 'kavatsed minna'. Mehed istusid piipu seadma 'piipu suitsetama, piipu panema'. Pille häälde seadma 'häälestama'. Mesilased vist seavad peret heitma. *Külavahetee polnud sile, vankril oli üht-teist raskuseks peal ja varsti hakkas Lepp [= hobune] ennast sammule seadma. A. Hint. || millelegi algust panema. Kangast seadma 'kangast looma, lõime telgedele ajama'. Leiba seadma 'leivataignat juuretisega alustama'. || (ilmastikuga, loodusega ühenduses:) mingis suunas muutuma v. arenema hakkama. (Ilm) seab vist sajule, vihmale, sadama. Päike seab loojuma. Näe, rohi seab juba mõnes kohas kasvama! *Ida pool nagu õhetaks kollakat. Kuu seab vist tõusmist. A. Mägi.
4. van määrama. Kedagi ametisse seadma. Keda nüüd seatakse valla etteotsa? Maffiaga on võitlema seatud eriüksused. Mind ei ole keegi tema karjaseks seadnud. *.. sultani asemel valitses üks Hollandi ametnik, keda kindralkuberner oma käskude täitjaks seadnud. A. Saal. *Kaks meest seati tema ja Priidu valvajateks, teised hakkasid tööle... E. Bornhöhe. || ‹sageli tud-partitsiibis› ette määrama (millegi teat. viisil esinemise, toimumise kohta). Nõnda on Jumal ise seadnud ja käskinud. Sündigu nõnda, nagu Jumal seadnud. See olevat mäss jumalast seatud korra ja isandate vastu. Kutsutud ja seatud hingekarjane. Seatud aeg jõudis kätte. Kõik läks seatud korda mööda. *Kuskil ei vedelnud veo- ega tööriistu, need kõik asetsesid oma seatud paigal. E. Vilde.

sõtkuma ‹42›

1. jalgadega (tugevasti) peale astuma (v. trampima), tallama. Heinaliste, metsloomade sõtkutud rada. Saunani viib lumme sõtkutud rada. Siit käiakse otse, isegi rada sisse sõtkutud. Pargi teed on siledaks, kõvaks sõtkutud. Lumi on siin jälgi täis sõtkutud. Mine rada mööda, ära sõtku murul. Paiskas lõkke laiali ja sõtkus veel jalgadega otsas. Palliplats tasandati ja sõtkuti siledaks. Vere ja poriga segamini sõtkutud lahinguväli. Tormav ratsu sõtkus ta oma jalgade alla. Tihe rahvasumm tallab kasvõi ära, kogu aeg sõtkuti jalgadel. Metsikus võitluses sõtkuti isegi surnukehadel. Põrsad sõtkuvad jalgupidi mollis toidu sees. Ära sõtku noodalina peal! Laps sõtkub põlvili taadi selga. Kurtis, et luupainaja käivat teda öösiti sõtkumas. || tallates rikkuma, kahjustama, maha muljuma vms. Rada on poriseks, auklikuks sõtkutud. Loomad on rohukamara puruks sõtkunud. Karjalauda ümbrus on mudale sõtkutud. Rukis, hein oli tükati maha sõtkutud. Oli ilus hein, aga nüüd on ära sõtkutud. Räsitud ja sõtkutud lillepeenar. Loomad sõtkusid vilja, kartulivagusid. Ma olen oma saapakontsad viltu sõtkunud. Lääpa sõtkutud kandadega kingad. Teede servad on autorataste sõtkutud. *Veis sõtkus kartulis ja tüdruk riidles temaga .. L. Promet. | piltl. *Üksainus raske raheraju murdis maha, sõtkus porisse kogu haljendava, päikesepaistelise orase. E. Vilde. || piltl tallama, rõhuma, muserdama. Rõhujad sõtkuvad me turjal. Oli seal peres kõikide sõtkuda. *Ma lähen minema, kui nii lastakse meie kõrgemaid ideaale sõtkuda! E. Särgava. *Küll ta küsib, küll hõigub ja ahastab: / kes jäi alla? kes sõtkuti maha? V. Beekman.
2. hrl. jalgadega vajutades, peale surudes töötama v. tegevuses olema. a. midagi tallates kinni tampima, kinni vajutama. Heinakuhja tehes peab sületäied korralikult kinni sõtkuma. Lapsed käisid põhuvirna otsas abiks sõtkumas. Siloaugud sõtkutakse traktoriga tugevasti kinni. Telgi muldpõrand tuleb siledaks sõtkuda. b. tallates midagi välja vajutama v. välja pressima. Suvivilja sõtkuti enne kootidega peksmist rehealuses hobustega. Hakkas surutõrres jalgadega viinamarju sõtkuma. c. pedaalidele vajutades edasi liikuma (v. töötama); sõtkelauale vajutades töötama. Lähenev jalgrattur sõtkus tormakalt pedaale. Poiss sõtkus jalgrattaga posti järele. Ka kaugematest küladest sõtkuti jalgratastel rahvamajja. Teel sõtkus sõita üksik jalgrattur. Ema sõtkus nobedalt õhtu läbi vokki 'ketras'. Naine sõtkub telgi 'koob kangast'. Istus harmooniumi taga ja sõtkus pedaale. *Seal on Epp Pillarpardi potitehas, kus kaks vihast meest sõtkuvad voolimisrattaid .. H. Puhvel.
3. mingit massi kätega (v. mingi vahendiga) segama, vormima, töötlema, küpsetamiseks vm. otstarbeks ette valmistama. Tainast sõtkuma. Ema sõtkus taina valmis, hästi läbi. Ikaldusaegadel sõtkuti taignasse kartuleid ja kliisid (sisse). Pühadeks sõtkuti leiba ja saia. *Ühes pütis on jämeda soolaga sõtkutud või .. M. Pihla. *.. oli veetud juba kolmkümmend aastat punast savi Punjaba tehasesse, sitkeks sõtkutud ja meistrite rattal pottideks, kaussideks, koppadeks voolitud... P. Vallak.
4. käima, kõndima, astuma vms. (hrl. takistavates tingimustes). Ma olen metsi ja soid sõtkunud. Sõtkusime soos, pehmes liivas, läbi tuisanud lume edasi. Karjanaisel on tulnud aastaid laudavirtsas ja poris sõtkuda. *Tema aga sõtkus brigaadist brigaadi, ajades igapäevaseid asju. V. Saar. *Kogu päeva sõtkub Loona ühest kohast teise, gümnaasiumi lõputunnistus paberisse mähituna mantlitaskus. L. Kibuvits.

topelt|kangas
tekst kaks ülestikust kangast telgedel, kahekordne kangas

täis|linane
linase koe ja linase lõimega; sellisest kangast tehtud. Täislinane voodipesu. | ‹substantiivselt›. Poollinane on vastupidavam kui täislinane.