[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 31 sobivat artiklit.

drapeeruma37
tekst (riide, kanga kohta:) rippuvas olekus oma raskuse mõjul volte moodustama, voltidesse langema. Drapeeruv riie, kangas. Raske siid drapeerub kaunitesse voltidesse.

jooks-u 21› ‹s

1. jooksmine, jooksmise üksikjuhtum. a. (inimeste, loomade kohta). Tuli suure, tulise, kange, kõva, väleda jooksuga. Peremees sundis hobust kiiremale jooksule. Võisteldi 1000 m jooksus. Olime jooksust väsinud. Nööpis kuue jooksu peal kinni. Avasin jooksul paki. Kukkus jooksu pealt maha. Hunt kargas jooksult lambale kõrri. Vasakäär lõi täielt jooksult 1 : 0. Rebase jooks oli vaevaline. Poiss pani, pistis minu eest silla poole jooksu. Olin päevad läbi jooksus 'mingi asjatoimetuse pärast liikvel'. *„Jah, ega me ühe jooksuga ikka jõua Jõessaare alla minna,” arvas ka Andres ning jättis jooksmise. A. H. Tammsaare. b. (vee vm. vedeliku kohta, harilikum: vool, voolamine). Käreda, vaikse jooksuga jõgi. *Esimese vee jooksu tahtis aga Andres oma silmaga näha. A. H. Tammsaare. c. (sõiduriistade, liikuvate esemete kohta). Vankri rataste jooks. Kerge jooksuga regi, jalgratas. Nad vaatasid pilvede jooksu. Sõrmede väle jooks klaveriklahvidel. Püssi, haavlite, kuuli jooks. Hommikul kastega on vikatil hea jooks 'vikatiga jõudus niita'. *Laev juhtus ladusa jooksuga ja parras nii kõva, et ole mees ja anna purje. H. Sergo. d. (muu kohta). Puidukiu, vuukide jooks. Mõtete vaba jooks. Aastate, päevade jooks. Jutule ei tulnudki õiget jooksu. Lõnga jooks 'kanga käärimisel ühes salgus olevad lõngad'. *Küllap märkasid vähem enese elu jooksu kui lehma või lambapaari oma siinsamas onni teises otsas. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: amoki|jooks, järk|jooks, kiini|jooks, kotis|jooks, metsa|jooks, nelja|jooks, tormi|jooks, võidu|jooks, ära|jooks, ülejooks; eel|jooks, finaal|jooks, hoo|jooks, keskmaa|jooks, kestus|jooks, kiir|jooks, kiirendus|jooks, krossi|jooks, lisa|jooks, lõpp|jooks, lähte|jooks, lühimaa|jooks, maastiku|jooks, maratoni|jooks, mitmepäeva|jooks, murdmaa|jooks, orienteerumis|jooks, pikamaa|jooks, soojendus|jooks, sörk|jooks, takistus|jooks, taktika|jooks, teate|jooks, tempo|jooks, tervise|jooks, tunni|jooks, tõkke|jooks, vahejooks; käär|jooks, paigal|jooks, põlvetõste|jooks, pöiajooks; mahla|jooks, vaigu|jooks, vee|jooks, verejooks; alam|jooks, kesk|jooks, ülemjooks; tühi|jooks, vabajooks; lõnga|jooks, säärejooks.
2.hrl. sisekohakäänetespagu, deserteerimine. Oli sõjaväest jooksu läinud. Sellelt laevalt pole kunagi jooksu mindud. Kanti ette, et soldat on jooksust tagasi tulnud. Jooksus olnud pärisorjad. *Ent rahvaarmees püüti väejooksikuid.. ja Mihhail Starkov tabati mõni nädal pärast ta jooksu.. R. Roht. *Meie hulgast on üks nekrut juba kolm päeva jooksus, ja ma tean, et [ta] .. meie heinaküünis varjul on. Suve Jaan.

kanga|lõim
tekst kanga pikisuunas kulgevad lõngad, lõim

keha8› ‹s

1. inimese v. looma kogu organism; (üldkeeles ka:) selle keskosa, kere. Lapse kleenuke keha. Jässaka kehaga mees. Tüdrukul on sale, proportsionaalne keha. Kehalt oli ta lühike ja jässakas. Sportlasel on hästi arenenud keha. Terve keha valutab, sügeleb, on roidunud. Kehale tekkis punane lööve. Värin, judin, kuum hoog käis üle keha. Võpatus, värin käis kehast läbi. Väriseb kõigest kehast. Ehmatusest läks keha nõrgaks. Peseb hommikul kogu keha külma veega, karastab oma keha. Hea korvpallur valitseb hästi oma keha. Keha järgi õmmeldud riided. Mantel on kehast kitsas. Kehasse 'taljesse' töödeldud kostüüm, jakk. Ta on poolest kehast saadik vees. Terves kehas terve vaim. Naise elutu keha pandi kanderaamile. Looma keha. Vesilik on pika saleda kehaga. Lülijalgsete keha jaguneb peaks, rindmikuks ja tagakehaks. Aiaauk oli kitsas: koera pea mahtus vahelt läbi, aga keha mitte. *Mul käis see [ = karjatus] päris kehast läbi, aga polnud kuigi tark oma hirmu näidata. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: ala|keha, all|keha, ees|keha, kesk|keha, taga|keha, ülakeha; inim|keha, liha|keha, looma|keha, surnukeha.
2. ka füüs teat. kindlat ruumiosa täitev aine; üksikese, üksikobjekt ruumis. Keha mass. Tahked, vedelad, gaasilised kehad. Liikuv, paigal püsiv keha. Elastne, võnkuv keha. Meid ümbritsev maailm koosneb mitmesugustest kehadest. Päike on päikesesüsteemi keskne keha. || mat kõikidest külgedest tasa- v. kõverpindadega piiratud ruumiosa. Geomeetrilised kehad, nagu kuup, risttahukas, silinder, tüvikoonus, kera.
▷ Liitsõnad: meteoor|keha, taevakeha; pöördkeha.
3.hrl. liitsõna järelosanaeseme põhiline, keskne osa; asi, moodustis tervikuna. Raudteetammi keha. Treitera koosneb peast ja kehast. Kannu, nõu keha. *Pöördub [tuulik] kivist alusel kogu kehaga. J. Parijõgi. || anat elund v. selle (keskne, kompaktne) osa. Selgroolüli keha.
▷ Liitsõnad: kütte|keha, lõhke|keha, muld|keha, tammi|keha, võõrkeha; emaka|keha, immuun|keha, kaitse|keha, klaas|keha, kolla|keha, korgas|keha, käbi|keha, lüli|keha, mõhn|keha, valkkeha.
4. etn riist lõnga kerimiseks ja kanga käärimiseks. Lõnga kehale ajama. *Sealsamas keerlesid kärmesti kerilauad ja kehad, kuna rehetoas, kus oli rohkem ruumi, laiad käärpuud ringeldes kääksusid. M. Metsanurk.
5. murd suurem puunõu õlle, kala, liha vm. hoidmiseks. *Kikerdasime lubatud kaks keha õlut Ristiküla meeste traktori peale .. J. Tuulik.
▷ Liitsõnad: õllekeha.
6.hrl. pl.murd vankri redelid, küljelauad; ka nende ja põhja vaheline ruum. *Viilupi vend .. tõstis poisikesed vankri kehade vahele. T. Braks.

kirja|kude
tekst kanga v. silmuskoeeseme kirjaosa kude

kirja|lõng
tekst kanga v. silmuskoeeseme kirjaosa lõng

kudekoe 27› ‹s

1. kanga vm. kootud eseme struktuur. Riide peen, jäme, hõre, tihe kude. Labases, toimses koes kangas. Mõlemalt poolt ühesugune kude. Pitsilise koega kampsun. | piltl. Elukanga kirev kude. *Ja juba higistasid hanged päikesepaiste käes, .. nende puhas peen kude muutus halliks ja krobedaks. E. Tennov. || (kirjandus-, kunstiteose vms. kohta). Autobiograafilise koega jutustus, romaan. Novelli, filmi peen psühholoogiline kude. Luuletuste kunstiline kude. Helitöö polüfooniline kude.
▷ Liitsõnad: kanga|kude, pahempidi|kude, palmik|kude, parempidi|kude, patent|kude, pits|kude, põhi|kude, silm|kude, silmus|kude, soonik|kude, vahvel|kude, vikkel|kude, võrkkude.
2. tekst lõimele risti kangast sissekootud v. -kootav lõng, koelõng. Puuvillase, linase, punase koega kangas. Kude kanga kaunistab. *Poelõim oli pruuni värvi, kude sinakashall, sellest sai kokku tuhmi laadiga kirju kangas. H. Raudsepp. | piltl. *Kui aastad löövad viimse koe / mu elulõime, pelgamata / sust tahan laulda. J. Kärner.
3. hrv kudum, kudumistoode. *Põnts, põnts! lööb kuduja lõngu rapsilauaga tihedaks, kirjuks koeks kokku. L. Kibuvits.
4. biol ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ning nendevahelise aine kogum. Inimese keha, taimede koed. Taimsed, loomsed koed. Elastsed, pehmed koed. Vigastatud kude.
▷ Liitsõnad: aju|kude, arm|kude, epiteel|kude, kopsu|kude, kõhr|kude, lihas|kude, luu|kude, närvi|kude, näärme|kude, rasv|kude, side|kude, silelihas|kude, vöötlihaskude; alg|kude, haava|kude, juht|kude, katte|kude, kobe|kude, kork|kude, parenhüüm|kude, põhi|kude, püsi|kude, sammas|kude, säilitus|kude, taime|kude, toite|kude, tugikude.

käär|karp [-karbi]
etn puukast kanga käärimisel lõngakerade tarvis

laidlaia 23› ‹s

1. materjaliks oleva kanga laiune osa mingist rõivast vm. õmblustootest. Kolmest laiast seelik. Kahest laiast (õmmeldud) voodilina. *.. eit tõstiski oma mitut laida vanamoelise kireva seeliku üles .. E. Männik. || (tänapäeval hrl.:) seeliku paan. Kuuest laiast, kuue laiaga seelik.
▷ Liitsõnad: esi|laid, külje|laid, tagalaid.
2. paadi küljelaud; küljelaudade kord; paadi külg, parras. Paadi laiad.

linnu|silm [-a]
piltl
1. Ümmarguste linnusilmadega tüdruk.
2. kõnek väike ümmargune muster v. toim. a. (kanga koekirja v. sellise kirjaga riide kohta). *Laua otsas istus sünnipäevalaps, punetav, ümar, riietatud belgia „linnusilma”. J. Smuul. b. (hrl. vahtra peenpoorse süü ning sellise süüga puidu kohta). Pähklipuu, karjala kask, pöök, linnusilm on väärispuidud. *Ärge seda liistu [= pildiraami] pange .. Otsige, palun, linnusilmadega [liist] .. Teadsin linnusilma väärtust .. K. Saaber.

loe|laud
(kanga käärimisel:) käärlaud

lõime|lõng
kanga lõimeks mõeldud, lõime moodustav lõng. Lõimelõngad jooksevad piki kangast.

lõnga|jooks
tekst
1. lõimelõnga suund kangas. Juurdelõikamisel tuleb arvestada lõngajooksu.
2. ühes salgus olevad lõngad (kanga käärimisel)
3. (mustriga kangal v. kootus esemel ka:) vabalt pinnale jääv lõng. Pikad lõngajooksud.

narmasnarma 19› ‹s
lõngaots v. nende kimbuke kanga vm. kudumistoote otsas v. ääres. Kanga, laudlina, rätiku, salli narmad. Pikad pehmed narmad. Narmad kaunistavad ja kaitsevad rõiva ääri. Näpib, keerutab hämmeldunult laudlina narmaid. || seda meenutav lõigatud, punutud vm. ribake. Moes on indiaanipärased narmastega nahkjakid. Krepp-paberist narmad. Akselbandi narmad. Narmasteks lõigatud kapsapea. Ketasteks, ribadeks või narmasteks peenestatud juurvili. | piltl. Pilved kärisesid narmasteks. || tugeval kulumisel tekkiv rebenenud ribake, lõng, niit jms. Küünarnukid, püksisääred on narmas, narmal. Oksad rebisid mu pluusi narmasteks. Särgist olid veel narmad järel. Narmasteni, narmale kulunud püksisääred. Laps narmas, siga karvas. || eriotstarbeks (näit. sidumiseks, pühkimiseks jne.) määratud lõimelõngad, riideribad jms. Vihad seoti narmastega kokku. *Traktorist pani kapoti kinni, võtme kohale, pühkis käed narmastega puhtaks .. M. Traat.

niisniie, niit 35› ‹s
hrl. pl.kangaspuude v. kudumismasina seade lõimelõngade vaheliku moodustamiseks; varbadele v. raamile kinnitatud niidist v. traadist aas lõimelõngade üles-alla liigutamiseks. Kangast niide panema 'lõimelõngu läbi niiesilmade panema (vastavalt kanga sidusele)'. Kangas on niies. Kuduja sõtkub tallalaudadega niisi, moodustades lõimelõngade vahelikke, kust süstik koelõngaga läbi jookseb. Labane kangas kooti kahe niiega.

niit|lõim
(kanga lõimeks on niit). Koob niitlõime ja villase koega voodikatet.

pahem-a 2› ‹adj

1. (< komp paha) (ka kõige-superlatiivi osana) vt paha
2. vasak; ant. parem. Pahem käsi, jalg, silm, põsk, külg. Jõe pahem kallas. Istub peremehe pahemal käel. Pahemat kätt teine voodi. Kollase maja juurest pöörake pahemat kätt. Vaatas kord pahemale, kord paremale poole, enne kui üle tee läks. Kirja alumisel pahemal nurgal ilutses tempel. Ulatas käe, aga mitte parema, vaid pahema. Etteheiteid tuli küll pahemalt, küll paremalt poolt. *.. laskis laastuga mööda [vikati]lehte, ikka paremalt ja pahemalt poolt: „Sihka-sahka, sihka-sahka!” F. Tuglas. || (kanga, mustri vms. kohta:) kasutamisel hrl. sissepoole v. varjatuks jääv. Vahel ei ole hästi aru saada, kumb on riidel parem, kumb pahem pool. Tikandi pahem pool jääb nähtamatuks. Jätkatud lõnga sõlmed tuleb tõmmata kudumi pahemale poolele.
3. poliitiliselt vasakpoolne. Sotsialistide pahem tiib.

parem-a 2

1.adj› (< komp hea (1.–5. täh.)) (ka kõige-superlatiivi osana). a. laadi, omaduste, võimete, oskuste, seisundi vm. poolest hinnatavam, väärtuslikum, nõuetele vastavam. Ta on parem teoreetik kui praktik. Ta kõrvakuulmine pole enam kõige parem. Kas tervis on paremaks läinud? Mu tuju läks kohe paremaks. Jääksin parema meelega 'meelsamini' koju. Paremast riidest ülikond. Pakkisin kohvrisse oma paremad riided. Paremad palad hoiti laste jaoks. Tõin lauale kõige parema veini, mis majas leidus. Mees kõige paremates aastates. See variant pole põrmugi parem. See rohi pole aidanud, ehk teate paremat. Ta püüdles millegi parema poole. Nälg on kõige parem kokk. || tervem. Ta jalg on hulga paremaks saanud. *".. Ja Miili olla ju haige...” – „Ta on juba parem, oli täna juba jalal..” E. Vilde. || hrl iroon ühiskondliku positsiooni poolest, hariduselt v. varanduslikult silmapaistev v. eelisseisundis. Aadlikul tuli nainegi valida paremast seisusest. Ta käib läbi ainult parema rahvaga. Sellist asja juhtub kõige paremateski perekondades. *Kutsuda aga tahetakse ministrid, kindralid, isegi väljamaa asemikud; meie suurärimehed, pangahärrad, ühe sõnaga – meie parem seltskond. A. H. Tammsaare. b. moraalselt väärtuslik, eetiliselt positiivne. Rahva paremad pojad ja tütred. Minu parem mina ei lubaks mul nii toimida. Tegutse oma parema äratundmise, arusaamise järgi. Ära pea ennast teistest paremaks. Ka kõige parema tahtmise juures ei oska ma aidata. Temast paremat inimest annab otsida. c. soodsam, kasulikum, sobivam. Kõige parem räimepüügi aeg. Rünnak on kõige parem kaitse. Paremat juhust, võimalust ei saa ollagi. Ootame paremat heinailma, paremaid aegu. Kas kellelgi on parem ettepanek, mõte, idee? Mul oli temast enne parem mulje, arvamus. Otsin endale paremat töökohta. Ta on end näidanud kõige paremast küljest. Paremal juhul saame asjade käiku üksnes jälgida. Oleks parem, kui nad ära läheksid. Mida varem, seda parem. Ma pidasin paremaks 'eelistasin' vaikida. *See minu suur soov pidi ikka paremaid päevi ootama. L. Kibuvits. d. mugavam, mõnusam. Terava noaga on parem lõigata. Pööras end paremat asendit otsides küljelt küljele. Külalisele antakse kõige parem voodi, tuba. Külas hea, kodus veel parem. e. suurem, rohkem, rikkalikum. Hakkasin saama paremat palka. Tulemus on senisest rekordist sekundi võrra parem. Tema teenistus, sissetulek on minu omast parem. Tänavune viljasaak oli parem kui mullu. Paremat hinda ei paku selle maja eest keegi. Võid saada veel parema keretäie kui enne!
2.adj› ant. vasak; paremal pool asuv, parempoolne. Parem käsi, jalg, õlg, külg. Parem silm, kulm, põsk, kõrv. Näo parem pool, parem näopool. Südame parem koda. Jõe vasak ja parem kallas. Jalgpalliväljaku parem äär. Võrdusmärgist paremal on võrduse parem pool. Parem pool! (rivikäsklus parempöördeks). Rinde paremal tiival käisid lahingud. Pöörake siit paremat kätt. Paremat kätt teine maja. Külaline pandi istuma peremehe paremale käele 'peremehest paremale poole', istus peremehe paremal käel 'peremehest paremal'. Laeva paremas, vasakus poordis. Parem 'parema jala' saabas. Parema käe reegel, juhis 'juhis magnetväljas liikuvas juhtmes indutseeruva elektrivoolu suuna määramiseks'. || (riide, kanga poole kohta:) ilusam, kasutamisel nähtavaks jääv; ant. pahem, pahu-. Kudumi, heegeltöö, tikandi parem pool. Müts õmmeldakse kokku ja keeratakse parem pool välja. Riide parem pool on enamasti siledam kui pahem. Kirivöö paremaks küljeks loetakse harilikult villasem pind.
3.sEeljooksude paremad pääsesid finaali. Poksija parem 'parema käe löök' tabas vastase lõuga. Ei raatsi suutäit paremat lauale tuua.

press|muster
tekst pressitud muster; teatud menetlusega kootud kanga muster

pungiladv

1. punnitavalt täis olekus; punnis, pungis. Sõi, põsed pungil. Mu suu oli pungil leiba täis. Mugisin pungil suuga süüa. Pungil kõht, magu. Pungil udaraga lehmad. Lehmade udarad olid piimast pungil. Lindude pugud olid teri pungil täis. Ta silmad olid hirmust, põnevusest, imestusest pungil. Vahtis tulijaid pungil silmi. Hobused sikutasid koormat, silmad pungil peas. || (tuulest paisutatud kanga kohta). Särgi selg oli tuules(t) pungil. Pungil purjed. | piltl. Naaber oli uudiseid pungil. Kadedusest pungil inimesed. *Ole sa sisemiselt kuitahes loominguõhinast pungil, sinu üle otsustatakse siiski mingi sooritatud töö järgi. A. Beekman.
2. (panipaikade jms. kohta:) punni ajavalt, viimase võimaluseni, rikkalikult täis. Pungil rinnatasku. Mu põu oli õuntest pungil. Rikka mehe rahatasku on pungil. Tulin turult pungil kandevõrguga. Matkajal oli turjal pungil seljakott. Paberitest pungil mapp. Ta portfell, koolikott, käekott on alati pungil. Aidad olid pungil täis uudsevilja. Riiulid olid kaupa pungil täis. Kleitidest pungil kapp. Auto oli pungil täis matkavarustust. Noot oli kalu pungil täis.
3. (inimestega täidetud ruumi v. ala kohta:) puupüsti täis. Saal, kirik oli rahvast pungil täis. Pulmamaja oli rahvast pungil. Haigla oli haavatuid pungil täis. Pungil bussid, trammid. Tribüün oli vaatajatest lausa pakatamiseni pungil. Supelrand oli suvitajatest pungil.

põhja|lõng
tekst kanga v. silmuskoeeseme põhja moodustav lõng

rakendus-e 5› ‹s

1. etterakendamine. Hobuste, põtrade rakendus.
2. rakmed. *Ruhja ümbruses teadsin ühtainust Läti peremeest, kes korralikkude hobustega ja korraliku rakendusega sõitis. K. A. Hindrey. *Kõigil rakendustel tärisevad kuljused või kellad. R. Roht.
3. rakendamine, kasutuselevõtt, kasutamine, kasutus. Masinate, automaatika, elektrienergia rakendus tootmistöös. Protsentarvutuse rakendused igapäevaelus. Teooria ja selle erinevad rakendused. Talgulisi oli nii palju, et kõigile ei leitud rakendust. Oluline pole niivõrd anne kui selle rakendus. Otsib oma fantaasiale, ideedele, oskustele, võimetele kohast rakendust.
4. ruutpaberile märgitud kanga niietus, tallamine ja sidus. Aknaeesriide kavandile vastav rakendus on joonisel.

sõlm|pits
tekst pits, mis on tehtud (kanga lõime)lõngu sõlmides, makramee

šenill|-lõng
šenilli kudumisel koelõngana kasutatav selleks eelnevalt kootud kanga riba

tausta|kude
tekst kanga v. silmkoeeseme taustaosa kude

tausta|lõim
tekst kanga tausta moodustav lõim

tempel1-pli, -plit 2› ‹s
seadis kanga laiuti pingul hoidmiseks telgedel, kangasõlg
▷ Liitsõnad: kangatempel.

tihv-a 23› ‹s

1. kangaspuudel kanga vahelike vahele pandav pulk v. liist
2. etn vöösuga. Kõlad ja tihv on vanad vöökudumisvahendid. Tihvaga kootud vöö.

toime|joon
tekst koekirja joon kanga pinnal

ultus-e 5 või -e 4› ‹s
tekst kanga tihedama koega hargnematu äär

vasak-u 2› ‹adj
keha keskjoonest südame pool asuv v. selline, mis asetseb vaataja suhtes tema südame pool, vasakpoolne, pahem; ant. parem. Vasak käsi, jalg, õlg, külg. Vasak silm, kulm, põsk, kõrv. Keha vasak pool. Vasak kehapool. Võrdusmärgist vasakul on võrduse vasak pool. Keeras vasakut kätt 'vasakule'. Istub ema vasakul käel 'emast vasakul'. Vasak pool! (rivikäsklus vasakpöördeks). Jättis lehe vasakusse äärde ruumi. Asetas lilled samba vasakule servale. Istus kiriku vasakus tiivas. Jõe vasak kallas (voolusuuna suhtes). Jahi vasak poort (vaadatuna ahtrist vööri suunas). Vasak 'vasaku jala' saabas. Vasaku käe juhis, reegel füüs (magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjuva jõu suuna määramiseks). |substantiivseltPoksija vasak 'vasaku käe löök' tabas vastase lõuga. || (riide, kanga poole kohta:) kasutamisel hrl. sissepoole v. varjatuks jääv, pahu-. Kudumi, tikandi vasak pool. || poliitiliselt vasakpoolne. Partei vasak tiib.
vrd vasem

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur