[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kandma ‹kannan 45›

1. hrl. üles tõstetuna edasi toimetama, ühest paigast teise viima v. tooma. a. (elusolendi jõul). Haavatu kanti kanderaamil autosse. Kannab last kukil, seljas, süles, kätel. Kannab kotte, kaste, kohvreid. Võtsin tema kompsu enda kanda. Demonstrandid kandsid lippe, loosungeid. Kandis mitme päeva jao puid kööki valmis. Kannab jõest saunavett. Kaelkookudega on ämbreid kergem kanda kui käe otsas. Hein kanti võsa vahelt lagedale kuivama. Neegrid kannavad raskeid pakke pea peal. Jahisaak kanti vahepuus koju. Road kanti suurtel liudadel lauale. Võtku siit igaüks nii palju, kui kanda jaksab. Raamatud on ei tea kuhu laiali kantud. Poiss muudkui kannab tüdrukule lilli ja maiustusi. Ma ei kanna kaasas suuremaid rahasummasid. Ärge kandke jalgadega pori tuppa! Lähen, kuhu jalad kannavad! 'ükskõik kuhu'. Linnud kannavad pesamaterjali noka vahel, nokas. Kass oli pojad küünist laudalakka kandnud. Ega lind kõrgemale lenda kui tiivad kannavad. b. (millegi jõul). Rong kannab meid lõuna suunas. Tramm kandis teda kesklinna poole. Laevad kandsid kalleid laste. Jõed kannavad liiva merre. Lained kandsid adrut rannale. Jääpank kandis merehädalised randa. Lasksime paati voolul kanda. Tuul kandis kõikjale liiva, tolmu, kolletanud lehti. Tuul kandis kõrvu hõikeid, ninna põlemise lõhna. Passaadid kannavad soojemat õhku külmematele aladele. Veri kannab hapnikku ja toitaineid organismis laiali. c. piltl (teatamise, edasirääkimise kohta). Suust suhu kanti keelepeksu, tühje jutte. Mis jutu kuuleb, kohe külasse kannab. Uudis, sõnum kanti kohe külast külasse, külas laiali. *Jah, mina kandvat kõik saladused härra Hurdale kätte .. J. Semper. d. piltl (muid kasutusi). Rännuteed on kandnud teda kaugele. Sõda kandis inimesed oma kodudest maailma mööda laiali.
2. millelegi altpoolt toeks olema, seda ülal hoidma. Templi lage kandsid võimsad sambad. Soolane vesi kannab ujujat paremini kui mage. Pea longus, nagu ei suudaks kael seda kanda. Ta on nii purjus, et jalad ei kanna. Kandvad postid, kaared, võlvid, seinad. Põhjavett kandvad kihid. || millelegi pidama jääma, toetuma. Piimakurn peab jääma nõu äärtele kandma. *Rein käis mööda metsateid, kus sügavad roopad, nii et vankril rummuotsad kannavad. A. H. Tammsaare. || piltl mingit nähtust, olukorda, ideed vm. ülal hoidma, sellele aluseks olema. Tänased noored kannavad homset elu. Romaani, filmi, maali, etendust kannab optimistlik elutunnetus. Teost kandev teema. Hingevalust, võitluspaatosest, kodanikutundest kantud värsid. Sügavast veendumusest kantud kõne. Tegutses kättemaksuihast kantuna. *Ideeline mõtestatus ja ümberkehastamine – need peavad kandma teatrit. V. Panso. || kaugele kostev, tugev, jõuline olema (hääle kohta). Lauljatari hääl ei kanna veel küllaldaselt. Kandev hääl 'tugev, selge, kanduv hääl'.
3. peal lasuvat raskust välja kannatama, selle all mitte kokku vajuma. Kevadised hanged kannavad. Noor jää ei kanna veel. Külmunud soo kannab hobustki. Pehme põld ei kanna traktorit. Väike paat ei kanna kolme inimest. See purre meid kõiki korraga ei kanna. *Ja uus härra tuli. Kevadel, kui vaevalt tee kandis autot .. A. Mälk.
4. taluma, (välja) kannatama. Eluraskusi, ülekohut, alandusi kandma. Kes seda häbi jõuab kanda? Kannab mehiselt, nurisemata oma saatust, murekoormat. Vanemate kaotust oli lastel raske kanda. On valmis igasugust ohvrit kandma. Igaüks peab oma risti kandma. Vaikivat hukkamõistu oli raskem kanda kui noomimist. Pea ei kanna kõrgele ronida, kiikuda. Magu ei kanna enam haput. Tervis ei kanna enam rasket tööd (teha). *Õdesid-vendi oli tarvis mujale: seakarja ja lehmakarja, ja põllutöödele, nii kuidas kandis kellegi kont. J. Kärner. || kõnek (alkoholi talumise kohta). Jõi palju, aga kandis ka palju, kõvasti. Poiss oma kanapeaga ei kanna midagi. Mis sa jood, kui pea ei kanna! *.. hakkasid nad tuliselt vaidlema selle üle, kumb neist kannab rohkem viina või õlut. A. Jakobson.
5. (suutelisuse kohta:) lubama, võimaldama (midagi teha). Jooksis mis jõud vähegi kandis. Kavatses küll ehitada uue elumaja, kuid jõud ei kanna. Rahakott ei kandnud uut hobust osta. Tema tasku nii kallist lõbu ei kanna. Karjus nagu hääl, kõri üldse kandis. Nii kaugele kui silm kandis, polnud kedagi näha. Sõi nagu vats vähegi kandis.
6. rase v. tiine olema. Sel ajal kandis ta just oma esimest last. Ta on kandnud ja sünnitanud neli last. Kannab endas, oma üsas uut elu. Noor mära on esimest korda kandmas. Lõpuni kantud rasedus, tiinus. *„Ma kandsin ju Indrekut kolmat kuud rinna all,” ütles Mari. A. H. Tammsaare.
7. saaki v. vilja andma (hrl. kultuurtaimede kohta); midagi kasvatama (maa kohta). Noored õunapuud kandsid tänavu juba õunu. Vanad põõsad ei kanna enam marju. Maasikad kannavad korralikult kolm aastat. Pirnipuu on mitmel aastal õitsenud, aga pole veel kordagi kandnud. Kuusk kannab käbisid, tamm tõrusid. Lahja põld kannab vähe vilja. Uudismaa kannab hästi kaera. | piltl. Töö, õpetus on head vilja kandnud. Meeste jõupingutused kandsid lõpuks vilja. Protsente, intressi kandma.
8. (riietusesemete seljas, jalanõude jalas olemise kohta). Kannab kübarat, kaabut, karvamütsi, baretti, soni. Kannan talvel kasukat, sooja pesu, sooje riideid. Kannab tumedat ülikonda, valget särki ja lipsu. Kannab siidkleiti. Ants kandis põlvpükse. Kalifeesid kantakse koos säärikutega. Kannan kingi nr. 42. Kandis poriga kalosse. Suvel kanti maatööl pastlaid. Armastab kanda kirevaid rõivaid. Naine kandis leinariideid ja musta loori. Õhtutualeti juurde kanti pikki kindaid. Frakki kantakse pidulikel juhtudel. Kannab silma peal musta sidet. Kannab varrukal korrapidajalinti. || kantud pruugitud, kulunud, poolpidune. Tublisti, vähe kantud püksid, seelik, ülikond. See mantel on mul kõvasti kantud. || (teat. esemete kasutamise, nende küljesoleku kohta). Jüri kannab prille. Daam kandis kõrvarõngaid, merevaigust kaelakeed. Armastab igasugu ehteasju kanda. Briljante, kalliskive kantakse piduliku riietusega. Relva, mõõka kandma. Tolmu vastu kanti respiraatorit. Pidi vanas eas kerjakeppi kandma 'kerjama'. || (ühenduses juuste v. habeme teat. moe v. soenguga). Kannab lühikesi, pikki juukseid, patse, poisipead, siilisoengut. Kannab juukseid lahku, üle pea kammituna. Kandis juukseid kõrges soengus. Mees kannab põskhabet, vurrusid.
9. omama. a. millegagi varustatud olema. Isapõder, sokk kannab sarvi. Lehtpuud kannavad lehti, okaspuud okkaid. Ta on terve, kuid kannab veel paremat kätt sidemes. Kannab kolmandat aastat kaptenipaelu 'on kapten'. Raha kandis keisri kujutist. Ümbrik kandis Tallinna postitemplit. Ürik kannab daatumit 15. III 1812. Auto kandis numbrimärki 234 ABC. Käskkiri kandis direktori allkirja. Negatiivset laengut kandev elementaarosake. *.. tapeet, paiguti seenetanud ja katkenud, kandis ajalehtedest paiku. A. Jakobson. b. (nime, nimetuse, tiitli, pealkirja vms. omamise kohta). Mäeseljak kannab rahvasuus Tantsumäe nime. Pärast lahutust kannab ta jälle neiupõlvenime. „Estonia” kannab rahvusooperi nimetust. Kandis enne revolutsiooni krahvitiitlit. Raamat kandis pealkirja „Huvitav geomeetria”. Ta pole väärt kandma ausa inimese nime. c. (teat. iseloomu, tundemärkide, joonte olemasolu kohta). Teos kannab ruttamise jälgi, märke. Rahutused kandsid algul stiihilist iseloomu. Varane feodalism kandis veel ürgkogukondliku korra pitserit, jooni. *Ta sõnad ja hääletoon kandsid nagu patutunnistuse laadi. A. H. Tammsaare. d. (mingi kestvama tunde, mõtte, kavatsuse vms. olemasolu kohta). Kannab viha, vimma naabri peale, vastu. Olen sind, sinu tõotust alati meeles kandnud. Kannab endas suuri unistusi, lootusi. On kandnud hinges valu, muret, rahutust. Ta kannab leina. Kannab südames vanemate mälestust. See inimene kannab hinges kurja. Kannab ta vastu okast südames 'meenutab solvamist vms.'. Kannab keelel mürki 'ütleb teistele solvavalt'.
10. mingis olukorras v. millegi osaline olema. Talupojad kandsid naturaalkoormisi mõisniku heaks. Rahvas oli aastasadu orjaiket kandnud. Tehas kandis praagi tõttu kahju, kahjumeid. Kes kannab veokulud? Lähetuskulud kannab lähetav asutus. Üksus kandis raskeid kaotusi. Vabaduse eest võib kanda mis tahes ohvreid. Projektist kinnipidamise eest kannavad vastutust 'vastutavad' nii ehitaja kui tellija. Tuleb hoolt kanda 'hoolitseda' tervise eest. Toidumured on ikka perenaise kanda. Võttis vahetalitaja osa enda kanda. Ma tahan selle eest muret kanda, et asi korda saab. Kandis karistust vanglas, parandusliku töö koloonias. Iga kuriteo eest tuleb karistust kanda. *Ma võin ju vangiraudu kanda, kui seda mulle peale sunnitakse .. L. Perandi.
11. midagi millelegi v. kuhugi märkima, peale tõmbama, maalima vms. Põletuskiri kanti puule tulise oraga. Muster kantakse kopeeri abil paberile. Jaotised on ebatäpselt skaalale kantud. Peits kantakse mööbliesemetele pintsli või pritsi abil. Toitekreem kantakse nahale enne magamaminekut. Värvid on lõuendile kantud hoogsate pintslilöökidega, paksult, läbikumavalt, täppides. || midagi kuhugi kirja panema, registreerima, arvele võtma. Ettepanek kanti protokolli, akti. Raamatud kanti sedelitele, kataloogi. Vaatlusandmed kantakse vastavasse vihikusse. Ants kanti võistlejate nimekirja. Võistluse tulemused kanti turniiritabelisse. Kõik saadud hinded tuleb kanda õpilaspäevikusse. Olen kõik telefoninumbrid lahtistelt lehtedelt märkmikku kandnud. Kaardile olid kantud vaid suuremad asulad. Trahvisummad kanti riigituludesse. Laseb palga kanda abikaasa pangaarvele. Rekord on kantud nüüd tema nimele. Kahjud tuli kanda tormi arvele. Noorteõhtud tuleb kindlasti kanda klubi töö plusspoolele.

edasi kandma

1. kandes edasi toimetama. Tuul, vesi kannab liivaterakesi edasi. Vähikatku kannavad edasi peamiselt vähid ise.
2. jätkama, edasi viima. Kultuuritraditsioone edasi kandma. *.. siis olgu tema meile uueks vanemaks ning kandku koos oma noore emandaga vana Aalo sugu edasi .. E. Kippel.
3. edasi rääkima. *Keegi teab-kus midagi patrab, aga tema nagu Ladra-Leenu kannab kohe edasi. O. Tooming.

ette kandma

1. teost, pala vms. (avalikult) esitama. Luuletusi, deklamatsioone ette kandma. Näidendit kanti ette paljudes kohtades. Kandis klaveril ette paar pala. Näitleja kandis ette mõned humoreskid, kupleed. Kanti ette Tšaikovski viies sümfoonia. Kandis oma referaadi koosolekul ette.
2. kõrgemalseisvale instantsile v. isikule midagi teatavaks tegema v. avaldama; kellelegi millestki aru andma. Kandis tekkinud olukorrast ette ülemusele. Komisjon kandis nõukogule ette revideerimise tulemustest. Mõlemad pooled kandsid oma seisukohad juhtkonnale ette. Kandke mulle oma soov ette! Sõdur kandis rühmaülemale ette ülesande täitmisest. Luurajad kandsid ette, et metsa taga on vaenlane. || ette rääkima (2. täh.) Ta kandis kõik kaaslaste jutud õpetajale, direktorile, sakstele ette.
3. lauale tooma, serveerima. *.. õppinud kokad valmistavad toidu, asjatundlikud ettekandjad kannavad ette .. L. Hainsalu.

ilmale kandma vt ilm [2]

kaela kandma, [kellegi] kael kannab vt kael

keelt kandma vt keel

kokku kandma
ühte paika, ühte kohta kandma. Kannab kivid hunnikusse kokku. || piltl (kokku) koguma. Kandis nagu kratt varandust kokku. *Seetõttu on eesti rikkalikud rahvaluulekogud oma põhilistes osades kokku kantud rahva enda poolt vabatahtliku kogumistöö korras. Ü. Tedre.

korstnasse kandma vt korsten

kuidas ~ nagu ~ mis jalad kannavad vt jalg

[kelle(le)gi] kõrva kandma vt kõrv

[kedagi] kätel ~ käte peal kandma vt käsi

läbi kandma

1. spetsiaalsetes dokumentides, raamatutes registreerima. Saabunud kirjad kanti registreerimisraamatust läbi.
2. kõnek kandmisega läbi kulutama (jalanõude kohta). Kingadel on tallad läbi kantud.

maha kandma
nimestikust, arvelt (kõlbmatuna) kustutama. Riknenud kaup, lõpnud loomad kanti aktiga maha. Osa põllutööriistu tuli vanarauana maha kanda. Katkine mööbel kantakse inventuuri tegemisel maha. | piltl. Ta on juba favoriitide hulgast maha kantud. *Kuidas nad küll mööda vaatavad, need naised, kes on su maha kandnud! E. Vetemaa.

[kedagi] (nagu) pilpa peal kandma vt pilbas

ringi kandma

1. midagi järjest ühe inimese juurest teise juurde toimetama (näit. toite v. jooke pakkudes). *Kui viimased elaguhüüded vaikisid, hakati kohe ringi kandma kalkunipraadi .. A. Jakobson.
2. levitama, laiali kandma. Eit kandis mööda küla kuulujutte, uudist ringi. *Selgus, et Vanatalu ei kandnudki ringi tavalisi raamatuid. P. Viiding.

sisse kandma

1. kandes sisse tooma v. sisse viima. Pakid kanti väljast sisse.
2. üles märkima, kirja panema; registreerima, arvele võtma. Võttis vaatluspäeviku, et oma tähelepanekuid sisse kanda. Kogu teenistuskäik on tööraamatusse sisse kantud. *Mõne minuti pärast oli saabunud soldat kirjadesse sisse kantud .. R. Sirge.
3. uut jalanõu enne kestvamat tarvitamist kandma, et see jalale sobituks. Uued saapad tuleb enne matkale minekut sisse kanda.

sõelaga vett kandma vt vesi

[kellegi] süda kannab vt süda

tiivad kannavad vt tiib

välja kandma

1. kandes välja viima v. välja tooma. Õnnetuse ohvrid kanti kaevandusest välja. | piltl. Ma ei tahaks tüli majast välja kanda.
2. kõnek välja kannatama, taluma. *.. kelle kont üle kaheksa tunni [tööd] välja ei kanna, mingu ja õngitsegu. P. Kuusberg.
3. (mingi olukorra, tegevuse v. nähtusega) toime tulema, hakkama saama. Kaheldi, kas projekt kannab majanduslikult välja. Talle meeldivad väga erilised rõivad ja ta suudab neid ka välja kanda. Näitleja ei kanna välja peategelase jõulisust. Olemasolev infrastruktuur ei kanna välja suuremat turistide voolu. Majale tuleb leida mingi muu rakendus, sest muuseumi idee üksi ei kanna välja.

ära kandma

1. kandes ära viima v. ära tooma. Tuul kandis lagedamatelt kohtadelt lume ära. *Viimaks tulnud Tõllu poeg, võtnud ema sülle ja kandnud ta ära. M. J. Eisen.
2. riietuseset v. jalanõusid tarvitamiskõlbmatuks kulutama. Seelik jäi tüdrukule väikseks, enne kui ta jõudis selle ära kanda. Poiss on juba kaks paari kingi ära kandnud.
3. kõnek ära kannatama, välja kannatama. *Katsume nüüd oma õnnetust rahulikul meelel ära kanda! J. Kunder. *Teil on nüüd küll nii palju muret, proua Värnik! Aga kõik tuleb ära kanda ... R. Roht.
4. karistust (lõpuni) kandma. Ta on oma karistuse ära kandnud. Süüdimõistetul on pool karistusaega ära kantud.

üle kandma

1. üle viima, siirma. a. (ühest paigast teise). Elektrienergiat üle kandma. Sõna poolitamisel ei saa üksikut tähte teisele reale üle kanda. Suurtükituli kanti vaenlase kaitse sügavusse üle. b. (ühelt olendilt teisele). Verd üle kandma. Kiiritatud katseloomale kanti üle luuüdi. c. (ühelt asutuselt, isikult, kontolt teisele). Laskis palga panka üle kanda. *Või kannad krundi ja maja üle firma Kadarik & Kansvei nimele vastavas omaväärtuses. K. Ristikivi. d. (ühest valdkonnast v. ühelt nähtuselt teisele). Õpetust looduslikust valikust ei saa bioloogiast inimühiskonnale üle kanda. Tõlkes on mitmed konstruktsioonid teisest keelest mehaaniliselt üle kantud. Autor on sündmustiku üle kandnud tunduvalt hilisemasse aega.
2. raadio v. televisiooni kaudu edasi andma. Televisioon kannab jalgpallivõistluse üle. Kontsert kanti raadios üle.