[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kammima ‹42›

1. kammiga juukseid korrastama, soengut seadma. Juukseid, pead kammima. Kammib juuksed lahku, üle pea, ühele küljele. Naised kammivad end peegli ees. Laste juuksed on hästi siledaks kammitud. Lainesse, kõrgesse soengusse, kohevile, ligi pead kammitud juuksed. Pulstunud kammimata juuksed. || vastava riistaga karvkatet, villa vms. siledaks, lahedaks tegema. Hobust, lehma, koera kammima. Karusnahkade karvkatet kammitakse. Villane tekk kammitakse karvaseks.
2. piltl mingit maa-ala tihedalt, põhjalikult läbi otsima. Põgenike leidmiseks korraldati haaranguid ja kammiti metsi. Mets, küla, asula, raba kammiti igas suunas, risti-põiki läbi. Kvartal kammiti läbi maja-majalt. Helgiheitjad kammisid meeter-meetrilt lahe pinda. *Kaks päeva kammiti metsas ja uuriti sügiseses pehmes soos, aga ei leitud kedagi. J. Tuulik.