[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kamm ‹-i 21› ‹s›

1. piidega ese juuste korrastamiseks v. soengu kinnitamiseks ja kaunistamiseks. Tihe, hõre kamm. Tömpide, teravate, sirgete, laineliste piidega kamm. Sabaga kamm. Soeb kammiga juukseid. Vajutas märjad juuksed kammi seljaga lainesse. Soeng oli kinnitatud kumera kilpkonnaluust kammiga. || riist loomade karvastiku korrastamiseks. Puudlite villataolise karva hooldamiseks on olemas spetsiaalne hõredate piidega kamm.
▷ Liitsõnad: luu|kamm, metall|kamm, plast|kamm, puu|kamm, sarvkamm; ehis|kamm, pea|kamm, tasku|kamm, tihtkamm; hobuse|kamm, koera|kamm, sugemiskamm.
2. mingi kammi (1. täh.) meenutav (piiline) ese
▷ Liitsõnad: linakamm.