[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 sobivat artiklit.

üle ajama
üle ääre, kallaste jne. tõusma v. voolama. Piim läks keema ning hakkas üle ajama. Kevadel ajavad jõed, kraavid üle. Taigen on üle ajanud. | piltl. Tal energia lihtsalt ajab üle. Süda tundmustest tulvil, üle ajamas.

kallaskalda 19› ‹s

1. veekogu-äärne, seda piirav (pisut kõrgem) maismaariba (terminina ainult jõe, oja ja väiksema järve puhul). Kõrge, madal, lauge, järsk kallas. Järve kaldad on liivased, soised. Jõe vasak, parem kallas. Ujume kaldale! Paat tõmmati kaldale. Laine loksub vastu kallast. Saarmas elutseb jõgede ja järvede kallastes. Vesi on kalda sisse koopaid uuristanud. Aerutati kalda äärt mööda. Jõgi tõuseb, ajab, paisub üle kallaste, väljub kallastest. Paat jooksis kaldasse. Tõukas parve kaldast lahti. Läksime läbi jõe teisele kaldale. Rada kulges mööda oja, kraavi kallast. Kallastes püsima 'mitte üle kallaste tõusma'. *Nad jätsid ranna selja taha ja sammusid kaldast üles. A. Kalmus. | piltl. *Mälestused, mida ta oli vaevaga tagasi surunud, valgusid nüüd üle kallaste. P. Kuusberg. || mingi suurema veekogu (mere, jõe) lähikonnas asuv maa-ala. Eestlaste muistsed esivanemad saabusid Läänemere kallastele enne meie ajaarvamise algust. || auku, süvendit piirav ääreala. Liivaaugu, kruusaaugu, turbahaua kallas.
▷ Liitsõnad: graniit|kallas, jõe|kallas, kalju|kallas, kivi|kallas, kruusa|kallas, kõrkja|kallas, liiva|kallas, pae|kallas, õõtsikkallas; ida|kallas, lõuna|kallas, lääne|kallas, põhjakallas; vastaskallas.
2. kõnek (merel-, laevasolekule vastandatuna:) maa. *Selle kirja kirjutan seepärast merel valmis, et nii kui kaldasse saame, saadan ära. A. Kaskneem.
3. van mäe, künka v. mõne kunstliku moodustise nõlv. *Ronib siis kõrget kallast mööda mäe harjale, et siit silma kaugemale saata. J. Kunder. *Sellest [= kanarbikust] kirendasid nägusalt üksikud metsalagendikud ja raudteetammi kõrged kaldad. J. Kärner.

tulvamatulvata 48

1. tulval olema; üle kallaste ajama, üle voolama. Vihmaperioodid on alanud, jõed tulvavad. Doonau tulvas kaldaid, üle kallaste. Paat heitles tulvava jõe voogudes. Karjamaad, luhad olid kattunud tulvava veega. || piltl millestki tulvil olema; pulbitsema, kihama. Silmad tulvasid pisaraist. Süda tulvas vihast. Suur jaamahoone tulvab inimestest. Energiast tulvav mees. Rõõm tulvas südameis. Tunded tulvavad, teravnevad ja nürinevad. *Aken päitsi kõrval hõõgus eredalt, tuba tulvas kummituslikust kiirgusest .. A. Lõhmus. *Enne julma pommisadu / elu tulvas, kihas, kajas / talus, tehases ja majas. A. Alle.
2. tulvana liikuma; suurel hulgal, rohkel arvul, suure hooga tulema v. levima. a. (vee jm. vedelike kohta:) ohtralt v. hooga voolama. Võimas veevool tulvas läbi oru. Jõgi tulvas mägedest alla. Katkisest voolikust, laevakeresse tekkinud august tulvas vett. Higi tulvab üle kogu keha. Haavast tulvav veri. Tundsin, kuidas veri palgeisse, näkku, pähe tulvas. b. (suure rahvahulga kohta). Igast küljest tulvas väljakule inimesi, rahvast. Sissepääsu poole tulvav rahvasumm. *Mööda kõnniteid tulvab pidulik rahvahulk. V. Beekman. c. (valguse, heli, lõhna jms. kohta:) voogama, hoovama. Aknast tulvab sisse heledat päikesepaistet. Silmipimestav valgusejuga tulvas otse näkku. Soe suveõhk tulvab tuppa. Pärani rõduuksest tulvas hotellituppa tänavakära, ookeanikohin. Kõlaritest hakkas tulvama muusikat. Naabri õuelt tulvas seletamist ja lärmi. Pagariärist tulvav saialõhn. d. (meeleolu, tunnete, mõtete vms. kohta). Hinge tulvas vihasööst. Kirjeldamatu igatsus tulvas hinge. Pähe tulvas arvutu hulk häirivaid küsimusi. Mälestused tulvasid taas teadvusse. || kellestki, millestki kiirgama, vastu õhkuma. Kogu ta olemusest tulvas elurõõmu. Temast tulvab headust ja harmooniat. e. (esemete, nähtuste kohta). Pärast Ameerika vallutamist hakkas Euroopasse tulvama väärismetalle. Uusi sõnu tulvab keelde. *Pumatiklaase, puudritopse ja iga liiki värvidega harjakesi tulvab poolavatud sahtleist. V. Adams.

tulva|vesi
üle kallaste voolav vesi. Kevadine tulvavesi. Paduvihma tagajärjel tekkinud tulvavesi. Pärast lume sulamist tulid suured tulvaveed. Tulvavee tõus, langus. Vallandunud tulvaveed. Tulvavesi on tõusnud üle kallaste. Põllud, niidud, karjamaad on tulvavee all, tulvaveega kaetud. Tulvaveega, tulvaveest üle ujutatud jõeluhad. Tulvavesi viib, veab kaasa muda, kive, palgijuppe. Tulvavesi murdis paisust, tammist läbi. Alanev, taanduv tulvavesi. Lapsed trügisid väravast välja nagu paisu tagant pääsenud tulvavesi.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur