[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kallal
I. ‹postp› [gen]
1. jõuga ründamas, vägivalda tarvitamas, liiga tegemas. Poisid olid hulgakesi ühe kallal. Kass on linnupesa kallal. Parmud on loomade kallal. Kull on kanade kallal. Hunt on hobuse kallal. Lained teevad hävitustööd laeva kallal. Tuul sasib puude, katuse kallal. Karjub, nagu oleks tal keegi elu, kõri kallal. || sõnadega ahistamas, ründamas v. peale käimas. Mis sa norid, närid minu kallal? Jussi kallal lõõbiti tema saamatuse pärast. Lapsed mangusid ema kallal seni, kuni see lubas neid õue.
2. osutab objektile, mille (v. kelle) juures keegi on mingis tegevuses. Töötab romaani, väitekirja, käsikirja kallal. Kunstnik on maali kallal palju vaeva näinud. Pusib ülesannete kallal. Näitleja töötab uue osa kallal. Kalurid õiendasid midagi võrkude kallal. Mees kohmitses kohvri kallal. Keegi kolistas laudaukse kallal. Koer järab kondi kallal. Nad on millegi tähtsa kallal ametis. Juurdleb probleemi kallal. *.. Sokumets tiriti otsemaid grimeerijate ja kostümeerijate ette ning tema kallal algas kibe töö. E. Vetemaa. || osutab objektile, kust midagi võetakse. Käis kapi kallal. Kes on leiva kallal käinud? Vargad on tasku kallal käinud. Kanad on koera toidunõu kallal.
3. osutab asjaolule, põhjusele, mille pärast midagi toimub. Norib iga pisiasja kallal. *.. maa ja linn seisavad vastamisi kui kaks vihaseimat venda, kes tülitsevad päranduse kallal. A. H. Tammsaare.
II. ‹adv›
1. ründamas, jõuga ahistamas, kimbutamas, liiga tegemas. Nad olid tal hulgakesi kallal. Võlausaldajad olid nagu hagijad kallal. Haigus, tõbi on kallal. Nälg on kallal. Lehmadel on palavaga parmud kallal.
2. tegevuses, ametis (millegi juures). Selle tööga saame hakkama, kui hoolega kallal olla. *Kui siin kallal mõni tund pusida, saaks ka ilma skeemita läbi .. B. Kabur. || midagi puutumas, võtmas. Lihatünnil on vargad kallal käinud.