[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 sobivat artiklit.

elling-u 2› ‹s
mer mere v. jõe kaldal paiknev rajatis, kus ehitatakse ja remonditakse laevu. Uued, ellingult tulnud laevad. *.. kaks peaaegu lõpuni valmis laeva seisid ellinguil ja tugiprussidel. F. Tuglas (tlk).

eskarp-karbi 21› ‹s
sõj
1. mullast tankitõke kõrgendiku vastasepoolsel nõlval v. jõe kaldal
2. aj kindlustuse kaitsekraavi järsk sisenõlv

kalda|märk [-märgi]
mer kaldal v. madalas vees veekogu põhjal asetsev rajatis v. looduslik ese laevasõitu suunava tähisena. Purjetati kaldamärkide järgi.

kalda|puu
kaldal kasvav puu

kalda|rinnatis
kaldavall; kaldal olev kaitsebarjäär

luhtluha 22› ‹s

1. suurvee ajal üleujutatav ala oru lammil, jõe v. järve kaldal, lamminiit. Emajõe, Kasari luhad. Lai luht kahel pool jõge. Mindi luhta heinale. Luht on niidetud, loos.
▷ Liitsõnad: jõe|luht, järveluht.
2. murd luga; kõrkjas. *.. sauna taga luhta täis kasvanud ojas lõid konnad oma lusti. A. Hint. *Ado istus vanale tuttavale luhtadest põhjaga tagakambri toolile .. M. Raud.

platsdarm-i 21› ‹s
sõj tugiala, rünnaku lähteala (koht, piirkond, riik). See kõrgendik on soodne platsdarm edasitungiks. Väeosa asus platsdarmile. Tartu platsdarmilt alanud pealetung. *Türklased vallutasid 1362. a. Adrianoopoli, mis kujunes nende edasiste vallutuste platsdarmiks. R. Kulpa (tlk). || hõivatud v. säilitatud maa-ala veekogu vastasepoolsel kaldal. Laskurite rühm lõi, rajas jõe põhjapoolsel kaldal platsdarmi.

rõõnerõõnde 18› ‹s
murd vööt, jutt, viir. Kangale jäi rõõne 'triibuna kulgev hõredam koht' sisse. Vesi on palju rõõnet 'ribana veekogu kaldal paiknevat kõntsa ja roojäätmeid' heinamaale heitnud.
▷ Liitsõnad: liiva|rõõne, vihmarõõne.

tugi|ala
sõj (dessandiga) hõivatud v. taganeva poole käes hoitav maa-ala vesitõkke vastasepoolsel kaldal; ala, mida riik kasutab vägede koondamiseks enne kallaletungi teisele riigile, platsdarm. Operatsiooni eesmärgiks oli vallutada poolsaarel tugiala. Jõe läänekallas jäi taganejate viimaseks tugialaks. Läänemeremaid on kasutatud tugialana itta tungimiseks.

ääres

1.postp› [gen] millegi vahetus läheduses, millegi juures v. kõrval. Laev randus kai ääres. Jaanitule ääres lauldi ja tantsiti. Raudtee ääres kasvab mets. Elab Pärnu maantee ääres. Peolised pikutasid aia ääres. Raamatud seisid seina ääres hunnikus. Seisis akna ääres ja vaatas õue. Istuti laua ääres. Võtsime haigevoodi ääres istet. Pesin kaevu ääres jalad puhtaks. Jalutuskäik Pirita jõe ääres. Suvila on järve, mere ääres. Saagu teid palju nagu liiva mere ääres. Kõrva ääres vingus kuul. || linnanimede koosseisus osutab jõele, mille kaldal linn paikneb. Frankfurt Maini ääres. Rostov Doni ääres. | piltl. Tal surm juba suu ääres (kellegi kohta, kes hakkab surema).
2.adv(ääre) küljes. Roosidega rätil on rasked narmad ääres.
vrd äär

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur