[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

advokaat ‹-kaadi 21› ‹s›
õigusabi osutav, kedagi kohtus esindav ning kaitsev jurist. Osav, hiilgav advokaat. Võtsin endale advokaadi. Küsi advokaadilt nõu.
▷ Liitsõnad: era|advokaat, nurga|advokaat, vandeadvokaat.

ameti|ühing
palgasaajate huve kaitsev töötajate ühendus. Side-, haridus-, tervishoiu- teadustöötajate ametiühing. Ametiühingu liige, koosolek.

apologeetika ‹1› ‹s›

1. millegi eelarvamuslik ning erapoolik kaitsmine ja õigustamine. Pärisorjuse apologeetika.
2. kirikl kristlust muude usundite ja maailmavaadete ees kaitsev ja õigustav õpetus

apologeetiline ‹-se 5› ‹adj›
apologeetidele v. apologeetikale omane; midagi eelarvamuslikult ning erapoolikult kaitsev ja õigustav. Apartheidi apologeetiline õigustamine.

defensiivne ‹-se 2› ‹adj›
kaitsev, tõrjuv, kaitse-, tõrje-. Defensiivsed abinõud.

drüaad ‹-i 21› ‹s›
müt (vanakreeka usundis:) puus elav ja seda kaitsev nümf

fiksatiiv ‹-i 21› ‹s›
kunst söe-, kriidi- v. pliiatsijoonistust hõõrdumise ning tuhmumise eest kaitsev kiiresti kuivav vedelik

gaasi|torbik
hingamisteid, nägu ja silmi radioaktiivse tolmu, ründemürkide, kahjustavate gaaside ning aurude jms. eest kaitsev filtri v. hapnikuvaruga ühendatud liibuv näokate, gaasimask. Filtreeriv, isoleeriv gaasitorbik. Tõmbas gaasitorbiku pähe. Mürgiste taimekaitsevahenditega töötajad peavad kandma gaasitorbikuid ja eririietust.

garnison ‹-i, -i 10› ‹s›
sõj
1. teat. asulas v. kindlas piirkonnas paiknevad sõjaväeosad ja -asutused
2. teat. tugipunkti v. -ala (varem kindlust) kaitsev allüksus v. -üksused

hüdro|isolatsioon
ehit mingit konstruktsiooni, ehitist v. selle osa vee kahjustava toime ja läbijooksu eest kaitsev kiht

ihu|kaitsja
kellegi julgeolekut kaitsev isik, turvamees; ihukaitseväelane. Keiser seisis oma ihukaitsjate keskel.

jalats ‹-i 2› ‹s›
(laba)jalga välismõjude eest kaitsev kate (king, saabas, sandaal, tuhvel, kaloss vm.), jalanõu. Jalatsi pealne, tald. Jalatsi number. Elegantsed, moodsad, mugavad, soojad, voodriga jalatsid. Kummi-, nahktaldadega jalatsid. Jalatseid tegema, parandama, lappima, tallutama, venitama, liistule tõmbama. Jalatseid vahetama. Templisse jalatseis ei mindud. Võttis jalatsid maha ja astus paljajalu edasi. Vanasti olid jalatseiks pastlad või viisud. Jalatsid olgu küllalt avarad. Kitsas jalats vaevab jalga. Sul on ju teine jalats teisest paarist!
▷ Liitsõnad: kummi|jalats, nahk|jalats, tekstiil|jalats, viltjalats; laste|jalats, meeste|jalats, naistejalats; ranna|jalats, suve|jalats, talve|jalats, tänava|jalats, toa|jalats, töö|jalats, õhtujalats; mudeljalats.

juure|kübar
bot juure kasvukuhikut kaitsev pidevalt uuenev rakkmoodustis

jää|murdja

1. jäälõhkuja
2. silla tugisambaid jääpankade eest kaitsev ehitis

kabi ‹kabja, kapja 31› ‹s›

1. kabjaliste varba otsa ümbritsev ja kaitsev tugevasti paksenenud kõva nahamoodustis. Hobuse, eesli, sebra kabi. Hobune kaapis kabjaga maad. Kostis kapjade plaginat. Jää murdus ratsu kapjade all. | piltl hlv. *Naine kergitas tekki. Seal, valgel linal, need Karl Richardi kabjad tõesti olid, mullast ja pesematusest pargitud. E. Mihkelson.
▷ Liitsõnad: nahk|kabi, sarvkabi.
2. mingi eseme jala laienev alumine osa. Lühtri, karika kabi. *Lauale ilmusid leivarattad, võinapad ja viinalähkrid, kabjaga jooginõud ja peenemad pitsikesed. L. Promet.

kaitse ‹kaitse 18› ‹s›

1. kaitsmine. a. rünnaku tagasilöömiseks v. julgeoleku tagamiseks. Relvastatud kaitse. Kodumaa kaitse. Väeosa valmistus kaitseks. Kaitsest mindi üle pealetungile. Kaitseks pommirünnakute vastu rajati varjendeid. Laagri kaitseks pandi välja valvepostid. Pani käed kaitseks ette. Laps surus end kaitset otsides ema vastu. Ekspeditsioon liikus edasi saatemeeskonna kaitse all. Rünnak on mõnikord parim kaitse. Saavutas visa kaitsega viigi. b. mingi ebasoovitava tagajärje vältimiseks. Rahva tervise kaitse. Kaitset vajavad looma- ja taimeliigid. Veekogude kaitse reostamise eest. Tumedad prillid silmade kaitseks. Kaitseks külma vastu riietuti soojalt. Pühalepa kirik on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all. Tõstis kaitseks tuisu vastu krae üles. *Ta surus lõua kaela kaitseks rinna vastu ja tõttas edasi. S. Truu. c. kellegi huvide tagamiseks, kellegi eest seismiseks. Rein ütles seda sõbra kaitseks. Tegi seda väiksema, nõrgema kaitseks. Astus enda au kaitseks välja. Otsib sõpradelt toetust ja kaitset ebaõigluse vastu. Valdaja õiguste seaduslik kaitse. || jur kohtu alla antud isiku õiguste ja huvide kaitsmine kohtuistungil. Süüdistatava õigus kaitsele on tagatud põhiseadusega.
▷ Liitsõnad: aatomi|kaitse, autori|kaitse, enese|kaitse, häda|kaitse, kala|kaitse, keemia|kaitse, keskkonna|kaitse, kiirgus|kaitse, korrosiooni|kaitse, külma|kaitse, laste|kaitse, linnu|kaitse, loodus|kaitse, looma|kaitse, maastiku|kaitse, metsa|kaitse, muinsus|kaitse, mulla|kaitse, taime|kaitse, tervise|kaitse, tuule|kaitse, veekaitse.
2. ka sõj sport kaitseseisund, -süsteem v. -positsioon. Kaitse eesliin. Murti vaenlase kaitsest läbi. Vaenlasel õnnestus kiiluda end meie kaitsesse. Suurtükituli kanti üle vaenlase kaitse sügavusse. Kaitsel olev vastane. Kaitse varises kokku. Vastasmeeskond suruti, tõmbus värava ette kaitsesse. || sport teat. avangutüüp males. Nimzoindia kaitse. Ufimtsevi kaitse.
▷ Liitsõnad: külg|kaitse, manööver|kaitse, piiri|kaitse, positsioon|kaitse, rajooni|kaitse, ranna|kaitse, ring|kaitse, tagalakaitse; riigi|kaitse, tsiviil|kaitse, töö|kaitse, õhukaitse; maa-ala|kaitse, meesmehekaitse.
3. kaitsev, varjav keskkond; kaitsevahend. Põgenikud otsisid kaitset metsapadrikutes(t), soodes(t). Metsane org pakkus head kaitset vaenlase tule eest. Lagedal väljal olid nad täiesti kaitseta. Okkad on taimele kaitseks.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› kaitsja(d), kaitsesalk v. kaitseorgan. Kuningat saatis relvastatud kaitse. Tema on minu kaitse. || kõnek kaitsemängijad sportmängus. Meie meeskonna kaitse tegutses veatult. Vastasmeeskond paistis silma oma pikakasvulise kaitse poolest. Kaitses olid seekord .. || jur kaitsja(d), kaitsev pool. Kaitse tunnistajad.
▷ Liitsõnad: ihu|kaitse, rahvakaitse; parem|kaitse, pool|kaitse, vasakkaitse.

kaitse|ekraan
kiirguse vm. kahjulike mõjude eest kaitsev ekraan

kaitse|ingel
kedagi kaitsev v. tema eest eriliselt hoolitsev isik. Sa oled mu tugi ja kaitseingel!

kaitse|kest
kaitsev kest millegi ümber

kaitse|kohastumus
biol teiste organismide eest kaitsev kohastumus

kaitse|kreem
nahka kahjulike välismõjude vastu kaitsev kreem. Päikesepõletuse hoiavad ära kaitsekreemid.

kaitse|mask
kaitsev näokate. Mesiniku kaitsemask. Vehklejad kasutavad kaitsemaski.

kaitse|salv [-i]
nahka kaitsev salv

kaitse|tamm [-i]
üleujutuste eest kaitsev tamm veekogude ääres. Hollandi kaitsetammid. Jõgi murdis kaitsetammidest läbi.

kaitse|vahend

1. kaitsev ese, aine vms. Kasutati kindaid, kummisaapaid ja muid kaitsevahendeid. Kaitsevahenditega varustatud elektriseadmed. Fütontsiidid on taimede loomulik kaitsevahend. Kondoom kui kindlaim kaitsevahend suguhaiguste vastu.
▷ Liitsõnad: individuaalkaitsevahend.
2. kaitseabinõu. Sulustus on võrkpallimängus hea kaitsevahend.

kaitse|vaim
müt hrl. ehitisi v. loodusobjekte kaitsev üleloomulik olend. Kotermann oli laeva kaitsevaim. Metsa, sauna kaitsevaim.

kaitse|vägi

1. sõjavägi millegi kaitseks. Eesti, Soome kaitsevägi. Linnuse kaitsevägi. Suvel tuleb tal minna kaitseväkke aega teenima.
2. maagiline kaitsev jõud. Mitmesugustel esemetel arvati olevat maagiline kaitsevägi.

kaitsja ‹1› ‹s›
(< tgn kaitsma). Kindluse kaitsjad võitlesid vapralt. Uue riigikorra kaitsjad. Minu truu kaitsja ja abiline. Töötajaskonna huvide kaitsja. || jur süüdistatava huve kaitsev isik (hrl. advokaat) kriminaalprotsessis. Kohtualuse kaitsjana esineb advokaat Maripuu. || sport kaitsemängija (1. täh.)
▷ Liitsõnad: ihu|kaitsja, isamaa|kaitsja, kodumaa|kaitsja, korra|kaitsja, loodus|kaitsja, muinsuskaitsja; karika|kaitsja, tiitlikaitsja; parem|kaitsja, pool|kaitsja, vasakkaitsja.

kaitsjaskond ‹-konna 22› ‹s›
hrv kaitsjad, kaitsev meeskond. Linnuse kaitsjaskond.

kate ‹katte 18› ‹s›

1. millegi pealmine, kattev kiht. Kõva kattega maantee. Uue staadioni jooksuradadel puudus veel kate. Paljud tänavad ja kõnniteed said uue katte. Galvanosteegia abil omandas metall korrosiooni- ja kulumiskindla katte. Tugeva kattega varjend. Nahkse kattega mööbel. Võileibade katteks oli pasteet. Pehme talve tõttu olid jõed ja järved kaua kattest vabad. Taimestik ei moodusta stepis ühtlast katet. || geol laia ala hõlmav paks pindmine kivimite v. setendite lasund. Tektooniline kate. || zool anat loomade (ka inimese) keha välispinda kattev elund. Selgroogsete katted on nahk ja selle tekised.
▷ Liitsõnad: asfalt|kate, betoon|kate, glasuur|kate, gudroon|kate, jää|kate, karv|kate, kitiin|kate, kivi|kate, koorik|kate, kruus|kate, laud|kate, liiv|kate, lumi|kate, moreen|kate, muld|kate, muru|kate, must|kate, nahk|kate, pinna|kate, plüüš|kate, raja|kate, roht|kate, sammal|kate, sarv|kate, soomus|kate, sulg|kate, taim|kate, tee|kate, tehis|kate, tsement|kate, tänava|kate, vill|kate, värv|kate, õiekate.
2. kaitsev v. kattev materjal (näit. riie), ese, esemete kogum vms. Maalidel olid riidest katted ümber. Akende ees ripuvad paksud katted. Autole tõmmatakse presendist kate peale. Paneb kausile, purgile vineeritüki katteks peale. Relvad peideti metsa, katteks oksad ja sammal. Magas vankris, vana kasukas katteks peal. Kartulikuhjadel on katteks õled ja muld. Roosid vajavad talveks katet. Pikapeale hakkasin taipama: mu silmadelt langes otsekui kate. | piltl. Sellelt saladuselt ei õnnestunud katet kergitada. Ülivaba toon on vahel vaid argusele katteks. || kehakate (ka kogumina) v. jalanõu. Heitis ujuma minnes kehalt viimase kui katte. Jahe on, saaks ainult mingi katte ümber! Lapsed tahavad süüa ja kehalegi katet. *.. emal olid siis paljad jalad, mis kevadest saadik kunagi katet polnud näinud .. A. H. Tammsaare. || kattev kumm, võlvjas osa sõidukil. Lapsevankri kate. Kaless on allalastava kattega hobusõiduk.
▷ Liitsõnad: akna|kate, diivani|kate, kaitse|kate, katuse|kate, kile|kate, klaveri|kate, laua|kate, mootori|kate, näo|kate, paber|kate, padja|kate, pimendus|kate, plastikaat|kate, present|kate, puldan|kate, põranda|kate, seina|kate, ukse|kate, vaip|kate, vankri|kate, vari|kate, vilt|kate, voodikate; ihu|kate, jala|kate, keha|kate, pea|kate, säärekate.
3. varjamine; varjav v. kaitsev tegevus, olukord v. nähtus. Nad põgenesid öö, (öö)pimeduse katte all. Rääkis sellest suure saladuse katte all 'suure saladusena'. *.. ootusilme / viib võõras nägu [uksel] otsekohe pilve, / külm ametlikkus hämmelduse katteks. V. Verev. || sõj (tulistamisega) oma üksuste v. üksikvõitlejate taandumise vm. liikumise julgestamine. Taganemise katteks tulistati ägedasti vastase positsioone. Jõgi ületati suurtükitule katte all. || sport kaitse, katmine
▷ Liitsõnad: pilv|kate, pimedus|kate, saladus|kate, suitsu|kate, udukate.
4. ‹hrl. translatiivis› vajaduste, nõudmiste rahuldamine; tasumine, korvamine, hüvitus. Toiduainetest jätkus hädavaevu endi vajaduste katteks. Kogu raha läheb võlgade katteks. Palgast ei jätku kulutuste, väljaminekute katteks.
5. reaalselt olemasolev (rahaline, kaubaline) tagatis. Katteta tšekk. Ettenähtud palgasummal polnud pangas katet. | piltl. *.. vahel aga vehitakse väidetega, millel pole üldse mingit katet ei argumentatsiooni ega faktide näol. M. Hint.

katte|kude
bot taime välispinda kattev ning sisemisi kudesid kaitsev kude

katus ‹-e 4› ‹s›

1. hoone ülemine, peam. sademete ja külma eest kaitsev osa. Maja, hoone, sauna, rõdu katus. Järsk, lame, tasane, murtud katus. Tellistest, sindlitest, laudadest katus. Tõrvapapiga kaetud katus. Katus toetus sammastele. Katus oli sammaldunud, katki, jooksis läbi. Katust katma, lööma 'katust peale tegema'. Katust parandama, lappima. Korstnapühkija ronis katusele, katuselt alla. Maja saab, viiakse sügiseks katuse alla. Uus laohoone, kuivati on juba katuse all. Vihmapiisad, raheterad rabisevad vastu katust. Katus vajus lumekoorma all sisse. Parem varblane peos kui kümme katusel. || kattev osa sõidukil, esemel vms. Auto, vaguni, mootorpaadi katus. Kartulikoopa katus. Katusega kaevurakked, puuristid. | piltl. Oksad pea kohal moodustasid tiheda katuse. Himaalajat kutsutakse vahel maailma katuseks.
▷ Liitsõnad: eterniit|katus, kivi|katus, klaas|katus, kõrkja(s)|katus, laast(u)|katus, laud|katus, mätas|katus, papp|katus, pilbas|katus, pilpa|katus, pilliroo(g)|katus, plekk-|katus, roo(g)|katus, ruberoid|katus, sindel|katus, sindli|katus, tellis|katus, õle|katus, õlgkatus; kald|katus, kelp|katus, koonus|katus, kuppel|katus, külg|katus, lagi|katus, lamp|katus, mansard|katus, otsa|katus, poolkelp|katus, ripp|katus, rõht|katus, sarik|katus, terav|katus, täiskelp|katus, viilkatus; häda|katus, kaitse|katus, varikatus.
2. piltl maja, hoone, peavari, kodu (hrl. koos postpositsioonidega alla, all, alt). Temaga on võimatu ühe, ühise katuse all elada. Sellist inimest ei taha keegi oma katuse alla. Välja minu katuse alt! Üle hulga aastate viibis ta jälle oma vanemate katuse all. *Need [= vabadikud] on inimesed, kellel üksainus katus õue peal ja natuke kapsamaad. A. Kaal.

kiiver ‹-vri, -vrit 2› ‹s›

1. metallist v. muust kõvemast materjalist kaitsev peakate. Kaevuri, ehitaja kiiver. Sõdur pani kiivri pähe. Tuletõrjujad, alpinistid olid kiivreis. Inglise politseinikud kannavad kiivreid. Mootorratturi kiiver. Kaitseks troopikapäikese eest kanti spetsiaalseid kiivreid.
▷ Liitsõnad: hoki|kiiver, kaitse|kiiver, paraad|kiiver, troopika|kiiver, tuletõrje|kiiver, tuukrikiiver; hõbe|kiiver, kork|kiiver, kuld|kiiver, metall|kiiver, nahk|kiiver, plastmass|kiiver, pronks|kiiver, raud|kiiver, teras|kiiver, vaskkiiver.
2. ehit eriline tornikatus. Tornile pandi uus kiiver.
▷ Liitsõnad: kuppel|kiiver, telk|kiiver, tornikiiver.

kiivri|silmik
kiivri silmi kaitsev osa

kilp ‹kilbi 21› ‹s›

1. (endisaegne) käes kantav puidust, metallist vm. materjalist kaitsevahend külmrelvade vastu. Puust, metallist, rauast kilp. Kilpi hoiti vasakus, oda paremas käes. Varjas end vaenlaste löökide ja torgete eest kilbiga. Nooled põrkasid kilbilt tagasi. Langenud kanti kilbi peal ära. Tulen kas kilbiga või kilbi peal 'kas võitjana v. kaotajana'. | piltl. Oma tegusid varjas ta tõe ja õiguse eest võitleja kilbiga. *Eliaser muigas põlglikult. See oli tavaliselt tema ainukeseks vastuseks, see oli kilp, mille taha ta oma kaaslaste pilke eest puges. L. Promet. || kaitsev soomusplaat. Raskekuulipilduja, suurtüki kilp.
▷ Liitsõnad: nahk|kilp, pronks|kilp, puu|kilp, raudkilp; kaitsekilp.
2. ehit raketise, laudise vms. suurem puidust plaat
▷ Liitsõnad: parketikilp.
3. tehn alusplaat v. raamistik, millele on kinnitatud mitmesugune juhtimis-, lülitus- jm. aparatuur
▷ Liitsõnad: jaotus|kilp, juht(imis)|kilp, lülitus|kilp, sisestuskilp.
4. zool pantserjas kõva kate mõnedel loomadel. Kilpkonna kilp. Vöölase kilbid on pea-, õla- ja vaagnakilp. Jõevähi pearindmikku katab ühtne kilp.
▷ Liitsõnad: kõhu|kilp, rindmiku|kilp, seljakilp.
5. geol platvormi osa, kus aluskorra kurdunud kivimid esinevad suurel alal avatult. Balti kilp hõlmab Skandinaavia poolsaare ja Soome. Ukraina kilp. Kanada kilp.
6. vapi põhiline, pildiga osa, vapikilp

kinnas ‹kinda 19› ‹s›
kätt välismõjude eest kaitsev, seda kaunistav v. selle steriilsust tagav, hrl. randmeni ulatuv riietusese, millel on pöidla (sõrmkindal iga sõrme) jaoks omaette tupjas moodustis. Kinda pöial, laba. Villased, puuvillased kindad. Nahast, presendist, kummist kindad. Kootud, voodriga kindad. Ilusa kirjaga, kirjatud kindad. Paar kindaid. Vasaku, parema käe kinnas. Kinnast kuduma. Paneb, tõmbab kindad kätte. Võtab, tõmbab kindad käest. Lapsel on soojad, katkised, määrdunud kindad käes. Sirutas mulle kindas käe. Töötati kinnastes.
▷ Liitsõnad: glassee|kinnas, kiri|kinnas, kummi|kinnas, käpik|kinnas, laba|kinnas, laste|kinnas, meeste|kinnas, nahk|kinnas, nailon|kinnas, naiste|kinnas, paja|kinnas, peo|kinnas, poksi|kinnas, present|kinnas, puldan|kinnas, pätt|kinnas, siid|kinnas, suusa|kinnas, sõrm|kinnas, töökinnas; vaenukinnas.

koi|kindel
selline, mida koid ei kahjusta; koikahjustuste eest kaitsev. Paljud tehiskiudained on koikindlad. Riided on koikindlas kotis.

kookon ‹-i, -it 2› ‹s›
zool paljude selgrootute loomade mune v. nukke ümbritsev kaitsev kest. Siidiliblika, siidiussi kookonite võrgendist saadakse looduslikku siidi. Paljude putukate röövikud nukkuvad võrgendist kookonites.

korrosiooni|vastane ‹adj›
keem korrosiooni vastu toimiv, korrosiooni eest kaitsev. Korrosioonivastane aine, isolatsioon, kate.

korsett ‹-seti 21› ‹s›

1. ülakeha, vöökohta ning puusi vormiv ja toetav naiste pesuese. Kitsas korsett. Korsetiga kinninööritud keha. Korsetti kandma.
2. med ülakeha kaitsev paindumatu riidest, nahast, plastmassist vm. materjalist ortopeediline abivahend (näit. lülisamba haiguste ja vigastuste puhul)

kroonu|kirjandus
hlv valitseva (tagurliku) riigikorra teenistuses olev, selle huve kaitsev kirjandus

kuhja|aed
kuhja (1. täh.) v. kuhje kaitsev piirdetara

kõrva|klapp
‹hrl. pl.›
1. kõrva vastu asetatav elektroakustiline kuulamisklapp, kuular. Radist istub, kõrvaklapid peas. Võõrkeelset teatrietendust kuulati kõrvaklappidega.
2. kõrvalapp. Talvemütsi, läkiläki kõrvaklapid. Lenduritel, tankistidel on kõrvaklappidega mütsid. || kõrva kaitsev klapp (näit. müra vastu). Müravastased kõrvaklapid.

käe|kaitse [-kaitsme]
kätt kaitsev ese v. selle osa. Floreti, espadroni käekaitse.

külma|kindel

1. külmale vastupidav, võimeline taluma madalaid temperatuure. Külmakindlad marja-, õunasordid. Kadakas on üsna külmakindel puu. || ehit võimeline taluma vahelduvat külmumist ja sulamist. Külmakindel ehitusmaterjal.
2. külma eest kaitsev. Külmakindel ja kuiv ruum.

laeva|haldjas
folkl laeva kaitsev ning selle hukkumist ettekuulutav haldjas, kotermann

lambi|klaas
põletusainelambi leeki ümbritsev ning kaitsev silinderjas tõmbeklaas. Sirge, maoga lambiklaas.

liigese|võie
füsiol liigese liikuvaid pindu hõõrdumise eest kaitsev võie, sünoovia

loodus|haldjas
folkl mingi looduseseme v. -nähtusega seotud, seda kaitsev haldjas. Maa-, vee- jt. loodushaldjad.

loote|vedelik
füsiol loodet ümbritsev ja kaitsev vedelik, lootevesi