[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 113 artiklit, väljastan 100.

advokaat-kaadi 21› ‹s
õigusabi osutav, kedagi kohtus esindav ning kaitsev jurist. Osav, hiilgav advokaat. Võtsin endale advokaadi. Küsi advokaadilt nõu.
▷ Liitsõnad: era|advokaat, nurga|advokaat, vandeadvokaat.

ameti|ühing
palgasaajate huve kaitsev töötajate ühendus. Side-, haridus-, tervishoiu- teadustöötajate ametiühing. Ametiühingu liige, koosolek.

apologeetika1› ‹s

1. millegi eelarvamuslik ning erapoolik kaitsmine ja õigustamine. Pärisorjuse apologeetika.
2. kirikl kristlust muude usundite ja maailmavaadete ees kaitsev ja õigustav õpetus

apologeetiline-se 5› ‹adj
apologeetidele v. apologeetikale omane; midagi eelarvamuslikult ning erapoolikult kaitsev ja õigustav. Apartheidi apologeetiline õigustamine.

defensiivne-se 2› ‹adj
kaitsev, tõrjuv, kaitse-, tõrje-. Defensiivsed abinõud.

drüaad-i 21› ‹s
müt (vanakreeka usundis:) puus elav ja seda kaitsev nümf

fiksatiiv-i 21› ‹s
kunst söe-, kriidi- v. pliiatsijoonistust hõõrdumise ning tuhmumise eest kaitsev kiiresti kuivav vedelik

gaasi|torbik
hingamisteid, nägu ja silmi radioaktiivse tolmu, ründemürkide, kahjustavate gaaside ning aurude jms. eest kaitsev filtri v. hapnikuvaruga ühendatud liibuv näokate, gaasimask. Filtreeriv, isoleeriv gaasitorbik. Tõmbas gaasitorbiku pähe. Mürgiste taimekaitsevahenditega töötajad peavad kandma gaasitorbikuid ja eririietust.

garnison-i, -i 10› ‹s
sõj
1. teat. asulas v. kindlas piirkonnas paiknevad sõjaväeosad ja -asutused
2. teat. tugipunkti v. -ala (varem kindlust) kaitsev allüksus v. -üksused

hüdro|isolatsioon
ehit mingit konstruktsiooni, ehitist v. selle osa vee kahjustava toime ja läbijooksu eest kaitsev kiht

ihu|kaitsja
kellegi julgeolekut kaitsev isik, turvamees; ihukaitseväelane. Keiser seisis oma ihukaitsjate keskel.

jalats-i 2› ‹s
(laba)jalga välismõjude eest kaitsev kate (king, saabas, sandaal, tuhvel, kaloss vm.), jalanõu. Jalatsi pealne, tald. Jalatsi number. Elegantsed, moodsad, mugavad, soojad, voodriga jalatsid. Kummi-, nahktaldadega jalatsid. Jalatseid tegema, parandama, lappima, tallutama, venitama, liistule tõmbama. Jalatseid vahetama. Templisse jalatseis ei mindud. Võttis jalatsid maha ja astus paljajalu edasi. Vanasti olid jalatseiks pastlad või viisud. Jalatsid olgu küllalt avarad. Kitsas jalats vaevab jalga. Sul on ju teine jalats teisest paarist!
▷ Liitsõnad: kummi|jalats, nahk|jalats, tekstiil|jalats, viltjalats; laste|jalats, meeste|jalats, naistejalats; ranna|jalats, suve|jalats, talve|jalats, tänava|jalats, toa|jalats, töö|jalats, õhtujalats; mudeljalats.

juure|kübar
bot juure kasvukuhikut kaitsev pidevalt uuenev rakkmoodustis

jää|murdja

1. jäälõhkuja
2. silla tugisambaid jääpankade eest kaitsev ehitis

kabikabja, kapja 31› ‹s

1. kabjaliste varba otsa ümbritsev ja kaitsev tugevasti paksenenud kõva nahamoodustis. Hobuse, eesli, sebra kabi. Hobune kaapis kabjaga maad. Kostis kapjade plaginat. Jää murdus ratsu kapjade all. | piltl hlv. *Naine kergitas tekki. Seal, valgel linal, need Karl Richardi kabjad tõesti olid, mullast ja pesematusest pargitud. E. Mihkelson.
▷ Liitsõnad: nahk|kabi, sarvkabi.
2. mingi eseme jala laienev alumine osa. Lühtri, karika kabi. *Lauale ilmusid leivarattad, võinapad ja viinalähkrid, kabjaga jooginõud ja peenemad pitsikesed. L. Promet.

kaitsekaitse 18› ‹s

1. kaitsmine. a. rünnaku tagasilöömiseks v. julgeoleku tagamiseks. Relvastatud kaitse. Kodumaa kaitse. Väeosa valmistus kaitseks. Kaitsest mindi üle pealetungile. Kaitseks pommirünnakute vastu rajati varjendeid. Laagri kaitseks pandi välja valvepostid. Pani käed kaitseks ette. Laps surus end kaitset otsides ema vastu. Ekspeditsioon liikus edasi saatemeeskonna kaitse all. Rünnak on mõnikord parim kaitse. Saavutas visa kaitsega viigi. b. mingi ebasoovitava tagajärje vältimiseks. Rahva tervise kaitse. Kaitset vajavad looma- ja taimeliigid. Veekogude kaitse reostamise eest. Tumedad prillid silmade kaitseks. Kaitseks külma vastu riietuti soojalt. Pühalepa kirik on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all. Tõstis kaitseks tuisu vastu krae üles. *Ta surus lõua kaela kaitseks rinna vastu ja tõttas edasi. S. Truu. c. kellegi huvide tagamiseks, kellegi eest seismiseks. Rein ütles seda sõbra kaitseks. Tegi seda väiksema, nõrgema kaitseks. Astus enda au kaitseks välja. Otsib sõpradelt toetust ja kaitset ebaõigluse vastu. Valdaja õiguste seaduslik kaitse. || jur kohtu alla antud isiku õiguste ja huvide kaitsmine kohtuistungil. Süüdistatava õigus kaitsele on tagatud põhiseadusega.
▷ Liitsõnad: aatomi|kaitse, autori|kaitse, enese|kaitse, häda|kaitse, kala|kaitse, keemia|kaitse, keskkonna|kaitse, kiirgus|kaitse, korrosiooni|kaitse, külma|kaitse, laste|kaitse, linnu|kaitse, loodus|kaitse, looma|kaitse, maastiku|kaitse, metsa|kaitse, muinsus|kaitse, mulla|kaitse, taime|kaitse, tervise|kaitse, tuule|kaitse, veekaitse.
2. ka sõj sport kaitseseisund, -süsteem v. -positsioon. Kaitse eesliin. Murti vaenlase kaitsest läbi. Vaenlasel õnnestus kiiluda end meie kaitsesse. Suurtükituli kanti üle vaenlase kaitse sügavusse. Kaitsel olev vastane. Kaitse varises kokku. Vastasmeeskond suruti, tõmbus värava ette kaitsesse. || sport teat. avangutüüp males. Nimzoindia kaitse. Ufimtsevi kaitse.
▷ Liitsõnad: külg|kaitse, manööver|kaitse, piiri|kaitse, positsioon|kaitse, rajooni|kaitse, ranna|kaitse, ring|kaitse, tagalakaitse; riigi|kaitse, tsiviil|kaitse, töö|kaitse, õhukaitse; maa-ala|kaitse, meesmehekaitse.
3. kaitsev, varjav keskkond; kaitsevahend. Põgenikud otsisid kaitset metsapadrikutes(t), soodes(t). Metsane org pakkus head kaitset vaenlase tule eest. Lagedal väljal olid nad täiesti kaitseta. Okkad on taimele kaitseks.
4.hrl. liitsõna järelosanakaitsja(d), kaitsesalk v. kaitseorgan. Kuningat saatis relvastatud kaitse. Tema on minu kaitse. || kõnek kaitsemängijad sportmängus. Meie meeskonna kaitse tegutses veatult. Vastasmeeskond paistis silma oma pikakasvulise kaitse poolest. Kaitses olid seekord .. || jur kaitsja(d), kaitsev pool. Kaitse tunnistajad.
▷ Liitsõnad: ihu|kaitse, rahvakaitse; parem|kaitse, pool|kaitse, vasakkaitse.

kaitse|ekraan
kiirguse vm. kahjulike mõjude eest kaitsev ekraan

kaitse|ingel
kedagi kaitsev v. tema eest eriliselt hoolitsev isik. Sa oled mu tugi ja kaitseingel!

kaitse|kest
kaitsev kest millegi ümber

kaitse|kohastumus
biol teiste organismide eest kaitsev kohastumus

kaitse|kreem
nahka kahjulike välismõjude vastu kaitsev kreem. Päikesepõletuse hoiavad ära kaitsekreemid.

kaitse|mask
kaitsev näokate. Mesiniku kaitsemask. Vehklejad kasutavad kaitsemaski.

kaitse|salv [-i]
nahka kaitsev salv

kaitse|tamm [-i]
üleujutuste eest kaitsev tamm veekogude ääres. Hollandi kaitsetammid. Jõgi murdis kaitsetammidest läbi.

kaitse|vahend

1. kaitsev ese, aine vms. Kasutati kindaid, kummisaapaid ja muid kaitsevahendeid. Kaitsevahenditega varustatud elektriseadmed. Fütontsiidid on taimede loomulik kaitsevahend. Kondoom kui kindlaim kaitsevahend suguhaiguste vastu.
▷ Liitsõnad: individuaalkaitsevahend.
2. kaitseabinõu. Sulustus on võrkpallimängus hea kaitsevahend.

kaitse|vaim
müt hrl. ehitisi v. loodusobjekte kaitsev üleloomulik olend. Kotermann oli laeva kaitsevaim. Metsa, sauna kaitsevaim.

kaitse|vägi

1. sõjavägi millegi kaitseks. Eesti, Soome kaitsevägi. Linnuse kaitsevägi. Suvel tuleb tal minna kaitseväkke aega teenima.
2. maagiline kaitsev jõud. Mitmesugustel esemetel arvati olevat maagiline kaitsevägi.

kaitsja1› ‹s
(< tgn kaitsma). Kindluse kaitsjad võitlesid vapralt. Uue riigikorra kaitsjad. Minu truu kaitsja ja abiline. Töötajaskonna huvide kaitsja. || jur süüdistatava huve kaitsev isik (hrl. advokaat) kriminaalprotsessis. Kohtualuse kaitsjana esineb advokaat Maripuu. || sport kaitsemängija (1. täh.)
▷ Liitsõnad: ihu|kaitsja, isamaa|kaitsja, kodumaa|kaitsja, korra|kaitsja, loodus|kaitsja, muinsuskaitsja; karika|kaitsja, tiitlikaitsja; parem|kaitsja, pool|kaitsja, vasakkaitsja.

kaitsjaskond-konna 22› ‹s
hrv kaitsjad, kaitsev meeskond. Linnuse kaitsjaskond.

katekatte 18› ‹s

1. millegi pealmine, kattev kiht. Kõva kattega maantee. Uue staadioni jooksuradadel puudus veel kate. Paljud tänavad ja kõnniteed said uue katte. Galvanosteegia abil omandas metall korrosiooni- ja kulumiskindla katte. Tugeva kattega varjend. Nahkse kattega mööbel. Võileibade katteks oli pasteet. Pehme talve tõttu olid jõed ja järved kaua kattest vabad. Taimestik ei moodusta stepis ühtlast katet. || geol laia ala hõlmav paks pindmine kivimite v. setendite lasund. Tektooniline kate. || zool anat loomade (ka inimese) keha välispinda kattev elund. Selgroogsete katted on nahk ja selle tekised.
▷ Liitsõnad: asfalt|kate, betoon|kate, glasuur|kate, gudroon|kate, jää|kate, karv|kate, kitiin|kate, kivi|kate, koorik|kate, kruus|kate, laud|kate, liiv|kate, lumi|kate, moreen|kate, muld|kate, muru|kate, must|kate, nahk|kate, pinna|kate, plüüš|kate, raja|kate, roht|kate, sammal|kate, sarv|kate, soomus|kate, sulg|kate, taim|kate, tee|kate, tehis|kate, tsement|kate, tänava|kate, vill|kate, värv|kate, õiekate.
2. kaitsev v. kattev materjal (näit. riie), ese, esemete kogum vms. Maalidel olid riidest katted ümber. Akende ees ripuvad paksud katted. Autole tõmmatakse presendist kate peale. Paneb kausile, purgile vineeritüki katteks peale. Relvad peideti metsa, katteks oksad ja sammal. Magas vankris, vana kasukas katteks peal. Kartulikuhjadel on katteks õled ja muld. Roosid vajavad talveks katet. Pikapeale hakkasin taipama: mu silmadelt langes otsekui kate. | piltl. Sellelt saladuselt ei õnnestunud katet kergitada. Ülivaba toon on vahel vaid argusele katteks. || kehakate (ka kogumina) v. jalanõu. Heitis ujuma minnes kehalt viimase kui katte. Jahe on, saaks ainult mingi katte ümber! Lapsed tahavad süüa ja kehalegi katet. *.. emal olid siis paljad jalad, mis kevadest saadik kunagi katet polnud näinud .. A. H. Tammsaare. || kattev kumm, võlvjas osa sõidukil. Lapsevankri kate. Kaless on allalastava kattega hobusõiduk.
▷ Liitsõnad: akna|kate, diivani|kate, kaitse|kate, katuse|kate, kile|kate, klaveri|kate, laua|kate, mootori|kate, näo|kate, paber|kate, padja|kate, pimendus|kate, plastikaat|kate, present|kate, puldan|kate, põranda|kate, seina|kate, ukse|kate, vaip|kate, vankri|kate, vari|kate, vilt|kate, voodikate; ihu|kate, jala|kate, keha|kate, pea|kate, säärekate.
3. varjamine; varjav v. kaitsev tegevus, olukord v. nähtus. Nad põgenesid öö, (öö)pimeduse katte all. Rääkis sellest suure saladuse katte all 'suure saladusena'. *.. ootusilme / viib võõras nägu [uksel] otsekohe pilve, / külm ametlikkus hämmelduse katteks. V. Verev. || sõj (tulistamisega) oma üksuste v. üksikvõitlejate taandumise vm. liikumise julgestamine. Taganemise katteks tulistati ägedasti vastase positsioone. Jõgi ületati suurtükitule katte all. || sport kaitse, katmine
▷ Liitsõnad: pilv|kate, pimedus|kate, saladus|kate, suitsu|kate, udukate.
4.hrl. translatiivisvajaduste, nõudmiste rahuldamine; tasumine, korvamine, hüvitus. Toiduainetest jätkus hädavaevu endi vajaduste katteks. Kogu raha läheb võlgade katteks. Palgast ei jätku kulutuste, väljaminekute katteks.
5. reaalselt olemasolev (rahaline, kaubaline) tagatis. Katteta tšekk. Ettenähtud palgasummal polnud pangas katet. | piltl. *.. vahel aga vehitakse väidetega, millel pole üldse mingit katet ei argumentatsiooni ega faktide näol. M. Hint.

katte|kude
bot taime välispinda kattev ning sisemisi kudesid kaitsev kude

katus-e 4› ‹s

1. hoone ülemine, peam. sademete ja külma eest kaitsev osa. Maja, hoone, sauna, rõdu katus. Järsk, lame, tasane, murtud katus. Tellistest, sindlitest, laudadest katus. Tõrvapapiga kaetud katus. Katus toetus sammastele. Katus oli sammaldunud, katki, jooksis läbi. Katust katma, lööma 'katust peale tegema'. Katust parandama, lappima. Korstnapühkija ronis katusele, katuselt alla. Maja saab, viiakse sügiseks katuse alla. Uus laohoone, kuivati on juba katuse all. Vihmapiisad, raheterad rabisevad vastu katust. Katus vajus lumekoorma all sisse. Parem varblane peos kui kümme katusel. || kattev osa sõidukil, esemel vms. Auto, vaguni, mootorpaadi katus. Kartulikoopa katus. Katusega kaevurakked, puuristid. | piltl. Oksad pea kohal moodustasid tiheda katuse. Himaalajat kutsutakse vahel maailma katuseks.
▷ Liitsõnad: eterniit|katus, kivi|katus, klaas|katus, kõrkja(s)|katus, laast(u)|katus, laud|katus, mätas|katus, papp|katus, pilbas|katus, pilpa|katus, pilliroo(g)|katus, plekk-|katus, roo(g)|katus, ruberoid|katus, sindel|katus, sindli|katus, tellis|katus, õle|katus, õlgkatus; kald|katus, kelp|katus, koonus|katus, kuppel|katus, külg|katus, lagi|katus, lamp|katus, mansard|katus, otsa|katus, poolkelp|katus, ripp|katus, rõht|katus, sarik|katus, terav|katus, täiskelp|katus, viilkatus; häda|katus, kaitse|katus, varikatus.
2. piltl maja, hoone, peavari, kodu (hrl. koos postpositsioonidega alla, all, alt). Temaga on võimatu ühe, ühise katuse all elada. Sellist inimest ei taha keegi oma katuse alla. Välja minu katuse alt! Üle hulga aastate viibis ta jälle oma vanemate katuse all. *Need [= vabadikud] on inimesed, kellel üksainus katus õue peal ja natuke kapsamaad. A. Kaal.

kiiver-vri, -vrit 2› ‹s

1. metallist v. muust kõvemast materjalist kaitsev peakate. Kaevuri, ehitaja kiiver. Sõdur pani kiivri pähe. Tuletõrjujad, alpinistid olid kiivreis. Inglise politseinikud kannavad kiivreid. Mootorratturi kiiver. Kaitseks troopikapäikese eest kanti spetsiaalseid kiivreid.
▷ Liitsõnad: hoki|kiiver, kaitse|kiiver, paraad|kiiver, troopika|kiiver, tuletõrje|kiiver, tuukrikiiver; hõbe|kiiver, kork|kiiver, kuld|kiiver, metall|kiiver, nahk|kiiver, plastmass|kiiver, pronks|kiiver, raud|kiiver, teras|kiiver, vaskkiiver.
2. ehit eriline tornikatus. Tornile pandi uus kiiver.
▷ Liitsõnad: kuppel|kiiver, telk|kiiver, tornikiiver.

kiivri|silmik
kiivri silmi kaitsev osa

kilpkilbi 21› ‹s

1. (endisaegne) käes kantav puidust, metallist vm. materjalist kaitsevahend külmrelvade vastu. Puust, metallist, rauast kilp. Kilpi hoiti vasakus, oda paremas käes. Varjas end vaenlaste löökide ja torgete eest kilbiga. Nooled põrkasid kilbilt tagasi. Langenud kanti kilbi peal ära. Tulen kas kilbiga või kilbi peal 'kas võitjana v. kaotajana'. | piltl. Oma tegusid varjas ta tõe ja õiguse eest võitleja kilbiga. *Eliaser muigas põlglikult. See oli tavaliselt tema ainukeseks vastuseks, see oli kilp, mille taha ta oma kaaslaste pilke eest puges. L. Promet. || kaitsev soomusplaat. Raskekuulipilduja, suurtüki kilp.
▷ Liitsõnad: nahk|kilp, pronks|kilp, puu|kilp, raudkilp; kaitsekilp.
2. ehit raketise, laudise vms. suurem puidust plaat
▷ Liitsõnad: parketikilp.
3. tehn alusplaat v. raamistik, millele on kinnitatud mitmesugune juhtimis-, lülitus- jm. aparatuur
▷ Liitsõnad: jaotus|kilp, juht(imis)|kilp, lülitus|kilp, sisestuskilp.
4. zool pantserjas kõva kate mõnedel loomadel. Kilpkonna kilp. Vöölase kilbid on pea-, õla- ja vaagnakilp. Jõevähi pearindmikku katab ühtne kilp.
▷ Liitsõnad: kõhu|kilp, rindmiku|kilp, seljakilp.
5. geol platvormi osa, kus aluskorra kurdunud kivimid esinevad suurel alal avatult. Balti kilp hõlmab Skandinaavia poolsaare ja Soome. Ukraina kilp. Kanada kilp.
6. vapi põhiline, pildiga osa, vapikilp

kinnaskinda 19› ‹s
kätt välismõjude eest kaitsev, seda kaunistav v. selle steriilsust tagav, hrl. randmeni ulatuv riietusese, millel on pöidla (sõrmkindal iga sõrme) jaoks omaette tupjas moodustis. Kinda pöial, laba. Villased, puuvillased kindad. Nahast, presendist, kummist kindad. Kootud, voodriga kindad. Ilusa kirjaga, kirjatud kindad. Paar kindaid. Vasaku, parema käe kinnas. Kinnast kuduma. Paneb, tõmbab kindad kätte. Võtab, tõmbab kindad käest. Lapsel on soojad, katkised, määrdunud kindad käes. Sirutas mulle kindas käe. Töötati kinnastes.
▷ Liitsõnad: glassee|kinnas, kiri|kinnas, kummi|kinnas, käpik|kinnas, laba|kinnas, laste|kinnas, meeste|kinnas, nahk|kinnas, nailon|kinnas, naiste|kinnas, paja|kinnas, peo|kinnas, poksi|kinnas, present|kinnas, puldan|kinnas, pätt|kinnas, siid|kinnas, suusa|kinnas, sõrm|kinnas, töökinnas; vaenukinnas.

koi|kindel
selline, mida koid ei kahjusta; koikahjustuste eest kaitsev. Paljud tehiskiudained on koikindlad. Riided on koikindlas kotis.

kookon-i, -it 2› ‹s
zool paljude selgrootute loomade mune v. nukke ümbritsev kaitsev kest. Siidiliblika, siidiussi kookonite võrgendist saadakse looduslikku siidi. Paljude putukate röövikud nukkuvad võrgendist kookonites.

korrosiooni|vastaneadj
keem korrosiooni vastu toimiv, korrosiooni eest kaitsev. Korrosioonivastane aine, isolatsioon, kate.

korsett-seti 21› ‹s

1. ülakeha, vöökohta ning puusi vormiv ja toetav naiste pesuese. Kitsas korsett. Korsetiga kinninööritud keha. Korsetti kandma.
2. med ülakeha kaitsev paindumatu riidest, nahast, plastmassist vm. materjalist ortopeediline abivahend (näit. lülisamba haiguste ja vigastuste puhul)

kroonu|kirjandus
hlv valitseva (tagurliku) riigikorra teenistuses olev, selle huve kaitsev kirjandus

kuhja|aed
kuhja (1. täh.) v. kuhje kaitsev piirdetara

kõrva|klapp
hrl. pl.
1. kõrva vastu asetatav elektroakustiline kuulamisklapp, kuular. Radist istub, kõrvaklapid peas. Võõrkeelset teatrietendust kuulati kõrvaklappidega.
2. kõrvalapp. Talvemütsi, läkiläki kõrvaklapid. Lenduritel, tankistidel on kõrvaklappidega mütsid. || kõrva kaitsev klapp (näit. müra vastu). Müravastased kõrvaklapid.

käe|kaitse [-kaitsme]
kätt kaitsev ese v. selle osa. Floreti, espadroni käekaitse.

külma|kindel

1. külmale vastupidav, võimeline taluma madalaid temperatuure. Külmakindlad marja-, õunasordid. Kadakas on üsna külmakindel puu. || ehit võimeline taluma vahelduvat külmumist ja sulamist. Külmakindel ehitusmaterjal.
2. külma eest kaitsev. Külmakindel ja kuiv ruum.

laeva|haldjas
folkl laeva kaitsev ning selle hukkumist ettekuulutav haldjas, kotermann

lambi|klaas
põletusainelambi leeki ümbritsev ning kaitsev silinderjas tõmbeklaas. Sirge, maoga lambiklaas.

liigese|võie
füsiol liigese liikuvaid pindu hõõrdumise eest kaitsev võie, sünoovia

loodus|haldjas
folkl mingi looduseseme v. -nähtusega seotud, seda kaitsev haldjas. Maa-, vee- jt. loodushaldjad.

loote|vedelik
füsiol loodet ümbritsev ja kaitsev vedelik, lootevesi

luukluugi 21› ‹s

1. (lae-, põranda-, katuse-, seina- vm.) ava sulgev v. kaitsev hingedel pöörduv või ettetõstetav kate. Aidalaka luuk võeti eest ära, hakati heinu üles hanguma. Tõsta luuk ette. Veski laes oli kahe poolega luuk. Puumaja, suvila luukidega aknad. Akendel on luugid ees, kinni, suletud. Kiosk suletakse ööseks luukidega. || (sellise) kattega suletav ava, luugiava (koos kattega v. ilma). Kaupa laaditi luukidest laeva trümmidesse. Söökla köögi ja saali vahel oli luuk, kust toite välja anti. Ühest luugist esitad hoiuraamatu kontrolörile, teisest luugist saad raha. *.. läks torni, kus Lible, nagu vähk urkast, luugist kirikuliste peale alla vahtis. O. Luts. | piltl. *Taeva luugid avati ja alla hoogas / vihma pagin .. V. Ridala. *.. aga minu silmad läksid pärast äratust veel mõneks minutiks looja. Kui oma luugid lõplikult lahti sain, olid teised läinud .. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: akna|luuk, kassa|luuk, katuse|luuk, keldri|luuk, köögi|luuk, lae|luuk, laeva|luuk, laka|luuk, laud|luuk, pommi|luuk, prügi|luuk, puhastus|luuk, põhja|luuk, pööningu|luuk, raud|luuk, tanki|luuk, torni|luuk, trümmi|luuk, ventilatsiooniluuk; silma|luuk, taevaluugid.
2. kõnek veoauto poort, ääris. Tagumine luuk.

lõpuse|kaas
zool lõpust pealt kattev ja kaitsev moodustis

nahknaha 23› ‹s

1. hulkraksete loomade keha väliskeskkonna mõjustuste eest kaitsev, väliskeskkonnast ärritusi vastu võttev ning hingamises ja ainevahetuses osalev õhuke tihe väliskate. a. (inimesel). Sile, elastne, pehme, õrn nahk. Rauga kortsus, kare, krobeline nahk. Tal on hele, valge, tume, tõmmu, punakas nahk. Kuiv, rasune, normaalne nahk. Vistrikuline, villiline, sügelistest kahjustatud, nahavähist haavandunud nahk. Kollatõbisel läheb nahk kollaseks. Nahk külmast sinakas, lilla. Haige hall, tuhakarva, kahvatu nahk. Torkab süstlanõela nahast läbi, naha alla. Naha alla on kogunenud mäda. Verevalum naha all. Nahale korjunud tolm, mustus, higi tuleb maha pesta. Nahka hooldama, ravima. Lööve lõi nahale. Pigmendilaigud, sünnimärgid nahal. Nahk punetab, sügeleb, kiheleb, kipitab, praguneb, lõheneb, kestendab, ketendab, kõõmetab. Okkad kriimustasid nahka. Nahk on katki, marraskil, haudunud. Hoia jalgu nii kuumas vees kui nahk vähegi kannatab. Proovime, kelle nahk rohkem leili kannatab. Ülestõusnud talupoegi peksti nii, et nahk narmendas. Selg, turi ajab nahka 'marrasknaha sarvkiht eraldub helbekestena'. Tööga läks nahk soojaks, kuumaks, palavaks, märjaks, higiseks, leemendama. See töö võtab päris naha märjaks. Nahk seljas märg. Ära mine kuuma, märja, higise nahaga külma, tuule kätte. Lõhub tantsu, tantsida, nii et nahk aurab, suitseb, tolmab. Noor nahk venib, vana rebeneb. b. (loomal). Elevandil on paks nahk. Muti nahk on lühikese tiheda sametja karvaga. Kass sõi hiire koos naha ja karvadega. Hobune väristab nahka. Maod ajavad nahka. Vihmaussi limane nahk.
▷ Liitsõnad: alus|nahk, marrask|nahk, pärisnahk; ihu|nahk, kõhu|nahk, lima|nahk, näo|nahk, pea|nahk, suunahk.
2.liitsõna järelosanaesineb mõnedes nahkjate moodustiste nimetustes
▷ Liitsõnad: ees|nahk, lennu|nahk, neitsi|nahk, sõba|nahk, trummi|nahk, ujunahk; mao|nahk, põienahk.
3. kõnek nahkjas, kilejas kattekiht, kest, koor. Supile, kissellile, pudrule, keedetud piimale tuleb jahtumisel nahk peale. Lapsed ei taha nahaga putru, naha peab pealt ära võtma. Vorstil tuleb enne seibideks lõikamist nahk ära tõmmata. Seenekübara limane nahk. Paksu nahaga oad, karusmarjad. Marjade seemned ja nahad kipuvad mahlapressi ummistama.
▷ Liitsõnad: piima|nahk, pudru|nahk, supi|nahk, vorstinahk.
4. piltl. a. (inimese ihu ja hinge kohta; vt. ka fraseoloogiaosa). Ajasid mul eksamiga hirmu naha vahele, nahka. Tal on hirm nahas, nahk hirmu täis. Külm hakkas naha vahele tikkuma. Ma tean, olen seda omal nahal tunda saanud, omal nahal proovinud. Meie teame oma naha peal, mis sõda tähendab. Igaühele on oma nahk armas, kõige lähemal. Kui midagi juhtub, siis sinu nahk vastutab, sa vastutad oma nahaga. Mõtles päris nupuka vale välja, et oma nahka päästa. Seekord pääsesid terve nahaga. Tähtsad tegelinskid värisevad oma naha pärast. b. hrl hlv (halva v. väga kõhna inimese kohta). On üks kuradi nahk, käis meie peale kaebamas! Kiidad seda, kes parajasti võimul – müüdav nahk selline! Eesti sõjaväes hüüti vanasti üleajateenijaid nahkadeks. *Ema pesi tütre selga. „Halasta küll, missugune nahk sa oled, nagu silguniisk.” J. Madarik. c.partitiivis koos ase- v. omadussõnalise täiendigakõnek väljendab laadi v. liiki. Direktor paistab hoopis teist nahka mees olevat kui endine. Heino on niisugune minu nahka pehme loomuga mees.
▷ Liitsõnad: kuri|nahk, saatana|nahk, sindri|nahk, sunnikunahk.
5. looma keha väliskate nülituna, pargituna v. nahkesemeteks töödelduna (mõnikord ka kunstnaha ja sellest esemete kohta). Parkimata, pargitud nahk. Nahka nülgima, (maha) võtma. Õhuke pehme, paks jäik nahk. Nahalt eemaldatakse enne parkimist karvkate, marrasknahk ja nahaalune sidekude. Karuslooma nahk on karusnahk. Naha värvimine, viimistlemine. Nahk on moes, nahast tehakse igasuguseid rõivaid. Nahast jalatsid, portfellid, kindad, rakmed, rihmad. Nahka köidetud raamat. Mis nahka sa kraeks tahad, mis nahka kraed sa tahad? Kas see on ehtne nahk või imitatsioon?
▷ Liitsõnad: ahvi|nahk, hermeliini|nahk, hobuse|nahk, hundi|nahk, hõberebase|nahk, härja|nahk, hülge|nahk, inim|nahk, jänese|nahk, kala|nahk, karakull|nahk, karu|nahk, kassi|nahk, kitse|nahk, koera|nahk, kopra|nahk, kotiku|nahk, krokodilli|nahk, küüliku|nahk, lahitsa|nahk, lamba|nahk, lehma|nahk, linnu|nahk, looma|nahk, lõvi|nahk, mao|nahk, metslooma|nahk, metssea|nahk, morsa|nahk, mullika|nahk, muti|nahk, naaritsa|nahk, nirgi|nahk, nugise|nahk, nutria|nahk, ondatra|nahk, orava|nahk, piibri|nahk, piisoni|nahk, pulli|nahk, põdra|nahk, rebase|nahk, roti|nahk, rästiku|nahk, saarma|nahk, sea|nahk, sinirebase|nahk, soku|nahk, soobli|nahk, susliku|nahk, talle|nahk, tiigri|nahk, tšintšilja|nahk, tuhkru|nahk, uluki|nahk, ussi|nahk, varsa|nahk, vasika|nahk, veise|nahk, viigrinahk; antiik|nahk, glassee|nahk, jalatsi|nahk, juht|nahk, karus|nahk, kasuka|nahk, katte|nahk, krae|nahk, kroom|nahk, kunst|nahk, kübara|nahk, lakk|nahk, laust|nahk, läik|nahk, marmor|nahk, naturaal|nahk, park|nahk, pastla|nahk, pealse|nahk, peen|nahk, pinsoli|nahk, praak|nahk, pronks|nahk, raag|nahk, rakme|nahk, rihma|nahk, rõiva|nahk, saapa|nahk, safian|nahk, seemis|nahk, šagrään|nahk, ševroo|nahk, talla|nahk, tehis|nahk, toor|nahk, veluur|nahk, voodri|nahk, väärisnahk; riidesordid ahvi|nahk, kuradi|nahk, tondinahk.

nahk|skelett
zool nahast moodustuv kaitsev v. toetav välisskelett

näo|mask
nägu millegi eest kaitsev kate; kosmeetiline võte naha hoolduseks

ohutis-e 5› ‹s
kurje vaime v. õnnetust peletav, nende eest kaitsev kuju vms., amulett. Kannab kaelas ohutist võlutaimedega.

parem|kaitsja
sport värava ligiduses liikuv ja seda paremalt kaitsev jalgpallur

pinna|kate

1. mingi pinna kate; tehn eseme pinda kattev kaitsev v. mõnd omadust parandav õhuke ainekiht. Majapidamisõue pinnakatteks olgu muru või kruus. Keraamiline mosaiik on ilus ja püsiv pinnakate. Galvaanilise pinnakattega kruvi.
2. geol aluspõhja katvad kobedad setted. Kruusast koosnev õhuke pinnakate. Suure osa Eesti pinnakattest moodustab moreen.

pommi|varjend
pommitabamuste eest kaitsev varjend

prill-i 21› ‹s
hrl. pl.
1. kahe (optilise) prilliklaasiga varustatud nägemist parandav, korrigeeriv v. silmi kaitsev seade (ainsuslikuna kõnekeelsem v. vanemas keelepruugis kasutatud). Suured, kitsad, ümmargused prillid. Suurte klaasidega prillid. Pluss-, miinusklaasidega prillid. Tugevad, nõrgad prillid (optiliste prilliklaaside suure v. väikese valguskiirte murdmise tugevuse kohta). Kuld-, hõbe-, traatraamidega, raamideta prillid. Sarvraamis prillid. Heleda raamiga tumedad prillid. Tal on rohelised 'roheliste raamidega v. klaasidega' prillid. Keegi prillidega mees. Ta kannab prille. Isal on prillid ees, nina peal, ninal. Pani prillid ette, nina peale, ninale. Võttis prillid eest, nina pealt, ninalt ära. Taat seab prilli pähe. Vaatab läbi, üle prilli(de). Ma ei näe enam ilma prilli(de)ta lugeda. Arst kirjutas talle prillid. Prillid läksid, lõid uduseks. Pühi prillid puhtaks. Prilli(de)l on sang katki. Võtame ujuma minnes lestad ja prillid kaasa. *Otsis karbist igivanad prillid, seadis paelad üle kõrvade. O. Jõgi (tlk). ||sg.kõnek prille kandev inimene, prillikandja. *Prillil keerutab suus veel üks küsimus, aga ta mõtleb alles. A. Pervik (tlk). || piltl (osutab kelle v. millisest vaatenurgast asju nähakse). Ta näeb elu sotsioloogi prilliga. Vaatab maailma ülemuse prillide läbi. Nägin meremeheelu poeetiliste prillidega. *Iga kirjanik näeb kõike ainult oma aja prilli läbi. V. Tork.
▷ Liitsõnad: kaitse|prill, kuld|prill, kuulde|prill, lugemis|prill, lume|prill, miinus|prill, näpits|prill, pluss|prill, päikese|prill, ravi|prill, sarv|prill, sukeldumis|prill, tolmu|prill, võluprillid.
2. väliselt prille meenutav ese v. moodustis. Must valgete prillide ja maniskiga kass. Seale saadi prill ninale ja keerutati suu kinni.

prudonism-i 21› ‹s
väikeomandit kaitsev P. Proudhoni ühiskonnaõpetus

pudeli|korv
kaitsev punutis hrl. suure pudeli jämedama osa ümber

pulma|mõõk
etn noorpaari sümboolselt kurja eest kaitsev mõõk paljude Euroopa rahvaste pulmakombestikus

puss3-i 21› ‹s
murd kulumise eest kaitsev (metallist) rõngas v. toru ratta rummus, rattapuss, -puks. Kõige paremast terasest pussid. Pussid tahavad määrimist. See määre hoiab pussid pehmed. Vahetas rattal pussid ära.
▷ Liitsõnad: rattapuss.

põll-e 22› ‹s

1. kaitseks määrdumise eest v. kaunistuseks rõivaste ees kantav hrl. naiste riietusese (eesti rahvarõivastes abielunaise kohustuslik rõivaosa). Linane, (puu)villane, takune põll. Pikitriibuline, kirju, volangidega, pitsidega kaunistatud põll. Puhas, määrdunud põll. Koolivormi juurde kuulus tollal ka põll. Lapse rinnalapiga põll. Sidus, pani endale põlle ette. Valgetes põlledes, valgete põlledega ettekandjad. Töölistel on presendist põlled ees. Õmbles endale uue põlle. Ema kuivatab käed põlle külge, põlle. Eideke pühkis põllega silmi. Laps hoiab ema põllest kinni, ripub ema põlle küljes. Tüdruk korjas õunad põlle. Hernekaunad puistati põllest lauale. Poetab võõrale põlle alt saiakese pihku. Põll on naise puhtus, tanu on naise ehe.
▷ Liitsõnad: kael|põll, kaitse|põll, kittel|põll, köögi|põll, niude|põll, pidu|põll, pits|põll, pruudi|põll, pudi|põll, pulma|põll, puusa|põll, töö|põll, vormipõll; kummi|põll, nahk|põll, present|põll, puldan|põll, sits(i)põll.
2. mingi põlle (1. täh.) meenutav kaitsev v. varjav kate. Lasksin vedruvankrile uue põlle teha.
▷ Liitsõnad: nahk|põll, pori|põll, supordi|põll, vankripõll.
3.liitsõna järelosanaesineb taimenimetuses
▷ Liitsõnad: käopõll.

põllu|mees
põlluharimisega elatist hankiv isik; põllumajanduses töötav isik. Muistsed eestlased olid põllumehed ja karjakasvatajad. Ostis tüki maad ja hakkas põllumeheks. Onu Konrad oli tubli põllumees. Temast küll õiget põllumeest ei tule. Põlise põllumehena tunneb ta maatööd hästi. Ta pärineb, on põllumehe perekonnast. Olen õppinud, eriharidusega põllumees. Põllumeeste selts 'põllumajanduslikke teadmisi levitav ja põllumeeste huve kaitsev ühing'. Põllumees põline rikas, ametimees ajuti rikas.
▷ Liitsõnad: poti|põllumees, suur|põllumees, väikepõllumees.

põlve|kaitse [-kaitsme]
ka sport põlve vigastuste eest kaitsev ese. Hokimängija, jalgpalluri põlvekaitsmed. Rulasõitja kasutagu küünarnuki- ja põlvekaitsmeid.

põrutus|kindel
põrutuse eest kaitstud, põrutuse toimele vastupidav. Põrutuskindel kaamera, mobiiltelefon, taskulamp. || põrutuse eest kaitsev, selle toimet elimineeriv. Põrutuskindlad pakendid, jalatsid.

päeva|vari [-varju]
päikese eest kaitsev sirm, päikesevari. a. (kaasaskantav). Daam siidist päevavarjuga. Tegi päevavarju lahti, pani päevavarju kinni. Peen daam kaitses suvel oma näonahka päevavarjuga. b. (plaažidel, välikohvikutes v. mujal ülesseatav). Istusime rannakohviku ees päevavarjude all. *Ta silmitseb murelikult supelranda, kus ranna koristajad panevad suure kiiruga kokku päevavarje.. A. Kurtna (tlk).

päevitus|kreem
päevitumist soodustav ja nahka päikesekiirguse eest kaitsev kreem

päevitus|õli
päevitumist soodustav ja nahka päikesekiirguse eest kaitsev õli

püksi|pael

1. pükste kinniköitmiseks värvlisse aetud v. peale seotud pael. *„Mõne mees ka, kes enda püksipaelaga kuuseoksa riputab,” oli Andres millalgi öelnud. A. H. Tammsaare.
2. pükste alläärt kulumise eest kaitsev paksema äärega toimne pael

rahva|tribuun

1. aj plebeide huve kaitsev ametiisik Vana-Roomas
2. piltl väljapaistev kõnemees, rahvajuht. Tulise rahvatribuunina vallutas ta kuulajate tähelepanu juba esimeste lausetega.

randme|kaitse [-kaitsme]
rannet kaitsev ese v. selle osa. Vibusportlased kasutavad sõrmiseid ja nahast randmekaitsmeid.

rautis-e 5 või -e 4› ‹s
tugevdav, kaitsev raudvits, -nurk v. muu metallosa. Vankri, ree rautis. Dekoratiivse rautisega uksed. Jääpurjeka rautised on kas tsingitud või kroomitud terasest või messingist.

rinna|kaitse [-kaitsme]
rinda kaitsev ese. Vehkleja rinnakaitse. Kuulikindel rinnakaitse. Hobuste hõbedased rinnakaitsmed.

rinna|kilp
kilp vm. rinda kaitsev suurem plaat. Rooma sõdalaste raudsed rinnakilbid. *Ja Johannese must raudrüü kumendas paremal õlaliikmel ja rinnakilbil nii loomulikult.. J. Kross. | piltl. *.. manisk oli vesti vahelt välja tulnud. Selle rinnakilbi olin nööpide ja kingadega jameledes hoopis unustanud.. R. Tiitus.

rooste|vastaneadj
roostetamise v. roostehaiguse vastu toimiv, selle eest kaitsev. Roostevastased värvid. Roostevastane abinõu, preparaat.

rõugutaja1› ‹s
folkl nõid, eeskätt laste vaigistaja v. ravija; pseudomütoloogiline sünnitajaid ja rinnalapsi kaitsev olend

soomus-e 4› ‹s

1.hrl. pl.ka biol mitmesuguse päritolu ja ehitusega hrl. lame plaatjas kattemoodustis. a. (taimedel). Taime puitunud soomused. Käbi soomused. Soomusteks muundunud lehed. Saksauulil on lehtede asemel ogajad soomused. Nahkjate soomustega kaetud pungad. Õisikut katavad lihavad soomused. Sibula soomused. Tumedate soomustega seenekübar. b. (loomadel). Mao keha katavad sarvkattest soomused. Rästiku seljapealsed soomused on pikergused. Soomustega kaetud krokodillikeha. Metalliläikeliste soomustega sitikad. Kala soomused sätendavad, läigivad, sillerdavad. Ahvena nelinurksed, latika kaarjad soomused. Kraapisin kaladelt hõbedasi soomuseid. Kala soomustest puhastama, puhtaks rappima. Sul on paar soomust varrukal. c. (võrdlustes). *.. laastud asetati roovitisele nii, et iga laast kattis soomusena kõrval asetseva laastu umbes poole laiuse võrra. K. Tihase.
▷ Liitsõnad: idu|soomus, käbi|soomus, punga|soomus, seemne|soomus, sibula|soomus, viljasoomus; elasmoid|soomus, ganoid|soomus, heeringa|soomus, hõbe|soomus, kala|soomus, katte|soomus, kosmoid|soomus, plakoid|soomus, räime|soomus, vaap|soomus, õhiksoomus.
2. ka sõj kuulide ja kildude eest kaitsev metallkate. Tanki roheline soomus. Soomusega kaetud lennuk. Kuulid hakkasid vastu soomust trummeldama. | piltl. Kevad murrab mere pinda katva soomuse. *Aga ju oli Karla vist end varustanud mõninga kannatusega, soomusega, mis teda kaitses.. R. Roht. || soomusrüü. *Helena, / sa aita võtta Hektorilt ta soomus.. G. Meri (tlk).
▷ Liitsõnad: raud|soomus, tankisoomus.
3. el kaabli enamasti teraslindist v. traadist kaitsekate
4. kõnek (sõja)saak. Saime sõjaväljalt suure hulga soomust. Võisteldi soomuse rohkusega. Soomust tegema '(sõja)saaki hankima, marodeerima'. *Teete soomust?.. Laske käia. Viige ära, mis viia kannatab. Vaenlastele pole mõtet jätta. R. Kaugver. *Poiss viskas sakslastest soomuseks jäänud vasikanahkse seljaga sõduriranitsa õlale.. V. Ilus.

supel|müts [-i]
suplemise ajal juukseid kaitsev kummimüts. Roosa, sinine supelmüts.

sõja|vägi
riiki sõjalise tegevusega kaitsev v. ründav jõud. Alaline, palgaline sõjavägi. Palgasõduritest, talupoegadest koosnev sõjavägi. Sõjavä(ged)e ülemjuhataja, ülemjuhatus. Jaan kutsuti sügisel pärast keskkooli lõpetamist sõjaväkke. Vaenlase arvutu sõjavägi tungis linna. Sõber teenis end sõjaväes vanemleitnandiks. Napoleon kogus endale sõjaväge kõigist võidetud maadest. Vaenlase sõjaväele ei suudetud kaua vastu panna. Piiskop Albert tuli 1227. a. suure sõjaväega Kuressaare linnuse alla. || piltl (putukate, samuti teiste elusolendite kohta). Sipelgate sõjavägi. Rohutirtsud lendasid pilvedena nagu suur sõjavägi.

sõrme|kaitse [-kaitsme]
sõrme kaitsev vahend. Kummist sõrmekaitse. Sõrmkübar on sõrmekaitse.

sõrm|kübar

1. õmblemisel keskmist sõrme nõela eest kaitsev metallist kapslike. Lahtine 'otsata', kinnine sõrmkübar. *Kindel otsus. Aitab juba. Head ikka sõrmkübaraga [= natuke, vähesel määral]. E. Rängel.
2. bot mürgiseid glükosiide sisaldavate lehtede ja õitega rohttaim, meil ravim- ja ilutaim, digitaalis (Digitalis). Verev sõrmkübar.

sääre|kaitse [-kaitsme]
ka sport säärt vigastuste eest kaitsev vahend (näit. jalanõudel). Hokimängija, vehkleja säärekaitsmed. Kasutab matkadel tugevaid säärekaitsmetega saapaid.

sääse|võrk
sääskede eest kaitsev tihe võrk. Telgi sääsevõrk. Akende ette pandi sääsevõrgud. Tundrasse minnes kantakse peas sääsevõrku.

süüdvester-tri, -trit 2› ‹s
mer (meremehe) laiaääreline pead ja kaela vee eest kaitsev peakate. Meremeestel, kaluritel olid süüdvestrid peas. Tõmbas õlikuue selga ja süüdvestri pähe. Süüdvestrites meremehed.

žalusii14› ‹s

1. reguleeritav kaldliistudest kate v. võre hrl. akna ees, ribakardin. Allalastud žalusiid. Läbi žalusiide tungiv valgus.
2. tehn õhuvoolu reguleeriv ning sademete ja tolmu eest kaitsev seadis, ribakatik. Auto radiaatori žalusii. Signalisatsiooniseadmete žalusiid.

taldtalla 23› ‹s

1. jala v. käpa alumine pind. a. (inimesel). Poisi paljad tallad. Torkas naela talda, tallast läbi. Talla alla tulid villid. Talla alt sügeleb. Enam ei käinud ta kikivarvul, vaid astus täie tallaga. Mõõdab külalist pilguga ülalt alla, pealaest taldadeni. Üle mitme aasta tundsid kapteni tallad jälle kodumaa pinda. Rütmikas lugu pani tüdrukul tallad kihelema (tantsukihu kohta). Nüüd on vaenlasel tallad tulised (kiire põgenemise kohta). Tegi petisele tuule taldade alla 'ajas petise minema'. Juhan olevat naise talla all 'naise ülemvõimu all'. *Mõõgata kangelane pillas ehmatuse pärast kivi maha ja näitas, et tal jalgade all tallad olid. E. Bornhöhe. b. (loomal). Ilvese tallad on karvased. Karu toetub kõndides tallale. Tigu roomab ja liugub tallal. Hüdra, mollusk kinnitub tallaga pinna külge.
▷ Liitsõnad: jalatald; sarvtald.
2. labajala alumist pinda kattev ja kaitsev jalakatte v. jalatsi osa; sisetald. Suka, soki, põlviku tald. Paksu, õhukese tallaga kingad. Tennisel on riidest pealsed ja kummist tallad. Tallad on läbi kulunud, lahti, irvakil. Laseb kingsepal saabastele uued tallad alla lüüa. Väljast tulles peab tallad hoolega puhtaks kaapima. Lumi krudises taldade all. Säärikutel oli õrn kriuks tallas. Lampjalgade puhul kantakse kumerusega taldu. Pani kummikutesse lambanahast tallad.
▷ Liitsõnad: kinga|tald, saapa|tald, soki|tald, sukatald; kautšuk|tald, kork|tald, kummi|tald, nöör|tald, puutald; pool|tald, vahetald; platvorm|tald, täistald.
3. millegi kandev pind v. osa. a. töö- v. tarberiista alumine pind v. selle alla löödud liist. Saanijalase tald. Rautatud taldadega kelk. Parema suusa tald on hülgenahast. Sepp lõi reele tallad alla. Purjelaeva kiilu alla löödi puust või rauast tald. Taldadel kiikuv häll. Kumera tallaga rupphöövlid. b. tööriista alus; tugi, mille abil masin vm. seadeldis paigaldatakse. Aiaadra tald. Sammuva ekskavaatori tald. Kombaini kopeeriv tald. Võrguhark toetub tallale. c. (muul esemel v. moodustisel). Vundamendi tald 'taldmik'. Mõõdeti tammi talla laiust. Meri pole suutnud kivitarade taldu paigalt nihutada. Rannajää tald.
▷ Liitsõnad: jalase|tald, kelgu|tald, laeva|tald, paadi|tald, ree|tald, saani|tald, suusa|tald, uisu|tald, vokitald; presstald.

talve|kate
talvekahjustuste eest kaitsev kate. Lillesibulate talvekatteks sobivad puulehed, sammal jms. Kevadel vabastatakse roosid järk-järgult talvekattest. Paatidelt võeti talvekatted maha. | piltl. *Rahutu mereselg raputas endalt viimased talvekatte räbalad .. H. Sergo.

talve|kindel

1. ebasoodsaid talvitumisolusid taluv. Põllumees vajab talvekindlat rukkisorti. Otsib talvekindlamat ploomipuud.
2. külma eest kaitsev. Talvekindel elamu, aken.

tarbija|kaitse [-kaitse]
maj tarbijaid kaitsev riiklike ja ühiskondlike meetmete süsteem

tee|rajatis
teele ettejääva tõkke ületamist võimaldav v. teed kaitsev rajatis (näit. sild, tunnel, laviinikaitse vm.)

tolmu|mask
hingamiselundeid tolmu eest kaitsev mask. Tegime endale ise riidest tolmumaskid.

tormi|vari [-varju]
varjupaik (ka kaitsev rajatis) tormi eest (näit. laevadel, paatidel). Laevad seisid abajas tormivarjus. Lähenev raju sundis paate ja laevu tormivarju otsima. Tuul oli tugev, läksime Osmussaare taha tormivarju. Sadama tormivarjuks rajati merre muul.

treidjunionism-i 21› ‹s
aj töövõtjate huve kaitsev ametiühinguliikumine (19. saj. Inglismaal)

tule|haldjas
müt tuld kaitsev haldjas, tule kaitsevaim

tupptupe 22› ‹s

1. ümbritsev (kaitsev) moodustis v. ese, ümbris, kest. a. (organismi osal). Õie tupplehed moodustavad tupe. Tulika õiekate koosneb tupest ja kroonist. Nisukõrte teravaotsalised tuped. Kärbseseene jala alusel on kotjas tupp. Šampinjon erineb valgest kärbseseenest tupeta jala poolest. Nokka, sarve kattev tupp. *Valmis rukki iva ümber tõmbab tupp ennast rohkem kokku ja ei lase teda maha pudeneda. J. Mändmets. || lüdi. Pähklid on juba hakanud tupest lahti lööma. Küpsed pähklid tulevad kergesti tupest välja. b. (esemel). Pani, pistis mõõga tuppe. Tõmbas, võttis, haaras mõõga tupest. Tal on tupes terav puss. Nahast, puust, kasetohust tupp. Vööl rippus pronksplekiga kaunistatud tupes nuga. Vibu ja tupp nooltega. c. kookon. Siidiuss koob enda ümber siidniidist tupe. Tupest ronis välja liblikas. Tupekoi tuppesid märkab vaid vilunud silm. Tüdruk tõmbus endasse nagu tõuk tuppe. d. ka nlj (riietusesemete v. nende osade kohta, ka võrdlustes). Poiss on kasvanud, sääred tikuvad tupest 'püksisäärest' välja. Seelik on ümber (keha) nagu tupp.
▷ Liitsõnad: juure|tupp, lehe|tupp, pähkli|tupp, õietupp; kõõluse|tupp, suletupp; mõõga|tupp, noa|tupp, noole|tupp, pussitupp; nahk|tupp, sarv|tupp, puutupp.
2. anat emaslooma suguteede paaritu lõpposa; naise torujas sisesuguelund (vagina). Tupe väljalangemine.

turvis-e 4› ‹s

1. kaitsev kate (näit. plaat); kaitsev rüü, turvistik. Parimate seppade taotud turvis. Nahast turvistele olid raudnaastud peale õmmeldud. Rasketes turvistes ratsamehed. Täies turvises rüütlid. Sõdalane kandis turvisena vasest rinnaplaati.
▷ Liitsõnad: nahk|turvis, plaat|turvis, raud|turvis, rõngasturvis; jala|turvis, käe|turvis, rinna|turvis, seljaturvis.
2. tehn (kummirehvi) protektor. Turvise muster. Taastatud turvisega talverehvid.

tuule|kindel

1. tuule eest kaitsev, tuultpidav. Tuulekindel riie, materjal. Tuulekindel telk, jope. Tervisejooksja riietus olgu mugav ja tuulekindel. Tuulekindlaks topitud seinad.
2. tuule kahjustavale toimele vastupidav, hästi tuult taluv. Mänd on tuulekindel puu. Tuulekindel vili.

tuult|pidav
tuult hästi kinni pidav, tuule eest kaitsev, tuulekindel. Tuultpidav jope. *Ümberringi on neli palkseina, tuultpidavat ja külmakindlat. J. Roosaare.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur