[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

akna|võre
võre aknaklaaside kaitseks. Võimla aknavõred.

ambrasuurile viskuma
millegi v. kellegi kaitseks ennast ohvriks tooma. Töötajad olid direktori jätkamise eest valmis ambrasuurile viskuma. Skandaalses loos võttis löögi enda peale hoopis reeturi naine, kes kõigile ootamatult ambrasuurile viskus.

bandaaž ‹-i 21› ‹s›

1. med tugiside (lihaste v. liigeste kaitseks, hoiaku parandamiseks jne.). Rippkõhu korral tuleb kanda bandaaži. Tõstjate, maadlejate bandaažid.
▷ Liitsõnad: kubemebandaaž.
2. tehn vaguni- ja veduriratastele, hammasratastele jne. suurema tugevuse ning kulumiskindluse andmiseks pealdatav metallvõru v. -vöö

email1 ‹-i 21› ‹s›

1. klaasjas kattekiht hrl. metalli pinna kaitseks v. ilustuseks. Värvilise emailiga kaunistatud ehe.
2. anat hambavaap

erak|vähk
zool kümnejalaline vähk, kes kasutab oma pehme tagakeha kaitseks tühja teokarpi (Pagurus)

higi|lapp
(kleidi v. pluusi kaenlaaluste kaitseks higistamise eest)

higi|rätt

1. rätt kaitseks higi vastu. *..peas pika nokaga kütjamüts, kaelas higirätt. H. Sergo.
2. surnu näole laotatav rätt

higi|sõba
sadula v. sedelga alumine vildist osa hobuse selja kaitseks

hobuse|raud
kabja alla kaitseks löödav kaarjas raud. *Ja lävesse oli hobuseraud naelutatud, et kuri jalgupidi kinni jääks. F. Tuglas.

ihukaitse|vägi
sõj valikväeosad valitseja v. kõrge võimukandja (ka valitseva korra) kaitseks. Kuninga, šahhi, paavsti ihukaitsevägi.

kaela|krae
(vigastatu kaela fikseerimiseks; looma kaela ümber kaitseks, et ta ennast ei vigastaks)

kaitse|ala
maa-ala, kus inimtegevus on kitsendatud v. keelatud (looduse, ka kultuuripärandi kaitseks). Riiklik kaitseala.
▷ Liitsõnad: linnustiku|kaitseala, loomastiku|kaitseala, maastiku|kaitseala, taimestikukaitseala.

kaitse|istandik
mets põll istutatud puude ja põõsastega maariba põllu, aia, tee vm. kaitseks tuule, lume, külma v. erosiooni vastu. Puuviljaaia ümber oli noortest kuuskedest kaitseistandik.

kaitse|kõne
kellegi kaitseks, õigustamiseks peetav kõne; argumentatsioon millegi õigustamiseks. Kaitsekõnet pidama. Advokaadi kaitsekõne. Kaitsekõne mõttevabadusele.

kaitse|käik

1. aj sakmelise rinnatisega käik kaitsjate jaoks linnuse ringmüüri ülaserval
2. kaitseks sooritatav käik (näit. males, kabes). Must ei märganud vastase tugevat kaitsekäiku.

kaitse|leping
leping ühiseks kaitseks

kaitse|meeskond
meeskond kellegi v. millegi kaitseks. Presidendi kaitsemeeskond. Moonavoori kaitsemeeskond.

kaitse|mets
mets mets kaitseks tuule, tuiskliiva, erosiooni vm. vastu ning mikrokliima mõjustamiseks. Liivaluidetele, tasandatud karjääridele rajatakse kaitsemetsi.

kaitse|pilu
sõj kitsas kraav isikkoosseisu kaitseks kuulide, kildude jm. kahjustusmõjurite vastu

kaitse|relv
sõj kaitsel kasutatav v. kaitseks kohane relv. Strateegiline kaitserelv.

kaitse|vägi

1. sõjavägi millegi kaitseks. Eesti, Soome kaitsevägi. Linnuse kaitsevägi. Suvel tuleb tal minna kaitseväkke aega teenima.
2. maagiline kaitsev jõud. Mitmesugustel esemetel arvati olevat maagiline kaitsevägi.

kalda|müüritis
kividest, betoonist müüritis kalda kaitseks. Emajõe kaldamüüritis.

karboniseerima ‹42›

1. tekst villa v. villast riiet taimsete lisandite kõrvaldamiseks kangete hapetega töötlema
2. tehn jookidele v. tehnoloogilistele lahustele süsinikdioksiidi lisama
3. puidu pinda söestama kaitseks kõdunemise vastu

katte|vaip
(hrl. kaitseks v. kaunistuseks)

kaubandus|koda
avalik-õiguslik asutus kaubanduse alal ettevõtjatena töötavate isikute huvide esindamiseks ja kaitseks

keelu|ala
erirežiimiga maa-ala looduskompleksi ühe v. mitme komponendi kaitseks. Täielik, osaline, alatine keeluala.

kollektiiv|kaitsevahend
‹hrl. pl.› nõuk rajatis sõjaväe ja elanikkonna rühmaviisiliseks kaitseks vaenlase ründevahendite eest (tsiviilkaitsetermin)

kätis ‹-e 4› ‹s›

1. hrl. mitmekordsest riidest lai varrukavärvel (meestesärkidel, kleitidel jm.), mansett. Tärgeldatud kätised. Kätistega käised. Laiade kätistega kleit. Pintsakukäistest paistsid triiksärgi kätised.
2. sõrmedeta v. ka labata kindavars randme kaitseks külma vastu (näit. kaluritel)

kürass ‹-i 21› ‹s›
sõj aj metallist turvis rindkere kaitseks. *Leekide lõõmas sädelevad bajonettide read, kumab kürasside vask.. A. Sinkel.

loodus|kaitse [-kaitse]
ühiskondlikud ja riiklikud abinõud looduse üksikobjektide, loodusvarade ning keskkonna kaitseks ja hoolduseks. Looduskaitse põhimõtted. Valge vesiroos on looduskaitse all. Raba võeti looduskaitse alla.

maastiku|kaitseala
looduskaitseala sealse looduse üldilme kaitseks. Kõrvemaa, Otepää, Paganamaa maastikukaitseala.

mask ‹-i 21› ‹s›

1. puidust, riidest, vahast, papist vm. materjalist näokate, mille eesmärgiks on muuta kandja mittetuntavaks v. teha ta teat. inimese v. olendi näoliseks. Vanad rituaalsed, kultuslikud maskid. Indiaanlaste maskid. Antiikteatri maskid. Naisel oli mask ees. Ants pani maski ette, võttis maski (näo) eest. Maskides mardisandid. Kallaletungija nägu varjas mask. | piltl. Kuulajate näol oli täieliku ükskõiksuse mask. Villemi nägu tardus maskiks 'muutus ilmetuks, läbitungimatuks'. Varjas oma tundeid ranguse maskiga. *See võis olla pila, ent võis olla ka surmtõsine elumõte eneseiroonia maski all. V. Adams.
▷ Liitsõnad: karnevali|mask, looma|mask, tantsu|mask, teatrimask; kips|mask, surimask.
2. maski (1. täh.) kandev, maskeeritud isik (näit. maskiballil). Balli maskide hulgas oli doominoid, pajatseid, korstnapühkijaid, türklasi. *Mööda Praha juudilinna liikusid rongkäigus ülemeelikud maskid .. L. Metsar (tlk).
3. näo ees kantav (v. sinna asetatav) vahend kaitseks, steriilsuse tagamiseks vm. otstarbeks. Gaasitorbiku mask. Lestade ja maskiga allveesportlased. Vehklejad kannavad maski. Keevitaja silmi kaitseb mask. Operatsiooni juures on meditsiinitöötajatel maskid ees. Gripi puhul soovitatakse kanda marlist maski. Narkoosiaparaadi mask.
▷ Liitsõnad: gaasi|mask, hapniku|mask, kaitse|mask, kummi|mask, marli|mask, narkoosi|mask, tolmu|mask, vehklemismask.
4. naha iluraviks hrl. lühikeseks ajaks näole määritav ainete kiht. Maskid toidavad, tugevdavad ja värskendavad nahka.
▷ Liitsõnad: kurgi|mask, muna|mask, toitemask.
5. fot läbipaistmatu ekraan, mis pildistamisel, kopeerimisel v. kujutise projitseerimisel varjab mingit osa kaadrist valguskiirte eest

mere|kindlustus
‹hrl. pl.› sõjaline kaitseehitis teat. piirkonna kaitseks mere poolt. *Teisel ja kolmandal pühal vene laevad olid rünnanud Tallinna ees asuvaid merekindlustusi .. A. Kivikas.

muul ‹-i 21› ‹s›
kaldalt merre ulatuv tamm v. kaitsesein sadama, jõesuudme vm. kaitseks lainete ja hoovuste eest. Muulidest kaitstud sadam. Pärnu muul. Laevad sõidavad muulide vahelt sadamasse. Jalutasime piki muuli.
▷ Liitsõnad: kaitse|muul, kivi|muul, sadamamuul.

noa|tupp
(noatera kaitseks). Pussi- ja noatuped. Hiiumaa naiste kirjatud noatuped.

nurga|raud
ka ehit (nurga tugevdamiseks ja kaitseks). Pliidi ääre- ja nurgarauad. Rõivakirstu sepistatud nurgarauad. Aknaraamide nurgad tugevdatakse nurgaraudadega. Portfelli nurgarauad.

ette panema

1. ettepanekut tegema. Pani meile ette kinno minna. Pandi ette avaldus tühistada.
2. esitama. *Ta oli enese pärast suures mures ja pani arstile sagedasti õige lapsikuid küsimusi ette.. E. Vilde.
3. kellelegi v. millelegi midagi tõkkeks, takistuseks, kaitseks, varjuks vm. otstarbeks ette asetama. Uksele pandi pöör, riiv, taba ette. Paneb aknale kardinaid ette. Poiss pani teisele jala ette.
4. söömiseks v. joomiseks midagi kellelegi ette andma. Pane hobusele kaerad, heinad ette! *Mul pole lastele enam ivakestki ette panna, kui täna koolist tulevad.. E. Vilde.
5. (riietusesemete, prillide vms. kohta:) näo v. keha esiküljele asetama. Endale lipsu, põlle ette panema. Näitleja pani endale valehabeme, prillid ette. Suitsu, paberossi, ette panema.
6. ette rakendama. *Ehk paned hobuse ette, viid mu jaama. I. Sikemäe.

piiramis|seisukord
jur riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitseks vastase blokeeritud piirkondades, kallaletungiohu vm. erakordse asjaolu puhul kehtestatav sõjaseisukord. Riigis on välja kuulutatud piiramisseisukord.

piirikaitse|rügement
aj Saksa okupatsioonivõimude poolt 1944. a. moodustatud rügement Eesti idapiiri kaitseks

piirikaitse|vägi
‹hrl. pl.› väeosad riigipiiride kaitseks

pinnasekaitse|mets
mets pinnase kaitseks rajatud mets

ette pistma

1. millelegi v. kellelegi tõkkeks, takistuseks, kaitseks vm. otstarbeks ette asetama, ette panema (3. täh.) Kuurile oli lukk ette pistetud. Pistis vaadile prundi ette. Pistis teisele kogemata jala ette.
2. näo v. keha esiküljele asetama (oma otstarvet täitma), ette panema (5. täh.) Pistsin endale suitsu ette. Pista lapsele põll ette! Pistsin prillid ette ja kirjutasin alla. || ette õmblema. Oota üks hetk, ma pistan nööbi ette!
3. ette rakendama. Isa pistis hobuse ette ja me hakkasime minema.
4. kõnek söömiseks v. joomiseks kellelegi midagi ette andma. Pistan kiiresti seale toidu, lehmale heinad ette. Mullegi pisteti topka ette.
5. kõnek ette rääkima, ette kandma (2. täh.) Leidis paraja aja, et mehele ette pista, mis kodus vahepeal juhtunud oli. *Polnud hea teada, et nende seas oli kapteni vend, kes iga pisema sõna võis vennale ette pista. A. Hint.

protektsionism ‹-i 21› ‹s›
maj pol kodumaiste majandusharude kaitseks rakendatav majanduspoliitika

putuka|võrk
(kaitseks putukate eest). Ukse ees oli putukavõrk. Putukavõrguga kaetud voodi.

põll ‹-e 22› ‹s›

1. kaitseks määrdumise eest v. kaunistuseks rõivaste ees kantav hrl. naiste riietusese (eesti rahvarõivastes abielunaise kohustuslik rõivaosa). Linane, (puu)villane, takune põll. Pikitriibuline, kirju, volangidega, pitsidega kaunistatud põll. Puhas, määrdunud põll. Koolivormi juurde kuulus tollal ka põll. Lapse rinnalapiga põll. Sidus, pani endale põlle ette. Valgetes põlledes, valgete põlledega ettekandjad. Töölistel on presendist põlled ees. Õmbles endale uue põlle. Ema kuivatab käed põlle külge, põlle. Eideke pühkis põllega silmi. Laps hoiab ema põllest kinni, ripub ema põlle küljes. Tüdruk korjas õunad põlle. Hernekaunad puistati põllest lauale. Poetab võõrale põlle alt saiakese pihku. Põll on naise puhtus, tanu on naise ehe.
▷ Liitsõnad: kael|põll, kaitse|põll, kittel|põll, köögi|põll, niude|põll, pidu|põll, pits|põll, pruudi|põll, pudi|põll, pulma|põll, puusa|põll, töö|põll, vormipõll; kummi|põll, nahk|põll, present|põll, puldan|põll, sits(i)põll.
2. mingi põlle (1. täh.) meenutav kaitsev v. varjav kate. Lasksin vedruvankrile uue põlle teha.
▷ Liitsõnad: nahk|põll, pori|põll, supordi|põll, vankripõll.
3. ‹liitsõna järelosana› esineb taimenimetuses
▷ Liitsõnad: käopõll.

põllukaitse|mets
põll põldude kaitseks istutatud mets. Põllukaitsemetsade rajamine.

põllukaitse|-metsariba
põll põldude kaitseks istutatud metsariba

rahu|kongress
kongress rahu kaitseks v. sõlmimiseks

rahu|konverents
konverents rahu kaitseks v. sõlmimiseks. Pariisi rahukonverentsid. Araabia–Iisraeli rahukonverents 1973. a.

raketi|kilp
sõj strateegilise tasandi raketitõrjesüsteem mingi ulatusliku territooriumi kaitseks