Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud |
Leitud 1 sobiv artikkel.
kahtlema ‹kahelda 49›
1. millegi tõepärasuses, tõele vastavuses mitte veendunud olema, midagi küsitavaks, ebakindlaks pidama. Tema aususes, siiruses, usaldatavuses ma ei kahtle. Ma kahtlen selle õigsuses, vajalikkuses. Keegi ei kahtle, et ülesanne täidetakse. Kahtlen, kas see õige on. Kahtlen oma võimetes. Algul kaheldi kõvasti, kuid siis jäädi uskuma. Ta kahtles kõiges. Öeldus polnud põhjust kahelda. Ma pole sinus kunagi kahelnud. Ärge kahelge, kiri on ehtne. Tema saksa keele oskus on kaheldav. „Kas sa tõesti oskad tulevikku ennustada?” kahtles Milli.
2. kahevahel olema, kõhklema. Mehed kahtlesid ja heitsid liisku. Kahtlesin hetke, kas minna või jääda. *„Lähme palli lööma,” soovitas Joosti Leo. – „Sajab,” kahtles Jonn. A. Vanapa.
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |