[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 2 sobivat artiklit.

kahjupart kahju e. kahjut 6› ‹s

1. aineline kaotus, varanduse vähenemine v. hävimine. Majanduslik, materiaalne, varaline kahju. Kahju kannatama. Kauples, müüs kahju(de)ga. Kahju ulatus üle 2000 krooni. Teeme kahjud pooleks. Kahjude katmiseks tehti laenu. Tal tuleb hüvitada ettevõttele tekitatud kahju. Huntide, metssigade põhjustatud kahju. Sain selle tehinguga kahju. Tulekahju märgati üsna pea, nii et kahju polnud eriti suur. Kui saak rikneb, kus selle kahju ots. Kes kahju kardab, see kasu ei saa.
▷ Liitsõnad: avarii|kahju, ikaldus|kahju, praagi|kahju, suurvee|kahju, sõjakahju; tulekahju.
2. häda, viga, kahjustus, halbus. Külm tegi õunapuudele kahju. Torm tegi metsadele tõsist kahju. Mutt teeb juurviljaaias palju kahju. Teeb raske tööga oma tervisele kahju. Asjatundmatu ravi võib kasu asemel kahju tuua. Lahkhelid tõid ühisele üritusele kahju. Temast on siin rohkem kahju kui kasu. Mis ühele kasuks, see teisele kahjuks. *.. nüüd võis ta päevas need mõned kilomeetrid vabalt maha joosta, ilma et sellest ta hingele või ihule kahju oleks olnud. E. Krusten.
3. [kelle, mille] kahjukspostpositsioonilaadseltkellegi, millegi suhtes ebasoodsalt v. halvasti. Matši seis oli 6:10 tallinlaste kahjuks. Asi oleks võinud tema kahjuks lõppeda. Need asjaolud räägivad sinu kahjuks.
4. rahulolematus, nukker meel vms. millegi pärast (viisakusväljendites täh. vahel nõrgenenud). Sellest on tuline kahju. Tal oli natuke kahju, et see nii halvasti välja kukkus. Ta tundis kahju, tal hakkas kahju raisatud ajast. Kahju kodust, sõpradest lahkuda. Sinu heaks pole mul millestki kahju. Emal oli kahju noort lehma ära müüa. Hakkas rahast kahju ja raamat jäigi ostmata. Mul on hirmus kahju, et ma tema vastu karm olin. Kahju küll, aga nüüd pean ma minema. Väga kahju, et sa eile ei tulnud. Kahju, et ma seda varem ei teadnud. Kahju, et tal rohkem kooliharidust pole. *Ei olegi lugenud! Kahju, lugege kindlasti. A. Hint.
5. kaas-, osavõtu- v. haledustunne (teise inimese) kurvastuse, õnnetuse, halva olukorra puhul. Mul on sinust pööraselt, südamest kahju. Tuline kahju, et see just sinuga pidi juhtuma. Isal hakkas lastest kahju ja ta jättis nad karistamata. Kahju nendest, kes sellise ilmaga peavad teele minema. Tüdruk oli nii õnnetu näoga, et mul hakkas temast päris kahju.

kahjuksadv
kõneleja kahetsevat suhtumist, kahjutunnet märkiv sõna mingi mittesoovitud, ebameeldiva asjaolu puhul. Kahjuks jäin hiljaks. Kahjuks pole mul aega. Kahjuks katse ebaõnnestus. Õunad on kahjuks ussitanud. Selle kohta puuduvad kahjuks andmed. Kahjuks ma ei saa sind aidata. Kõik nende lootused olid kahjuks asjatud. „Kas see on tõsi?” – „Kahjuks küll.”.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur