[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

ebalema37
kõhklema, kahevahel olema. Laps lähenes külalisele veidi ebaledes. Ta ei ebalenud, rääkis kiiresti ja kindlalt. Ebalen juttu alustada. Kuulas mind ebaleval ilmel. Tegi paar ebalevat sammu ukse suunas. Märkasin ta ebalevat kohmetust.

heitlemaheidelda 49

1. võitlema. Heitles ägeda köhahooga, pisaratega. Mehed heitlesid lainetes, kuni jõud lõppes. Haige heitleb surmaga. Heitleb oma ärevate mõtetega. Tal tuli heidelda majanduslike raskustega. Asus vahvasti heitlema laiskuse ja tuimuse vastu. Laev heitles tormiga, lainetega. Heideldi tääkide ja püssipäradega, mees mehe vastu. *On see siis meie süü, .. et peame eluaeg heitlema viletsa leivatüki pärast. J. Kärner. || võistlema; maadlema, jõudu katsuma. Jäähokis heitlesid esikoha pärast meie ja Rootsi meeskond. *Heitlesid poisid nii. Kui noored kuked, suled kohevil, teineteise rinnust kinni. R. Janno.
2. vahelduvalt, siia-sinna liikuma. Seinal heitlevad varjud, heledad laigud. Lõkke punakas kuma heitles mehe näol. *Tuli heitles tuule käes siia-sinna.. M. Unt. *Hinges heitles mõte visa. H. Visnapuu. || veiklema, küütlema. *Ja smaragdivälja sees nagu heitlev opaalsilm – Graz. E. Vilde.
3. hrv kõhklema, kahevahel olema, enesega võitlema. *Ta heitles hirmu ja lootuse vahel, kumbki tunne ei suutnud teist maha suruda.. O. Jõgi (tlk). *Mõne silmapilgu heitles ta otsustusvõimetuses, siis jooksis koju.. T. Vint.

kahtlemakahelda 49

1. millegi tõepärasuses, tõele vastavuses mitte veendunud olema, midagi küsitavaks, ebakindlaks pidama. Tema aususes, siiruses, usaldatavuses ma ei kahtle. Ma kahtlen selle õigsuses, vajalikkuses. Keegi ei kahtle, et ülesanne täidetakse. Kahtlen, kas see õige on. Kahtlen oma võimetes. Algul kaheldi kõvasti, kuid siis jäädi uskuma. Ta kahtles kõiges. Öeldus polnud põhjust kahelda. Ma pole sinus kunagi kahelnud. Ärge kahelge, kiri on ehtne. Tema saksa keele oskus on kaheldav. „Kas sa tõesti oskad tulevikku ennustada?” kahtles Milli.
2. kahevahel olema, kõhklema. Mehed kahtlesid ja heitsid liisku. Kahtlesin hetke, kas minna või jääda. *„Lähme palli lööma,” soovitas Joosti Leo. – „Sajab,” kahtles Jonn. A. Vanapa.

kõhklemakõhelda 49

1. kahevahel olema, kahesuguse (v. mitme) otsustuse vahel kõikuma, mitte teadma, kuidas toimida v. mida teha, ebalema; lõpliku otsustamisega viivitama. Kõhkles viivu, mõne silmapilgu, vähe aega. Kõhkleb, mida ette võtta, kuidas toimida. Kõhkleb, kas minna või koju jääda. Lõi veel viimasel minutil kõhklema. Osta ära, mis sa enam kõhkled! „Olen nõus küll, aga...” kõhkles Artur. Poisid vaatasid kõheldes üksteisele otsa. Ta kõhkleb mitme võimaluse vahel. Vastab kõigile küsimustele kindlalt ja kõhklemata. Tegin seda hetkegi kõhklemata. Ta on kõhkleva iseloomuga.
2. hrv midagi küsitavaks, ebakindlaks pidama, kahtlema. *Tiina mõjul lööb tammarulaste tões kõhklema ka Margus.. A. Järv.

kõikumakõigun 42

1. edasi-tagasi v. üles-alla liikuma; õõtsuma. Paat, parv kõigub lainetel. Lainetus pani laeva kõikuma. Puu kõikus ja langes maha. Tänavalatern kõikus tuule käes. Maa otsekui kõigub jalge all. Pilliroog kõigub tuules. Joobnu kõikus käies, tuli kõikudes lähemale. Hoop võttis mehe jalgadel kõikuma. Sammujate õlad kõikusid astumise rütmis. Kaalukausid kõikusid veidi, enne kui jäid tasakaalu. *Rattad kiunusid ja kääksusid, koormad kõikusid. K. A. Hindrey. || vaarudes, tuikudes liikuma. *Just nagu ummiklaines laev kõikus ta köögi ja sahvri vahet.. H. Sergo.
2. piltl (vastupidavuselt, püsivuselt) ebakindel olema. Rahakurss on hakanud kõikuma. Kuningas püüdis oma kõikuma löönud võimu kindlustada. Minu usk, tasakaal, enesekindlus lööb kõikuma. Ta lõi oma usus, veendumustes kõikuma. Mehe meelekindlus, rahu lõi hetkeks kõikuma. Kõikuvad seisukohad. || kahevahel olema, otsuse langetamisel kõhklema. Ta ei kõikunud otsustamisel, valiku tegemisel kunagi. *Ning kogu päev kõigub noormees arguse ja uudishimu vahel – kas minna või mitte? O. Luts.
3. mitte ühesugune olema, (teatud piirides) vahelduma. Klassi õpilaste arv kõikus 30 – 40 vahel. Palk kõikus mõnekümne krooni piires. Aastane sademete hulk kõigub 600 mm ümber. Merevee värvus kõigub rohelisest koobaltsiniseni. Temperatuur kõigub 0° ümber. Järve veetase on kõikuv. Turuhinnad kõiguvad nõudmisest ja pakkumisest olenevalt. Sõna välde võib tegelikus keeletarvituses kõikuda. *Ta meeleolud kõikusid siis tihti ühest äärmusest teise. E. Rannet.

vankumavangun 42

1. kõikuma (1. täh.), tuikuma; õõtsuma. Mändide ladvad vanguvad tuules. Maavärin pani majad vankuma. Maa vangub jalge all. Sild vankus ja õõtsus jõe kohal. Vankuv trepp. Joobnu vankus jalgadel. Vangub väsimusest. Mees hakkas tugevast hoobist vankuma, kuid jäi püsti. Vangub ja vajub põlvili. Raske koti tassimine võttis vankuma. Ajas end vankudes toolilt üles. Katsub käia, aga jalad vanguvad. Pea vankus löökide all siia ja sinna. Läheb vankuval sammul. Tuigub, astub vankuvatel jalgadel. Pardid liiguvad vankudes. | piltl. Lõi raske murekoorma all vankuma. Vankus elu ja surma piiril. || kõikudes, ebakindlalt liikuma. Viimase jõuga vanguti edasi. Haige vangub tuppa, voodisse. Vanake vangub kepi najal sööma. Vankus teistest toetatuna kraaviperveni.
2. piltl (vastupidavuselt, püsimiselt) ebakindel olema, kõikuma (2. täh.) Vaim, meelekindlus, usk kipub vankuma. Kuningavõim lõi vankuma. Rahakurss vankus ja hakkas siis vajuma. Vankuv režiim, kõlblus. Vankuvad teadmised. || kahevahel olema, otsuse langetamisel kõhklema. Tüdruk on juba tükimat aega kahe peigmehekandidaadi vahet vankunud.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur