[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kaev ‹-u 21› ‹s›

1. põhjaveeni ulatuv püstloodsete seinte v. toruga veevõtuauk. Kaevu sein, põhi. Sügav, madal kaev. Abessiinia kaev 'maasse löödud augustatud terastoru, millel on pump otsas (lihtsaim puurkaev)'. Arteesia kaev 'puurkaev, mis ulatub arteesia veeni'. Kooguga, vinnaga kaev. Kaevu kaevama, puhastama. Tõi, võttis kaevust vett. Kaevus on selge külm vesi. Kaev on tühi. Põuaga muutus kaev kuivaks. Mindi kaevule jooma, nägu pesema. Käis kaevul vett toomas. Tüdruk tuli ämbritega kaevult. Naine pesi kaevu juures astjaid. Piimanõu lasti kaevu. Häda ajab härja kaevu.
▷ Liitsõnad: filter|kaev, joogivee|kaev, karja|kaev, küla|kaev, pumba|kaev, pump|kaev, puur|kaev, salv|kaev, toru|kaev, vinn|kaev, ühiskaev; purskkaev.
2. ‹hrl. liitsõna järelosana› süvend maa-aluste kommunikatsioonide armatuuri paigutamiseks vm. otstarbeks
▷ Liitsõnad: imb|kaev, kaabli|kaev, kanalisatsiooni|kaev, kogumis|kaev, sette|kaev, vaatlus|kaev, virtsakaev.