[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 390 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

adrune-se 4› ‹adj
adruga kaetud; adrut sisaldav. Adrused rannakivid. Lahesopi adrune vesi.

aktsia|kapital
maj aktsiaseltsile kuuluv aktsiatega kaetud kapital, aktsiaseltsi põhikapital

akvatoorium-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s
püsivalt veega kaetud ala, veeväli, veeala. Vaikse ookeani akvatooriumi keskosa. Sadama akvatooriumi süvendamine ning puhastamine.

all
I.postp› [gen] ‹luulekeeles mõnikord ka prep.
1. millestki, kellestki allpool, madalamal; millegagi kaetuna, millestki varjatuna; ant. peal. Laua, silla all. Kivi, kännu all. Lume, jää, sambla all. Maa, vee, mulla all. Tuli hõõgub tuha all. Kärbsed lendavad lae all. Pääsukesepesa on räästa all. Hoone on juba katuse all 'hoonel on juba katus peal'. Ta elab samas majas otse minu all. Pori lirtsus jalge all. Külje all on õled. Pea all on padi. Puupakk istumise all. Hobune tantsiskles ratsaniku all. Sild vajus auto all kokku. Tuli on pliidi, paja all. Seisime puu all. Metsa all oli pime. Ööbisime lageda taeva all. Silmade all on kotid. Valu on rinde all. Nagu oleks tuli hänna all. Tal oli viht kaenla all. Jutt ilmus ajalehes joone all. Kirja all oli selgesti loetav nimi. Pind on küüne all. Veri naha all. Kaane, klaasi all. Tekkide ja kasuka all hakkas soe. Pintsaku all oli vaid õhuke särk. Tõi hõlma all pätsi leiba. Kuuri all 'kuurialuses'. Rehe all 'rehealuses'. Hein on juba varju all 'varjualuses, küünis'. *Kõik oli korraliku värvi all, uus ja ja alles viltu vajumata. H. Sergo. *All tänavalaterna tüdruk ja poiss. R. Rimmel.
2. millestki hõlmatud v. hõivatud. Põllud on kartuli ja teravilja all. Suur osa aiast on viljapuude ja marjapõõsaste all. Metsa, lennuvälja all olev maa-ala. Neli tuba on näituse all. Kõik purgid on piima all (kinni). Kogu raha on kauba all (kinni).
3. millegi juures, lähedal (hrl. kuskilt vaadates v. millestki madalamal). Paisu all on sügav koht. Meri on siinsamas paekalda all. Noored on kiige all. Pood on otse ukse all. Maja on Tallinna külje all. Mäng käis vastasmeeskonna värava all. Istub akna all. Koer magab ukse all. Kohtusime ülikooli suure kella all. Viimane lahing Narva all. Vastasvägede võit Moskva all. Seisime oma laevaga Kuivastu all. *Juhuslikult sinnapoole vaadanud ja näinud nina all ilvest, oli Enn rabatud. J. Kello.
4. tegevus- v. mõjupiirkonnas, mingi tegevuse v. mõju objektiks olles. Kuulide, mürskude all jooksma. Küla on tule all. Operatsioon tehti narkoosi all. Skulptuur sünnib kujuri peitli all. Aparaat on voolu all. Kepi, nuudi, piitsa all töötama. Maa ägas ikke, surve all. Tõmbas end vastase löökide all küüru. Park on looduskaitse all. Kohtu, eeluurimise all olema. Valve, vahi all. Vara oli aresti all. Ta on hooldajate eestkoste all. Hoole, keelu, kontrolli all. Elab pideva hirmu all. Teiste meelevalla, käsu, mõju, rõhumise, valitsuse, võimu all. Kannatab unepuuduse all. Ta on kahtluse, põlu, viha, naeru all. Hääl oli nagu sordiini all. Arutuse, kõne all olema. Tunnistas seda vande all. Mehed olid kõva auru all 'tublisti purjus'. Kirjanikul on uus raamat sule all 'kirjutamisel'. Tal hakkas minu pilgu all ebamugav. Minu tulek on küsimärgi all 'küsitav'. || kõnek kellegi alluvuses, juhtimisel v. käsutuses. Ma teenisin sõjaväes tema all. *Adelheid Heidegg oli preili Ritteri all oma üldise hariduse omandanud. E. Vilde.
5. osutab mingile eristavale tunnusele, nimetusele v. muule. Kiri saadeti välja selle numbri all. Selle märksõna all on kartoteegis vähe materjali. Luuletused saadetakse võistlusele märgusõna all. Avaldas romaani varjunime all. Teos ilmus uue pealkirja all. Laev sõidab Libeeria lipu all. Elas, varjas end võõra nime all.
6.koos verbidega mõtlema, mõistma(kasut. nime, termini, sõnade jne. tähenduse, mõtte avamisel). Viidumäe all mõeldakse üht osa Saaremaa keskkõrgustikust. Mida te mõistate ekspressionismi all? Lõngaõli all mõisteti vanasti lahjendatud väävelhapet. *Spetsialistide all mõtles ta iseennast. A. Valton.
7. kasut. ühendites nurga all, kraadi all 'teat. nurka moodustades'. Reaktiivlennuk tõusis järsu nurga all. Sirged lõikuvad 45° all. *Maapoolsel küljel tõusevad peauulitsalt täisnurga all mäkke paralleelsed tänavad. J. Sütiste.
8. esineb fraseologismides, näit.:. Pind kõigub jalge all. Püssi all seisma. Tanu all olema. Viies ratas vankri all. Küsimärgi all olema. Oma küünalt vaka all hoidma. (Kellegi) käpa, päka, tuhvli all olema. Nelja silma all. Mitte silma allgi kannatama, sallima. Mingi tähe all. Ühe mütsi all olema. (Mingi) lipu, loosungi, sildi all.
II.advallpool, madalamal; varjatud, kaetud olekus; ant. ülal, üleval; ant. peal. Ülalt tornist vaadates paistsid inimesed all väikestena. Ma olin all keldris. All orus oli veel pime. Ratsanikul tantsis hobune all. Jalad käisid väsimusest all risti. Jookseb nagu oleks tal sada paari jalgu all. Tarel ei ole veel põrandat all. Kastil pole põhja all. Magasin põrandal, õhuke madrats all. Kirjal oli tema nimi all. All 'korrus allpool v. kõige alumisel korrusel' elas keegi vanem mees. Kinos ja teatris armastas ta alati all 'parteris' istuda, kuna mina eelistasin rõdu. Hobusel on rauad all. Suusad, uisud on all. Mantel on peal ja kampsun all. *Kord on Vestmann all ja Piibeleht peal – kord Piibeleht all ja Vestmann peal, aga ikka suurelt, ikka julgelt .. E. Vilde.

alla
I.postp› [gen]
1. millestki, kellestki allapoole, madalamale; kaetud, varjatud olekusse; ant. peale. Laua, voodi alla. Kivi, põõsa alla. Maa, mulla alla. Õngekork kadus vee alla. Vili jäi lume alla. Pääsuke tegi pesa räästa alla. Maja saadi katuse alla 'majale saadi katus peale'. Tegi tule pliidi alla. Mees jäi koorma, lumelaviini, auto, rongi alla. Läksime vihma käest suure kuuse alla. Tõusis pilvede, taeva alla. Peitis pildi kummutisse pesu alla. Võttis viha kaenla alla. Valu lõi rinde alla. Sai vastaselt hoobi lõua alla. Kirjuta tekst pildi alla! Pane pilt klaasi alla. Peitis käed põlle alla. Puges teki, vaipade alla. Pani kuue alla kampsuni. Peitis paki hõlma alla. Kuuri alla 'kuurialusesse'. Rehe alla 'rehealusesse'. Heinad saadi enne vihma varju alla 'varjualusesse, küüni'. Rukki alla 'alusviljana' külvati timutit. *Isa tahab oma maja voodri alla panna. O. Luts.
2. millestki hõlmatud, hõivatud seisundisse. Põld läks rukki alla. Uudismaa läheb põllu ja kultuurheinamaa alla. Üle 2/3 saare pindalast võtab enda alla mets. Poistekamp võttis enda alla kogu kõnnitee. Paneb kogu oma raha raamatute alla 'kulutab kogu oma raha raamatute ostmiseks'.
3. millegi juurde, lähedale (hrl. kuskilt vaadates v. millestki madalamale). Mäeveeru alla. Küla, õue, väljamäe alla. Kalda alla on kuhjunud kive. Noored kogunesid kiige alla. Istus akna alla. Tüdruk jäi seisma ukse alla. Mäng kandus vastasmeeskonna värava alla. Poiss nihkus hirmunult ema külje alla. Vaenlane jõudis Tallinna alla. Väed koondati Narva alla. *Kahekümne viie minutiga jaama eest Logina kopli alla ... Tore sõit! R. Sirge.
4. tegevus- v. mõjupiirkonda, mingi tegevuse v. mõju objektiks. See piirkond käib Nõmme polikliiniku alla. See mets läheb varsti kirve alla. Rühm sattus vaenlase tule alla. Mustade malenditega sattusin tõrjumatu rünnaku alla. Hoole, järelevalve, kaitse, kontrolli alla. Kohtu alla andma. Langes ränga karistuse alla. Vahi, valve alla võtma. Aresti alla panema. Oksjoni alla minema. Kedagi kellegi eestkoste alla andma. Keelu alla panema. Kellegi võimu, meelevalla, valitsuse, voli, mõju alla sattuma. Kahtluse, põlu, tagakiusamise, viha, naeru, pilke alla sattuma. Arutuse, kõne alla tulema. Vaatluse, uurimise alla võtma. Kirikuvande alla panema. Mobilisatsiooni alla kuuluma. *Me ei paindu kuidagi üldiste elureeglite alla. E. Rängel. || kellegi, millegi alluvusse, haldusse. Asutus kuulub haridusministeeriumi alla. Põhja-Eesti läks XIV sajandil Taani kuninga alt Liivi ordu alla. *Küllaltki isesugune on päev, millal Aiaste saab ametlikult uue peremehe alla .. M. Traat. *Oli õnneks seegi, et vabrikus töötades ta pääses haigekassa alla .. S. Kabur.
5. (vahetult) enne, millegi eel. Söögi alla anti pits viina. Lämmastikväetist anti põllule sügiskünni alla. *Aga kes siis randaali alla võib seemet panna? Maa mättaid ja rohujuurikaid täis. R. Sirge.
6. osutab mingile lahtrile, rubriigile, kategooriale, kuhu miski arvatakse, paigutatakse. Ühise nimetaja alla viima. Käesolev kuritegu ei käi selle paragrahvi alla.
7. esineb ühendites nurga alla, kraadi alla (asendi tähistamisel küsimuse puhul kuhu?). Toorik pööratakse freesimisel vajaliku nurga alla. *„Küll rullib,” katkestab Mart vaikuse, kui laev ennast jälle nelja-viiekümnekraadise nurga alla keerab. K. Raja.
8. esineb fraseologismides, näit.:. Teed jalge alla võtma. Jalge alla tallama. Tuult tiibade alla saama. (Kellegi) tiiva alla pugema. Oma käe alla võtma. Katuse alla saama, viima. Haamri alla minema. Vihma käest räästa alla sattuma. Põranda alla minema. Küsimärgi alla seadma. (Oma) küünalt vaka alla peitma. Ühe mütsi alla saama. Tanu alla saama. Kalevi alla panema. Luubi alla võtma. Tuhvli alla sattuma. Kõrvu pea alla panema. Hamba alla saama. Hinge alla võtma. Püssi, lipu alla kutsuma. (Kellegi) silma(de) alla. (Kellelegi midagi) nina alla hõõruma.
II.prep
1. mingist määrapiirist vähem, vähem kui. a. [gen] Pisut alla kahesaja krooni. Alla kaheteistkümne kilogrammi. Alla viie aasta vanused lapsed. Ta on mees alla neljakümne. Alla viie päeva selle tööga toime ei tule. Uisutas 500 meetrit alla 40 sekundi. Mõni kraad alla nulli. Kasvult oli ta alla keskmise. Alla normaalkaalu. Alla õige hinna. Alla oma võimete. b. [part] hrv. Alla viit päeva selle tööga toime ei tule. Ta on veidi alla keskmist kasvu. Alla kahtsada krooni. Esines alla oma võimeid.
2. [part] mingis suhtes allapoole v. allpool; päri-. Seelik on tükk maad alla põlve. *.. põõsalindude salk keerles ladvastiku kohal ja kadus alla tuult .. A. Mälk. *Tuba oli hall ja hämar, alla päikest .. L. Kibuvits.
III.adv
1. allapoole, madalamale; ant. üles, peale. Üles-alla kiikuma. Ülalt alla liikuma. Riiulilt rippus alla mingi rõivas. Trepist alla laskuma, minema. Kummardus alla. Vajutas juhtkangi, ukselingi alla. Sukasäär vajus alla. Tõmbas mütsikõrvad alla. Laskis kardina alla. Käsi langes lõdvalt alla. Mina heitsin üles narile, tema alla. Tuli kabinetist alla elutuppa. Võta kaks piletit alla 'parterisse', kaks rõdule. Midagi alla neelama, kugistama. Ei saanud toitu suust alla. Veenired jooksevad mööda akent alla. Higi valgus mööda nägu alla. Tünn veeres mäest alla. Vaatasin mäelt alla orgu. Ta läks alla jõe äärde. Suurelt maanteelt keerab rada alla 'kõrvale, ära'. Sõitsime mööda jõge alla 'suudme poole, pärivoolu'. Laevad liiguvad mööda Volgat üles ja alla. Purjetati mööda Tšiili rannikut alla 'lõunasse'. Järv, jõgi lastakse alla 'lastakse kuivaks v. veepinda alandatakse'. || (oma otstarvet täitma v. selleks valmis). Paneb kartulipajale tuld alla. Seadis õunapuule toed alla. Istikutele ajasid juured alla. Sügiseks saadi majale põrandad alla. Pane suusad, uisud alla. Vankrile pandi uus ratas alla. Hobusele löödi uued rauad alla. Lõin kingadele pooltallad alla. Loomadele viidi õlgi, põhku alla. Tõmbas olulisematele sõnadele joone alla. Kirjutasin lepingule, aktile alla. Sekretär lõi tõendile pitseri alla. *Alla tõmbas villase tuukripesu, peale kerged nahkpüksid ja vikerkaarekampsuni. N. Baturin. || maapinnale v. mingile muule pinnale, maha. Alla hüppama, kukkuma. Ronis puu, kivi otsast alla. Ta tuli, kobis lavalt, lakast alla. Lennuk tulistati alla. Lennukilt heideti alla langevarjureid. Tuul raputas õunu alla. Puudelt langes lehti alla. Krohv oli lahmakatena alla langenud. Vihma kallab alla. *.. päästepaat viirati alla ja ikkagi tuldi appi. H. Sergo.
2. hulgalt v. kvaliteedilt vähem v. vähemaks. Alla hindama. Hinnast alla jätma. Tingis hinnast 10 krooni alla. Viiskümmend krooni – ja mitte sentigi alla! Hinnad läksid alla. Vabrikandid lõid palgad alla. Kellegi autoriteeti alla kiskuma. Tase, kvaliteet läks alla. Halb ilm viis tuju alla. Poisil võeti käitumishinne alla.
3. hulgalt, määralt vähem kui; (tasemelt) madalam kui. Alla neljakümnesed mehed. Alla viieteistkümnene nooruk. Alla keskmise õppeedukus.
4.ühendverbi osananäit. alla andma, alla käima, alla vanduma, alla võtma

alt
I.postp› [gen]
1. millestki, kellestki altpoolt, madalamalt (ära); kaetud, varjatud olekust (välja); ant. pealt. Laua, voodi alt. Uss ilmus kännu, mätta alt. Maa vabanes lume alt. Kaevati mulla alt välja. Kerkis esile nagu maa alt. Võtsin pliidi alt tuhka välja. Tuli duši alt. Võttis raamatu padja alt. Laev sõitis silla alt läbi. Põgenik puges rongi alt läbi. Tuli kuuse, põõsa alt välja. Välja minu katuse alt 'majast'! Pind kadus jalge alt. Võttis käe lõua alt. Võttis viha kaenla alt 'kaenlast'. Puges teki alt välja. Vabastas pildi katte alt. Kuu tuli pilvede alt välja. Kuuri alt 'kuurialusest'. Rehe alt 'rehealusest'. *Me sõidame ja vaatame teele, mis tormab meile vastu ja kaob me alt. L. Promet. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Käe alt kinni hoidma. Vilksas mütsinoka alt vaadata. Sidus rätiku lõua alt kinni. Valutab rinde, südame alt. Kana nokitses tiiva alt. Kass oli kõhu alt valge. Jaki alt paistis roosa pluus. Pildi alt oli kiri veel loetav. Joone alt leidis ta vajaliku viite. *.. [rebane] oli nii lahja, et ta küljekondid paistsid naha alt kui redelipulgad. R. Roht.
2. millegi juurest, lähedalt (hrl. millestki, kuskilt vaadates madalamalt). Mäerinnaku, künka alt voolas läbi oja. Tuli akna alt ära. Lahkus kiige alt lõbusas tujus. Maantee läheb otse ukse alt mööda. Tee keerab meie õue alt ära. Nad möödusid küla külje alt. Vaenlane taganes Narva alt. Nad sõitsid Orissaare alt mootorpaadiga Kõinastule. *Siin pole muud, kui hakka välja alt kaevama ja kaeva edasi, kuni ots on jões. A. H. Tammsaare.
3. tegevus- v. mõjupiirkonnast ära. Põgenesime pommirünnakute alt. Hoole, mõju alt vabanema. Vahi, valve, aresti, keelu alt vabastama. Ikke, rõhumise, võimu, valitsuse alt pääsema. Sein on äsja krohvija pintsli alt tulnud. Tema käe alt on läbi käinud palju noori. *Pillimehe sõrmede alt aga voolasid valsid ja polkad .. L. Metsar. || kellegi, millegi alluvusest, haldusest ära. Asutus läks ühe ministeeriumi alt teise alla. Põhja-Eesti läks XIV sajandil Taani kuninga alt ordu alla. Talupojad püüdsid mõisnike alt vabaneda.
4. hõivatud, hõlmatud seisundist ära. Heinte alt vabanenud küün. Millal ma oma raha kauba alt kätte saan?
5. osutab lahtrile, rubriigile, kategooriale, kust midagi leitakse, saadakse, ammutatakse. *Jalg kipsis, luges Väärtnõu lehest kohalike teadete alt sõnumit oma õnnetusest. P. Viiding.
6. (ühendis nurga alt osutab lähtumist teat. aspektist, teat. vaatenurgast). Läheneb küsimusele täiesti uue nurga alt. Vaagis asja mitme nurga alt.
7. esineb fraseologismides, näit.:. Hõlma, leti alt. Küünalt vaka alt välja tooma. Nina alt ära näpsama. Pinda jalge alt kaotama. Põranda alt välja tulema. Silma alt kaduma. Südame alt külmaks võtma.
II.prep› [gen] murd alla. Alt viiekümne, kolmekümne (vanuse kohta). *Asutajaliikmeist elas alt veerandi Tartus .. F. Tuglas.
III.adv
1. altpoolt, madalamalt; ant. ülalt, ülevalt; ant. pealt. Alt üles vaatama. Soe õhk tõuseb alt üles. Pealt pandi vili kolusse, alt jooksis jahu välja. Alt orust kostis laulu. Ulatas müüriladujale alt telliseid kätte. Ta kolis alt '(vahetult) alumiselt korruselt' üles. *Eile alt lehte tuues käis südamest iseäralik tuksatus: nüüd! L. Hainsalu. || (oma otstarvet täitmast). Lõi vaadil põhja alt. Libe jää nagu niitis jalad alt. Võtsin suusad, uisud alt. Autol võeti ratas alt. Võtsin kampsuni alt ära. || (staatiliselt, koha väljendamisel). Püksisääred on alt katki. Männitüved olid alt tumedamad, ülalt heledamad. Näkineiul on ülalt naisterahva keha, alt kala saba. Hein, loog on veel alt märg. Taime lehed on alt karvased. Alt korter on praegu tühi. Alt on kontserti parem kuulata kui rõdult.
2. eest kõrvale, eest ära (hrl. hoiatushüüetes). Alt ära! Hoia, hoidke alt! *Alt! Alt! Papi! Lea! Minge ometi eest! B. Alver. *Hobused aeti risti-rästi sinna ja siia – muudkui hoia aga alt ja vaata ette! R. Sirge.
3.ühendverbi osananäit. alt minema, alt tõmbama, alt vedama jt.

areen-i 21› ‹s

1. esinemis- v. võitlusväljak. a. liivaga kaetud võitlusväljak Rooma amfiteatris. Gladiaatorite võitlus Colosseumi areenil. b. ümar väljak tsirkuseetendusteks, härjavõitlusteks vm. Areenile traavisid kaunid tsirkusehobused.
▷ Liitsõnad: tsirkuseareen.
2. piltl tegevus- v. võitlusväli. Ajaloo areenile ilmus uus poliitiline jõud. Avaliku elu areenilt lahkunud poliitikud. Meie sportlaste edu rahvusvahelisel areenil. Parlament muutus ägedate poliitiliste võitluste areeniks.

bensiinine-se 4› ‹adj
bensiiniga kaetud, bensiinist määrdunud, bensiiniga koos. Bensiinine nõu, anum. Sul on käed bensiinised.

brii14› ‹s
valgehallitusega kaetud Prantsuse juust, Brie juust

dražee15› ‹s
ümar kompvek || farm suhkurdatud, šokolaadi vm. maitsva ainega kaetud ravimpill

dublee15› ‹s

1. tagasipõrkelöök piljardi- ja koroonamängus
2. õhukese kullakorraga kaetud odavam metall (hõbe, vask vm.)

ebemeline-se 5› ‹adj
ebemetest koosnev; ebemetega kaetud. Õrn ebemeline lumi. Ebemeline seenekübar.

ehmeline-se 5› ‹adj
ehmestest koosnev; ehmestega kaetud. Ehmeline lumi.
▷ Liitsõnad: lumeehmeline.

eine|laud

1. toitlustuskoht (hrl. asutuses v. ettevõttes), puhvet. Jaama, teatri, kino einelaud. Metsapidu tantsu ja einelauaga. Olid einelauas pudeli õlut joonud. Einelaud on avatud, suletud, töötab kella 21-ni.
2. eineks kaetud laud. Võileivad eine-, tee- või kohvilauale. Tema einelaualt ei tohtinud puududa vedelad munad.

filmi|lint
filmimisel ja fotograafias kasutatav valgustundliku kihiga kaetud õhuke läbipaistev (tselluloid)lint. Võtsime täis, võteteks kulus 300 m filmilinti. Kõik huvitav jäädvustati filmilindile. Nägi kõike nagu filmilindil.

fosforine-se 5› ‹adj
fosforiga koos, fosforiga kaetud

galerii14› ‹s

1. pikk kitsas ruum v. kaetud käik. a. (ümbritsev) sammaskäik v. rõdu hoone sise- v. välisküljel. Lahtine galerii hoone lõunaküljel. Basiilika kesklöövi galeriid. Ümber sisehoovi käis lai kahekorruseline galerii. b. pargiarhitektuuris omaette ehitisena rajatud sammaskäik. Halva ilmaga jalutati pargis galeriis. c. hrl. rohke ühepoolse valgustusega (ühendus)ruum hoones. *.. hakkas saalist välja ja läbi piljarditoa ning galerii teetoa poole minema. J. Kross. d. (ühendus)käik. Maju ühendav, majadevaheline galerii. Bastionide maa-alused galeriid. Põhjavesi uuristab maasiseseid galeriisid.
▷ Liitsõnad: külg|galerii, ringgalerii; võlvgalerii.
2. ruum v. ehitis kunsti-, eriti maalikogu jaoks; kunstikogu, -muuseum. Dresdeni galerii. Tretjakovi galerii. Klassikalise kunsti galerii.
▷ Liitsõnad: foto|galerii, kunsti|galerii, maali|galerii, skulptuurigalerii.
3. van kõige ülemine rõdu teatris, tsirkuses v. mujal. Galeriil olid kõige odavamad piletid. Kooliõpilased vaatasid etendusi ikka galeriilt.
4. piltl pikk rida, rodu. Suurmeeste, tüüpide, karakterite galerii. Kirev kõrvaltegelaste galerii.

ganoid|soomus
zool väljastpoolt kõva läikiva emailitaolise kihiga kaetud soomus, vaapsoomus

glasuur|kohuke
kok šokolaadi- vm. glasuuriga kaetud magus kohupiimapulgake, kohuke

hakk2haki 21› ‹s

1. põllul koonusekujuliselt püsti kuivama asetatud (ja peavihuga kaetud) viljavihkude (eriti rukki-, nisuvihkude) hunnik, hakkjalg. Hakke tegema. Vihke hakki, hakkidesse panema. Rukkivihud laoti hakki. Rukis on juba igal pool hakkides.
▷ Liitsõnad: rukkihakk.
2. koonusekujuliselt püsti asetatud esemed. Teibad pandi hakki. Püssid olid hakis.

haljas|ala
muru, lillede, puude ja põõsastega kaetud ala linnas vm. asulas

hallane-se 4› ‹adj

1. hallaga kaetud. Hallasest maast uhkas jahedust. *Akna all kased ju hallased .. M. Raud.
2. halla(de)ga, halla(de)rohke. Hallane öö, sügishommik. Oli hallane kevad. *.. siin käivad hallased ja hallata aastad vaheldumisi .. F. Tuglas (tlk).

hamba|kael
anat igemega kaetud hamba osa (collum dentis)

heinane-se 4› ‹adj
heinaga kaetud; heinasegune; heintega koos. Tee, järverand on heinane. Heinane vili. *Enne ei tohtinud keegi oma vikatit heinaseks teha. A. Kaal.

higine-se 4› ‹adj
higiga kaetud; higist läbiimbunud. a. Higine nahk, nägu, selg. Higine kuub, müts. Higised sokid. Peopesad läksid, tõmbusid higiseks. Ta oli tööst, pingutusest, päikesest üleni higine. Hobusel on sapsud higised. b. Higised juustulõigud. Aken on higine. Prilliklaasid tõmbuvad higiseks.

higistama37

1. higi eritama. Jalad, peopesad higistavad. Ta higistab tugevasti, ohtralt, nagu saunas. Soe ilm ajab, paneb higistama. Mis sa higistad kuumaga selles paksus mantlis. Higistasin särgi läbimärjaks. Nad higistavad pingutusest. Koeral ja kassil higistab üksnes päkanahk. | piltl. *Ja juba higistasid hanged päikesepaiste käes.. E. Tennov. || piltl suurt pingutust nõudvat tööd tegema, vaeva nägema, pingutama. Raske ülesande, võrrandi kallal higistama. Eksamipalavikus higistama. Higistab tööd teha. *Seejärel küürutas kaua aega laua taga ja higistas – kirjatööga, kulm kortsus, käed rusikas. R. Sirge.
2. higiga (2. täh.) kattuma v. kaetud olema. Prilliklaasid higistavad. Seinad higistavad rõskusest. Kui õhtul aknad higistavad, siis tuleb külm ja selge öö. Soojas ja niiskes ruumis hakkavad külmad esemed higistama.

hommiku|laud
hommikusöögiks kaetud laud. Kõik istusid hommikulauas.

hundi|auk
etn pealt okstega kaetud ja peibutussöödaga varustatud sügav auk hundi püüdmiseks

hõbedane-se 5› ‹adj

1. hõbedast valmistatud; hõbedakihiga kaetud. Lauanõud olid hõbedased. *Peale selle ei mõjunud libahundi peale muu kui hõbedane kuul.. A. Kitzberg. | piltl. Kuldne ja hõbedane ajastu.
2. värvilt, läikelt hõbedasarnane. Kuu hõbedane valgus. Hõbedase läikega metall. Tõusid õhku hõbedased lennukid. Kala hõbedased soomused. Ta juuksed, meelekohad olid hõbedased. Hõbedaste lehtedega taim. Taevas sirasid hõbedased tähed.
3. kõrge, kõlav, puhas (heli kohta). Hõbedane naer. Lapse hele hõbedane hääl. Kellukese hõbedane heli. *Põldlõoke toob kuuldavale oma hõbedasi trillereid.. J. Piiper (tlk).

hõõrel-rla, -rlat 2› ‹s
zool kitiinhambakestega kaetud riivilaadne elund limuste suuõõnes v. neelus

härmane-se 4› ‹adj
härmas, härmaga kaetud. Härmane habe. *Lumiste nurmede ja härmaste metsade kohal oli lühikese talvepäeva valgus alles üsna noor, kui sõidule mindi. M. Raud.

härmasadv
härmaga kaetud, härmane. Härmas puud, mets, loodus. Habe härmas. Seinad, auto aknad olid härmas. | piltl. *Nüüd nägu kortsund, juus läind halliks, / kulm härmas, pilk on tuhmiks muutund.. J. Semper (tlk).

härm|paju
bot kollakasvalkja vahakirmega kaetud võrsete ja okstega kõrge põõsana v. väheldase puuna kasvav paju (Salix daphnoides)

ilane-se 4› ‹adj
ilaga kaetud, ilast märg. Ilane suu, lõug. Koer tõmbas ilase keelega üle poisi näo.

jahune-se 4› ‹adj

1. jahuga koos, jahuga kaetud. Möldri riided on jahused. Pühkis oma jahused käed põlle külge puhtaks.
2. jahutaoline, jahujas. Jahune lumi. *Jahune hang tõusis ta rinnuni.. F. Tuglas.
3. jahukas. Jahused kartulid, marjad.

juukse|piir
juustega kaetud ja katmata ala piir. Mehe juuksepiir on taandunud, taganenud.

jäine-se 4› ‹adj

1. jääst koosnev. Jäävihm koosneb jäistest kerakestest. Jäine läikiv koorik puuokstel. Kaevu ümber kasvas mahaloksunud veest libe jäine kiht.
2. jääga kaetud, jäätunud (mitte veekogu kohta). Roniti üles mööda jäist nõlva. Sulale järgnenud külm oli teed jäiseks muutnud. Vedelad suusamäärded sobivad siis, kui lumi on vesine või jäine.
3. jääkülm. Jäine vesi, tuul, raju. Õhk oli lausa jäine. Palja jala all tundus kivipõrand jäisena. | piltl. Jäine taevas. Tähtede jäine helk. || (tunnete, psüühilise sfääri kohta). Teda haaras jäine hirm. Jäine ükskõiksus, viisakus. Säilitas igas olukorras oma jäise rahu. Oskas ka kõige jäisema inimese leebuma panna. Jäine pilk, ilme. Silmade jäine vaade. Vastas jäisel häälel, toonil.

jää14› ‹s

1. külmunud, tahkes olekus vesi. Vesi külmub jääks. Tükk jääd. Kokteilidele lisatakse jääd. Aknad, puude oksad on jääs 'jääga kaetud, jäätunud'. Raius trepi jääst puhtaks. Jää sulab. Külm ja kõva kui jää. || piltl. *Jää Villiku südame ümbert hakkas sulama. M. Aitsam.
▷ Liitsõnad: toidujää.
2. veekogude jääkate. Järv, jõgi, meri kattus jääga. Sile, libe, krobeline, õhuke, paks jää. Sügisene, kevadine, noor, vana jää. Jää kannab juba. Jääst läbi vajuma, kukkuma. Kevadel on jää rabe. Ei tohi minna nõrgale jääle. Võta uisud, lähme jääd proovima! Laev jäi jäässe kinni. Jää praguneb, praksub, murdub. Jää hakkab lagunema, minema. Järv, jõgi, meri on jääs 'jääkatte all'. Jääst vabanenud laht. *..[mees] läks viimase jääga üle väina suurele maale.. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: aju|jää, igi|jää, kiilas|jää, kinnis|jää, laam|jää, mandri|jää, mere|jää, paak|jää, püsi|jää, rüsi|jää, tehis|jää, triivjää.

jää|aeg
geol periood Maa ajaloos, millal suur osa Põhja-Euroopa, Põhja-Ameerika ja Aasia mandrist oli jääga kaetud

jää|kruup
hrl. pl.meteor õhukese jääkihiga kaetud 2–5 mm läbimõõduga lumetera

jää|kõrb [-e]
tohutu (mandri)jää ja lumega kaetud ala. Arktika, Antarktika jääkõrbed.

jääne-se 4› ‹adj

1. jääga kaetud; jääd sisaldav. Jääne lumi. Jääne piim.
2. hrv jäine (3. täh.) *Pilk muutus külmemaks, jääsemaks. O. Münther.

kadakane-se 5› ‹adj

1. kadakapuust. Kadakane kibu, õllekapp, lusikas. Tal oli käes kõver kadakane kepp.
2. kadakatega kaetud, kadakaid kasvatav. Kadakane karjamaa, nõmm. Saare maastik on kadakane ja kivine.
3. piltl raske, vilets. *Töötab [karjapoiss] hommiku kella viiest hilisööni. Karjapõli kadakane... V. Vahing.

kadastik-tiku, -tikku 30› ‹s
kadakatega kaetud (suurem) maa-ala, kadarik. Paepealsed kadastikud. Saarel on kadastikke ja sarapikke.

kaetus1-e 5 või -e 4› ‹s
kaetud olek. Maapinna lumega kaetuse aste.

kahhel|sein
kahlitega kaetud sein

kajak-i 2› ‹s
eskimote kerge, hülge- v. põdranahaga kaetud avameresüst, kajakk. Kerge, kiire kajak.

kajut-i 2› ‹s

1. meeskonna v. reisijate eluruum laevas. Kapteni, radisti kajut. Ühe-, kahekohaline kajut. Esimese, teise klassi kajut. Reisijad olid oma kajutites.
▷ Liitsõnad: luksus|kajut, meeskonna|kajut, ühis|kajut, üksikkajut.
2. pealt kaetud ruum inimeste jaoks purjelaevas v. mootorpaadis. Kajutiga jaht, paat.

kaktus-e 5 või -e 4› ‹s
lehitu, astlate v. karvakestega kaetud lihakate vartega kuivalembene taim lähistroopilises ja troopilises Ameerikas, meil kasvuhoone- ja toataim. Aknal on potid asparaaguste ja kaktustega.
▷ Liitsõnad: jõulu|kaktus, lüli|kaktus, näsa|kaktus, sammas|kaktus, viigikaktus.

kala7› ‹s

1. vees elav kõigusoojane selgroogne, kes hingab lõpustega, liigub uimede ja saba abil ning on hrl. kaetud soomustega (ka kogumõistena). Suur, väike kala. Kalu, kala püüdma, õngitsema, puhastama, rappima, rookima. Kala näkkab. Kala hakkas õnge. Paat oli kalu täis. Kala lõi sulpsu. Tiikides kasvatatakse kalu. Ujub nagu kala 'väga hästi'. Tumm nagu kala. Külm nagu kala 'osavõtmatu v. tundetu'. Eksporditi hulgaliselt kala. Kalurid said rohkesti kala. Kala ei võta 'kala(d) ei hakka õnge'. Kala otsib, kus sügavam, inimene, kus parem. | (toiduainena, toiduna). Kalu, kala suitsutama, soolama, kuivatama. Marineeritud, keedetud, praetud kala. Müügil on värske kala. Garneeritud kala. Söödi palju kala. ||ainsuse väliskohakäändeis adverbilaadseltkalapüük, kalastamine. Kalale minema. Kalal käima, olema. Kalalt tulema.
▷ Liitsõnad: akvaariumi|kala, elektri|kala, ema|kala, imi|kala, jõe|kala, kapten|kala, karp|kala, kera|kala, koer|kala, kohver|kala, kops|kala, kude|kala, kuld|kala, kuu|kala, kõhr|kala, lend|kala, loots|kala, luu|kala, magevee|kala, marja|kala, mere|kala, mõõk|kala, niisa|kala, noor|kala, paiga|kala, pard|kala, peen|kala, prügi|kala, põhja|kala, püügi|kala, rööv|kala, rüü|kala, sini|kala, soom|kala, süstik|kala, tiigi|kala, vääriskala; elus|kala, soola|kala, suitsukala; hai|kala, lutsu|kala, lõhe|kala, siia|kala, tuuni|kala, vimmakala.
2. kõnek (ettevaatliku, osava inimese kohta). Kogenud, vilunud kala. See mees on libe kala. Temasugune kala juba õnge ei lähe.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur