[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kaas|aegne

1. ‹adj› kellegagi v. millegagi samaaegne. Ta oli oma kaasaegseist ametivendadest tublisti ettevõtlikum. || tänapäevane, nüüdisaegne. Kaasaegne teadus, tehnika, dramaturgia, muusika. Kaasaegne viievõistlus van sport moodne v. nüüdisaegne viievõistlus. *Kaasaegne inimene sööb kala purkidest ja karpidest, pipra ja paprikaga, õlis või tomatis... R. Sirge.
2. ‹adj› nüüdisnõuetele vastav, moodne, ajakohane. Pakistani pealinn Islamabad on täiesti kaasaegne linn. Ruumide sisustus on kaasaegne. Relvastus peaks olema kaasaegsem.
3. ‹s› kellegagi v. millegagi samal ajal elav isik. Jannseni kaasaegsed. Käsu Hans oli Põhjasõja kaasaegne. Need autorid on kaasmaalased ja kaasaegsed. Järelpõlved hindasid teda tema kaasaegsetest palju enam. || tänapäeval, meiega samal ajal elav inimene. *Kes meist ei rõõmustaks, kui ilmub hea algupärane raamat kaasaegsetest! O. Jõgi.