[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

exclusive [eksklusiive]
(viimane) välja arvatud, mitte kaasa arvatud

inclusive [inklusiive]
viimane kaasa arvatud

välja jääma
väljaspool olevaks osutuma, mitte kaasa arvatud olema. Jäi meeskonnast, koondisest välja. Ta nimi oli nimekirjast välja jäänud.

k. a.

1. käesoleval aastal. 4. märtsil k. a.
2. kaasa arvatud. Peaaegu kogu Euroopa (k. a. Briti saared).

kalendri|aasta
ajavahemik aasta esimesest päevast viimase päevani (see kaasa arvatud). Käesolev, jooksev, möödunud kalendriaasta.

kalendri|kuu
ajavahemik kuu esimesest päevast viimase päevani (see kaasa arvatud); kalendri järgi arvestatud kuu aega (lähtepunktiks ükskõik missugune päev)

klaas-i 21› ‹s

1. peam. silikaatide sulatisest toodetav valgust läbilaskev habras tahke amorfne materjal. Klaasi valmistamine, tootmine. Õhuke, paks, värviline, lihvitud, mustriline klaas. Kildumatu, purunematu, tulekindel klaas. Optiline klaas 'pliiklaas'. Klaasist nõud, helmed. Klaasist sein. Klaas purunes. Sile, läbipaistev nagu klaas. Jää helkis nagu klaas. Ega sa klaasist (ei) ole kõnek (öeldakse inimesele, kes seisab millegi ees ja takistab sellega nägemist). Lahustuv klaas 'leelismetallisilikaatidest koosnev vees lahustuv sulam, kasut. vesiklaasi valmistamiseks'. Orgaaniline klaas 'polümeeridest saadav läbipaistev plastmass, pleksiklaas'. Vulkaaniline klaas 'teat. klaasja ehitusega kivim'.
▷ Liitsõnad: barüüt|klaas, flint|klaas, jää|klaas, kristall|klaas, kroon|klaas, kvarts|klaas, lubi|klaas, matt|klaas, opaal|klaas, piim|klaas, pleksi|klaas, plii|klaas, rubiin|klaas, silikaat|klaas, suitsu|klaas, vaht|klaas, valuklaas; akna|klaas, filigraan|klaas, leht|klaas, lihv|klaas, peegli|klaas, pudeli|klaas, tahvel|klaas, vitriiniklaas; sula|klaas, vesiklaas.
2. klaasist (1. täh.) ese v. selle osa. a. plaat, ruut. Akna sisemine klaas on katki. Plahvatus lõi akendest klaasid välja. Klaasidega raamatukapp. Kirjutuslaua klaas. Taimi kasvatati lavades klaasi all. b. väike nõu joomiseks, näit. tee- v. napsiklaas (vahel ka selle sisu kaasa arvatud). Mees jõi, rüüpas klaasist. Jõi klaasi tühjaks. Valas viina, õlut, piima klaasidesse. Klaasid valati ääreni täis. Miks tema klaas on tühi, poolik? Klaasi põhjas oli veel pisut teed. Joodi, vahetevahel löödi klaase kokku. Tõstan klaasi teie terviseks! (joomistoost). Mehed kummutasid agaralt klaase 'jõid vahetpidamata'. *Nad olid pool päeva klaasi taga jorutanud .. O. Tooming. || klaasitäis. Klaas piima, teed, morssi. Jõi paar klaasi veini. Teine klaas joodi pererahva terviseks. *Nõnda valas ta klaasi klaasi järel endal kurgust alla. A. H. Tammsaare. c. muu ese v. selle osa. Lambil, laternal oli klaas tahmunud. Mehel olid ees paksude klaasidega prillid. Käekella klaas. d. (klaasesemete, klaastoodete kogumõistena). Tšehhi klaas on maailmakuulus.
▷ Liitsõnad: joogi|klaas, kokteili|klaas, konjaki|klaas, likööri|klaas, limonaadi|klaas, morsi|klaas, mõõte|klaas, napsi|klaas, piima|klaas, pits|klaas, rohu|klaas, šampuse|klaas, tee|klaas, vee|klaas, veini|klaas, viina|klaas, õlleklaas; eseme|klaas, esi|klaas, kaitse|klaas, katse|klaas, katte|klaas, keedu|klaas, kella|klaas, kraadi|klaas, kupu|klaas, lambi|klaas, preparaadi|klaas, prilli|klaas, suurendus|klaas, tule|klaas, tuule|klaas, ukse|klaas, uuriklaas.
3. mer endisajal laevadel kellakõlksatus vahisoleku pooltunni tähistamiseks (üks kõlksatus iga möödunud pooltunni kohta), ka vastav pooltund ise. *Vaht kilistas südaööd – löödi kaheksa klaasi. A. Kaskneem.

kodakondne-se 2› ‹s

1. pere liige (kaasa arvatud teenija v. muu palgaline). Peremees oli kõigi oma kodakondsete käskija. Viimaks oli ta jälle kodus kodakondsete keskel. *Küll pidid Haavakivigi talu lapsed maast-madalast koos teiste kodakondsetega igapäevase leiva jahil rühkima .. P. Rummo.
2. murd teise juures oma leivas elav inimene, majuline

koduillat kodusse e. koju iness kodus e. kõnek kodu 11› ‹s

1. kellegi püsiv elupaik (korter, majapidamine vms.) sisustuse ja muu varaga, sageli kaasa arvatud ka seal elav perekond v. omaksed. Mugav, hubane, moodne, maitsekalt sisustatud kodu. Ta kasvas üles kehvas paljulapselises kodus. Oma kodu looma, rajama, asutama, korras hoidma. Neil on väike, kuid ilus kodu. See on meie endine, uus, tulevane kodu. Koduta hulkur. Tema kodu on Tallinnas. Ühiselamutuba oli nende kodu. Kodust lahkuma. Astub, läheb kodu poole. Tuli oma koju tagasi. Tuli sõjaväest, koolivaheajaks koju käima. Jäin täna haiguse pärast koju. Läks töölt kohe koju. Saatis tütarlapse koju. Poeg elab vanemate juures kodus. Ta on kodus, kodust ära. Teised läksid külla, vanaperenaine jäi kodu hoidma. Aja kari metsast koju! Naine pühendas end kodule ja lastele. Tundke end nagu kodus 'vabalt, mugavalt'. Parem kurjas kodus kui heas külas. || (vahel ka laiemalt:) kodumaa. *Kui kellelgi on tema rahvus kallis, siis tehku ta midagi, mis leiab tähelepanu ja lugupidamist mitte ainult kodus, vaid ka välismaal .. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: isa|kodu, lapsepõlve|kodu, linna|kodu, maa|kodu, noorpõlve|kodu, peiu|kodu, pruudi|kodu, päris|kodu, suve|kodu, sünni|kodu, vanematekodu.
2. asupaik, asumisala, esinemispaik. See kaljusaar on koduks paljudele merelindudele. *Rahvarunodes, eriti loitsudes esinev Põhjala – see on kõige kurjuse ja tigeduse, külma ja pimeduse, nälja ja haiguste kodu .. A. Annist.
▷ Liitsõnad: alg|kodu, ürgkodu.
3. teat. (ajutist) elu- v. puhkepaika andev asutus; selle ruumid. Meremeeste kodu 'teat. hotelli tüüpi asutus'. Invaliidide, puuetega laste kodu. *Peavarju on Irma leidnud ühe heategeva seltsi kodus. R. Roht.
▷ Liitsõnad: laste|kodu, puhke|kodu, päeva|kodu, vanade|kodu, väikelastekodu.

loom-a 22› ‹s

1. ühest v. rohkemast jäiga kestata rakust koosnev, elutegevuseks orgaanilist toitu vajav, ärritatav ja (vähemalt mõnes arengujärgus) kulgemisvõimeline elusolend. a. (bioloogilises mõttes, inimene kaasa arvatud). Organismid jagunevad taimedeks, loomadeks, seenteks ning bakteriteks. Inimene kuulub loomade süsteemis selgroogsete alamhõimkonda. Alamad, kõrgemad loomad. b. (vastandatuna inimesele). Inimene kütib, kodustab, kasvatab, hävitab loomi. Tüdruk küünistas ja hammustas kui kinnipüütud loom. Tal on looma jõud. Mees sõi lausa looma isuga. Ässitatud rahvahulk röökis nagu arutute loomade kari. c. (selgroogsete, eelkõige imetajate kohta). Kalad, linnud ja loomad. Põder on majesteetlik, hirv graatsiline, nirk väle loom. Loomaaias peetakse loomi puurides ja aedikutes. d. kõnek (kodulooma, hrl. veise vm. põllumajanduslooma kohta). Vanad inimesed ei jõua endal enam loomi pidada. Ema läks lauda juurde loomi talitama. Loomad on laudas, värske rohu peal, karjamaal. Parmud ajavad loomad kiini jooksma. Kündja laskis loomal vahepeal puhata. Kas vanaemal loomi ka on? – Kanad ja kass ainult. e. kõnek (inimese söödikute kohta). Tal on loomad peas, seljas. Pea puhtust, siis ei sigi loomi. *.. olid [lapsed] loomadest söödud, sügelistest karbatanud .. L. Promet.
▷ Liitsõnad: aretus|loom, eksport|loom, eliit|loom, elu|loom, elus|loom, ema|loom, emas|loom, harjas|loom, hiid|loom, isa|loom, isas|loom, jahi|loom, juht|loom, jäänuk|loom, kahjur|loom, kande|loom, kari|loom, karus|loom, karv|loom, kasu|loom, katse|loom, kodu|loom, koorma|loom, kuivamaa|loom, kõrbe|loom, künni|loom, labori|loom, lemmik|loom, liha|loom, lüpsi|loom, maismaa|loom, mere|loom, mets|loom, mürk|loom, noor|loom, nugi|loom, nuum|loom, ohvri|loom, parasiit|loom, piima|loom, pisi|loom, polaar|loom, praak|loom, produktiiv|loom, puuri|loom, põhja|loom, põllumajandus|loom, rakme|loom, ratsa|loom, relikt|loom, remont|loom, ristand|loom, rohtla|loom, rööv|loom, saak|loom, sarv|loom, sugu|loom, sulg|loom, sõidu|loom, tapa|loom, tarbe|loom, toa|loom, troopika|loom, tõu|loom, töö|loom, uluk|loom, uru|loom, uuend|loom, vana|loom, vee|loom, veo|loom, villa|loom, väike|loom, ööloom; kaisu|loom, kiik|loom, kummi|loom, käpik|loom, mängu|loom, vapiloom; loomanimedes alg|loom, eos|loom, habe|loom, kamm|loom, karik|loom, karp|loom, keelik|loom, keri|loom, king|loom, koorik|loom, kukkur|loom, mantel|loom, nokk|loom, põis|loom, rips|loom, sammal|loom, soomus|loom, vibur|loom, vöö|loom, õisloom.
2. kõnek (inimese kohta). a. (inimese kui olevuse kohta üldse). Poiss, vaene loom, on tüdrukutega hädas. Mida sa üleannetu, hull loom nüüd jälle teinud oled! Kui oma vanemad hülgad, oled tänamatu loom. *Joo [õlut], vennas, jumala loom, joo, sest nüüd on jõulud .. F. Tuglas (tlk). b. hlv (ka sõimusõnana). Et sa ka ahnusest lõhki ei lähe, täitmatu loom! Pea suu, häbitu loom! Ants, sa loom, jälle oled nina täis tõmmanud! *.. kas pole nii, et ainult haiged võivad luua ja ka vastu võtta kunsti? Terved on ainult loomad, jämedad ja õnnelikud. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: inimese|loom, kuri|loom, pime|loom, sõgeloom.
3. kõnek (kellegi v. millegi kohta, kellest v. millest ei tea, mis ta õieti on). Ma ei ole tänini aru saanud, mis loom see uus tüdruk ikkagi on. *Siis veel Indrek ei taibanud õieti, mis loomad need [saksa keele] artiklid on. A. H. Tammsaare.
4. murd taim
▷ Liitsõnad: kapsa|loom, kuuseloom.

lõiklõigu 21› ‹s

1. lõigatud tükk (sageli viil, viilukas); segmendina eraldatud osa. Paar lõiku vorsti, juustu, leiba, saia, liha, kurki, torti, sidrunit. Aedvili tükeldatakse lõikudeks. Rulaadi serveeritakse külmade lõikudena. *.. kooris ta seekord ühe suure paksu koorega apelsini ära ja pistis mahlakaid lõike naisele suhu .. M. Traat.
▷ Liitsõnad: apelsini|lõik, juustu|lõik, kaalika|lõik, kartuli|lõik, keeksi|lõik, kurgi|lõik, leiva|lõik, liha|lõik, mandariini|lõik, peki|lõik, porgandi|lõik, prae|lõik, sibula|lõik, sidruni|lõik, singi|lõik, tomati|lõik, tordi|lõik, vorsti|lõik, õunalõik.
2. mõtteliselt v. tegelikult eraldatud osa; segment; sektor. Suusaraja raskeimaks lõiguks oli pikk tõus orust mäenõlvale. Kaitsekraavi jõepoolne lõik. Naaberdiviisi lõigus asus vaenlane pealtungile. Oluline lõik eesti muusika ajaloos. Iga tootmisjuht vastutab teatava lõigu eest oma tehases. *Veider, kuidas inimene võib terveid suuri lõike oma elust ära unustada. A. Jakobson.
▷ Liitsõnad: aine|lõik, aja|lõik, elu|lõik, filmi|lõik, müüri|lõik, ranna|lõik, raudtee|lõik, rinde|lõik, tee|lõik, tegevus|lõik, tootmis|lõik, töölõik.
3. mat kahe punkti (sirglõigu otspunktide) vaheline osa (otspunktid kaasa arvatud)
4. taandreaga algav tekstiosa (kuni järgmise taandreani). Tekst on liigendatud lõikudeks. Novelli paar esimest lõiku. Otsene kõne vaheldub autoriteksti lõikudega.

pereillat -sse e. perre 6› ‹s

1. ühte leibkonda kuuluvate inimeste kogum, hrl. perekond (endisajal kaasa arvatud ka teenijad). Kolmeliikmeline, paljulapseline, lapserikas pere. Lastega, lasteta pered. Suure pere laps(ed), vanemad. Hallopite pere noorrahvas. Saariku talu pere. Pere aastasissetulek. Peret toitma, üleval pidama, katma. Kavatseb peret soetada. Pere kasvab, peret tuleb juurde, on pere juurdekasvu oodata (laste sündimise kohta). Peres kasvab, on mitu last. Kasvasin muusikute peres. Majas elas mitu peret. Peret ei ole meil rohkem kui mina, naine ja ämm. Ema ostab perele toitu. Sünnipäeva pidasime ainult oma perega. Külla mindi terve perega. Kogu pere oli õhtul kodus. Talu tööd tehti oma pere jõududega. Kolmandat põlve ühe pere 'suguvõsa' valduses olev ettevõte. Külalised ööbisid peredes. Elame sõbralikult nagu üks pere. Ei kahe pere koer saa elades süüa. *Kellel oli tugev pere käepärast, see ikka sai midagi kokku panna, aga kellel oli nõrk tööjõud, selle välised tööd jäid hoopis unarile. J. Mändmets. || selle muud liikmed ühe liikme, hrl. perepea seisukohast. Kuidas su pere elab? Kui palju sul peret on? (hrl. küsimus laste arvu kohta). Lembit viis pere suveks maale. Puhkab koos perega. Kas sul oma peret ei olegi – meest ja lapsi? Selles majas elab vana Mahlapuu oma perega. *Nad olid ka liiga jõuetuks jäänud, et püüda .. hea õnne peale üle mere põgeneda. Pealegi olid neil kõigil pered koormaks järel.. A. Hint. || talu teenijaskond (vastandatuna pererahvale). Pererahvas magas tagakambris, eeskamber oli pere päralt. Pere sõi pererahvaga ühes lauas. || hrv (loomade kohta:) pesakond, perekond. Kana kogu oma kümneliikmelise perega. *Ilvese pojad sünnivad aprillis-mais, aga mitte karjakaupa nagu hundi või metssea peres. F. Jüssi.
▷ Liitsõnad: haritlas|pere, kaluri|pere, kaupmehe|pere, kolhoosi|pere, käsitöölise|pere, linna|pere, maa|pere, naabri|pere, talu|pere, töölis|pere, üliõpilaspere; suur|pere, väikepere.
2. talu (koos selle elanikega), majapidamine. Sooaluse küla Mihkli pere. Lähestikku, hajali asetsevad pered. Külas on üheksa peret. Seda üksikut talu hüüti Räpu pereks. Käisime küla pere perelt läbi. Käisin paaris peres sees teed küsimas. Mardisandid käisid perest peresse, perest perre. Iga pere õuel, igas peres oli oma kaev. Majandis ei ole ühtki peret, kaasa arvatud üksikud metsatalud, kuhu ei ulatuks elektriliinid. *„See oli Madis Pöitel või pere järgi Sääse Madis,” teatasin. H. Sergo. || (vastandatuna saunakambri elanikele v. vabadikukohale). Saunarahva laps käis peres karjas. *Eevi murrab peres tööd teha, tasub sauna päevi.. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kaluri|pere, metsa|pere, moonaka|pere, popsi|pere, ranna|pere, rendi|pere, sauna|pere, sauniku|pere, talu|pere, vabadiku|pere, üksikpere; sealt|pere, siitpere.
3. (mingi olulise tunnuse põhjal moodustuva rühma kohta:). a. ühise tegevuse, ühiste huvide, eesmärkide vms. põhjal kokkukuuluv inimrühm. „Estonia” teatri pere. Instituudi õppejõudude pere. Klassi õpilaste üksmeelne pere. Botaanikasektsiooni arvukas pere. Mobiliseeritute kirju pere. Meie kunstnike, kirjanike pere. Puhkajate, taidlejate pere. Arvukas pealtvaatajate pere. Tõusev täht pianistide peres. Laupäev oli autobaasi perel pingeline tööpäev. Ta kuulub härraste perre. Erinevail põhjustel sõjapõgenikeks saanud, tunnevad nad end ometi ühise perena. Rahvas peaks moodustama ühtse vennaliku pere. Monaco on üks väiksemaid maid Euroopa riikide peres. b. (loomade kohta). Kiskjaliste perre kuuluvad loomad. Laululindude liigirohke pere. c. (asjade, nähtuste kohta). Täppismõõteriistade pere. Aglutineerivate keelte pere. Okeanograafia kuulub geograafiateaduste perre.
▷ Liitsõnad: kolhoosi|pere, kooli|pere, mudilas|pere, sportlas|pere, teenijas|pere, töölis|pere, töötajas|pere, vilistlas|pere, õpetajas|pere, õpilas|pere, ülikooli|pere, üliõpilaspere; laste|pere, mees(te)|pere, nais|pere, noor|pere, pisipere; keel(t)e|pere, sõnapere.
4. ühe pesa (hrl. taru) mesilaste, harvemini kuklaste kogum. Tugev, elujõuline pere. Mesilas on paarkümmend peret. Pered olid jäänud nõrgapoolseks. Saadi 16 kg mett pere kohta. Metsakuklaste perede arvukus pole viimasel ajal suurenenud. Peret heitma 'sülemlema'.
▷ Liitsõnad: kunst|pere, mesilaspere.

pesakond-konna 22› ‹s

1. ühel ajal sündinud v. väljahautud ja koos üleskasvanud pojad (hrl. imetajatel ja lindudel), üldkeeles vahel ka vanalinnud v. -loomad kaasa arvatud. Lõokese, hundi, metssigade pesakond. Pesakond põrsaid, kutsikaid, hiirepoegi. Varblasepaaril on igas pesakonnas viis–kuus poega. Jänesel on 2–3 pesakonda aastas. See kirju kukk on eelmisest pesakonnast. Üks pääsukeste pesakond hävitab suve jooksul kuni miljon putukat. *.. kuulnud korraga metshanede kisa. Lähedasest lagendikust lennanudki väike parv üle, vist üks pesakond. M. Metsanurk. || pesa, pesatäis (putukate, näit. sipelgate, mesilaste kohta). *.. aga mina olen sipelgatega hädas. Pean neid pesakondade kaupa kotiga metsast koju kandma. M. Raud.
2. piltl (ühe pere laste, harvemini kogu perekonna v. suguvõsa kohta). Saunamehe paljasjalgne pesakond. Need poisid on ühest pesakonnast. Kodus oli kaptenil naine ja kenake pesakond lapsi. *„Ja kes on siis see pesakond?” – „Sina oled üks neist, naine ja lapsed teised.” A. Saal. *See on teada asi, et Liivimaa pastorite seas mitmeid ühenimeliste pesakondi leida oli. J. Kross.
3. (taimede kohta:) pesa (10. täh.) Pesakond sibulaid. Tõmbas terve pesakonna kartuleid üles. Suurte pesakondadena kasvavad seened, mürklid. *Lepa igast kännutüükast võrsub pesakond noori kasvusid.. O. Tooming.
4. (laiemalt:) hulk, trobikond. Väike usklike pesakond hoidis kokku. *Loll, ega siis meie ise... Saadeti pesakond praktikante.. A. Uustulnd.

rahva|keel
rahva kõnekeel (kaasa arvatud murded); ühiskeel. Raamatukeel ja elav rahvakeel. Rahvakeele sõnavara, rikkalikud väljendusvõimalused. Autorit iseloomustab hea rahvakeele tundmine. „Potisinine” märgib rahvakeeles indigot. Hõimukeeled liitusid rahvakeelteks.

ring-i 21› ‹s

1. mat tasandi osa, mida piirab ringjoon (see ringjoon kaasa arvatud). Ringi keskpunkt, raadius, läbimõõt, ümbermõõt. Ringi segment, sektor. Ma ei mäleta ringi pindala valemit. Ringi kvadratuur 'klassikaline konstruktsiooniülesanne konstrueerida antud ringiga võrdpindne ruut'.
▷ Liitsõnad: pool|ring, suurring.
2. eelmise v. ringjoone kujuline v. sarnane kujund v. ese; sõõr. Punane ring Jaapani lipul sümboliseerib päikest. Sõlel oli ringiga piiratud risti kuju. Ringina joonistatud maagiline märk. Tõmbasin paberile riste ja ringe. Langevatest piiskadest tekkisid veele ringid. Puidu ringe nimetatakse aastarõngasteks. Pudelipõhi jättis lauale märja ringi. Nool tabas märklaua välimist ringi. Ta silmi ümbritsevad sinakad ringid, tal on tumedad, mustad ringid silmade all. Tüdruk astus lambitule ringi. Kaklejate ümber on suur ring tühja maad. Trekisõitjad võistlesid 333,33 meetrisel ringil 'ringrajal'. || (kellestki v. millestki moodustatuna v. moodustununa). Tüdrukud võtsid kätest kinni ja tegid ringi. Mind lükati mängijate ringi sisse. Seisti, tantsiti ringis. Kirstu ümber kogunes leinajatest ring. Uudishimulike ring tõmbus kukkunu ümber koomale, kokku. Mehed istuvad ringis ümber lõkke. Mustlased magasid vankritest moodustatud ringi keskel. Heegelda veel viis ringi! Taime varrel on karvakestest ring. Mõned seened kasvavad suur(t)e ringi(de)na. *Sa tulid läbi valge õilmemöllu, / mis sädeles kui liblikate ring. M. Under. || (sõõrjas) piiristatud ala, millel võisteldakse. Kettaheitja, kuulitõukaja libises märjas ringis. Poksivõistluste finaalis kohtusid ringis Aasia nahkkindamehed omavahel.
▷ Liitsõnad: aasta|ring, kardi|ring, lambi|ring, pool|ring, tule|ring, valgus(e)|ring, veering; inim|ring, istujate|ring, kivi|ring, laste|ring, seene|ring, tantsijatering; (ketta)heite|ring, (kuuli)tõuke|ring, nöör|ring, poksi|ring, vasaraheitering.
3. ringjoone vm. (seda meenutava) suletud kõverjoone kujuline liikumine, tiir; pööre. Tegin ringi ümber tiigi. Hunt teeb laagri ümber ringe. Poiss jooksis paar ringi ümber maja. Kotkas tiirleb suures ringis oma endise kodu kohal. Tegime tantsupõrandal mõne ringi. Tantsijad lähenesid ringiga uksele. Päike on teinud kolmveerand ringi ümber maja. Jalgratturid läbisid ringrajal kümme ringi. Ta läks viiendale ringile kaheksandana ja püsis sel kohal viimase ringini. Viimane jooksja on ringi võrra teistest maha jäänud, on ringiga sisse saanud, lasknud enesele ringi sisse teha. Suusamatka marsruut plaaniti suletud ringina: nii start kui finiš asusid Aegviidus. Tramm sõidab uuele ringile (ringliinil). Kolm kombaini müristavad põllul ringe teha. Kündmine läks iga ringiga aina vaevalisemalt. Võtit sai keerata ainult kolmveerand ringi. Keerasin end pool ringi ukse suunas, tegin kanna peal ühe ringi. Käte, jalgade ringid. Peremees tegi oma maadele ringi peale 'käis oma maad läbi'. Tegime suvega Eestile mitu ringi peale. Õllekapp teeb veel ühe ringi 'käib seltskonnas käest kätte'. Viinaklaas lasti esimesele ringile. Mul on kaardid kaasas, teeks mõned ringid (kaardimängu kohta). Ülemuse juubeliks klapiti kümnene ring 'korjati seltskonna igalt liikmelt kümme krooni (rubla vm.)'. Tellisin ringi 'kõigile lauasistujatele' topeltviskit. *Mõnes korteris tegid toad ringi. Kui käisid mööda tube, siis jõudsid tagasi sinna, kust olid alustanud. M. Unt. | piltl. Mõtted tegid suuri ringe. Ta ei saanudki enne eksamit kogu materjalile ringi peale tehtud 'kogu materjali kord läbi loetud'. || kontroll-, jalutus-, ringkäik (1. täh.) Valvur, arst, komandant on oma igaõhtusel ringil. Meister nägi õhtuse ringi ajal, et töödega valmis ei jõuta. Postiljon sõidab oma ringi mootorrattaga. Viljapeksumasin jõudis ringiga 'tööjärjega' meie tallu. Tegime õhtul linnas pika ringi. Priit armastas jalgrattal kaugeid ringe teha. *Tema läks ühel õhtul hobust kopli viima ja tegi seal väikese ringi, et vaadata, kas aed igal pool korras. A. H. Tammsaare. || liikumine mitte otse, vaid kaare- v. silmusekujuliselt (kellestki v. millestki mööda). Tee oli suletud ja pidime tegema ringi Leppneeme kaudu. Otse ei saa, tuleb pikk ring teha. Nägin musta kassi ja tegin ringi. Hullu Juhani majast mindi suure ringiga mööda. Ema läks läbi elutoa ringiga kööki. Isa tuleb ringiga kõrtsi kaudu koju. Sõitsime kõige pikemat teed pidi, linnas ringe tehes. Jäljed tegid ringe ümber põõsaste. || kulgemine algusest lõpuni, tsükkel; kulgemine nii, et naastakse algusesse. Päev sai oma ringi täis. Vanaisa maine ring on lõppenud. Kirjanik on ringiga jõudnud oma noorpõlve ainevalla juurde. Mõiste defineerimisel ei tohi tekkida loogilist ringi 'ühe mõiste defineerimist teise kaudu, mis omakorda on arusaadav defineeritava mõiste kaudu'. *Elust osasaamise eest, oma ringi kaasategemise eest tuleb taluda ka paratamatuid vaevu.. E. Nirk. *Minu isa oli pärit maalt .. nüüd olin mina [= poeg] taas tagasi, et alustada uut ringi. M. Traat. || piltl (väljapääsuta, muutusteta olukorda märkivana). Ravimite valel kasutamisel tekib surnud, nõiutud, katkematu ring: arstim ise tekitab haigust, mille vastu tuleb omakorda rohtusid võtta. Tuli pidada lisamatš, sest turniiril tekkis surnud ring. *Kõik tõmbub iseendasse rulli, sulgub. Suletud ring. E. Vetemaa.
▷ Liitsõnad: aasta|ring, aja|ring, au|ring, ava|ring, elu|ring, finiši|ring, hoo|ring, jalutus|ring, karistus|ring, karjatamis|ring, käe|ring, käte|ring, künni|ring, lennu|ring, nõia|ring, pea|ring, piima|ring, pool|ring, puusa|ring, päeva|ring, päikese|ring, pöia|ring, pööramis|ring, pöörde|ring, randme|ring, ratta|ring, sajandi|ring, staadioni|ring, sõidu|ring, tantsu|ring, tirel|ring, trahvi|ring, täis|ring, valsi|ring, voolu|ring, võnke|ring, võre|ring, võtmering.
4. spordivõistluse (sageli võistluse sarja) üks järk (mille vältel näit. kõik võistkonnad mängivad turniiril omavahel üks kord läbi). Korvpallurid lõpetasid meistrivõistluste esimese ringi viie võidu ja kuue kaotusega. Väravpalluritel on kolmandast ringist peetud neli kohtumist, ent teisest ringist üks mäng pidamata. Esimese ringi neli viimast teise ringi ei pääsenud. Tennise karikavõistlustel võitis Ungari esimeses ringis Soomet ja läks teises ringis kokku Rootsiga. Lauatennises kaotati juba esimeses ringis. Maadleja võitis teises ringis ja sai veerandfinaali. || (üldisemalt mingi tegevuse ühe etapi kohta). Arutati mitmendat ringi, kuidas asja lahendada. Käsikiri on esimest ringi toimetatud. Peenrad on juba teist ringi üle käidud 'kitkutud, hooldatud'.
▷ Liitsõnad: ava|ring, eel|ring, kaotus|ring, miinus|ring, plussring.
5. miski tervikut moodustav, koos v. ühtsena käsitletav: kogum, hulk; keskkond; seltskond vms. Probleemide ring laieneb, suureneb, avardub. Arutluse all oli maksudega seotud teemade ring. Määratle oma võimaluste, harjumuste, kohustuste ring! Bioloogia ei kuulu mu huvide ringi. Teadmiste ringi saab alati laiendada. Esimehe volituste ring on määratud põhikirjaga. Elu veeres argikohustuste ringis. Oma kannatuste ringi sulgunud naine. Kunstnik, kes rikastas graafikatehnikate ringi. Tema jaoks on ärimaailm tundmatute elunähtuste ring. Põõrdusin oma mõtete ringi tagasi. Poiss kasvas üles isa radikaalsete vaadete ringis. Kippusin kodunurga kitsast ringist kaugemale. Ta huvid piirdusid poe ahta ringiga. Kodu – õpingud – töö oli ring, millest ta pääseda ihkas. Ajakirja autorite, lugejate ringi üritati laiendada. Seadus suurendab pärijate ringi. Esimese. teise ringi pärijad. Kingsepa kundede ring on kitsenenud. Ta elab kapseldununa muusikute kitsasse ringi, on tuntud inimene kunstnike ringis. Nii huvitavate vestluskaaslaste ringist oli kahju lahkuda. Ta kuulub presidendile lähedaste inimeste ringi. Lobiseti niisama sõprade ringis. See tõotab tulla kohviõhtu kitsamas ringis, peoõhtu valitud ringile. Klubisse võeti liikmeid üksnes tuntud inimeste ringist. Perekond on minia oma ringi vastu võtnud. Vanad olijad üritasid uut meest oma ringi tõmmata. Koduses, perekondlikus ringis on ta jutukas. *Te ringi, laulikud, ma tahan astu. H. Visnapuu. ||hrl. pl.ringkond. Uudis levis ülikooli ringides kulutulena. Neis ringides peetakse haridusest lugu. Ta liikus kirjandushuvilistes ringides, oli pealinna ringides omainimene. *Suudlust hindavat tean kõrgemaidki ringe: / me kuninganna käest me õnnelikem lord / sai ükskord kah seks loa! J. Kross (tlk). || (inimeste harrastusliku, erialase, poliitilise vms. ühendusena:) selts, klubi, ühing. Kodu-uurimise, kujutava kunsti, ajaloo, raadiotehnika ring. Osavate käte ring. Noorte loodussõprade ring. Raskejõustiku harrastamise ring. Ühineti ringi, organiseeriti, asutati ring. Tahaks mõnest ringist osa võtta. Klubis töötab 16 ringi. Ringi juhataja. Teaduslik ring. Marksistlikud ringid. Usulised ringid. Illegaalne ring. Ta kirjutas uurimuse neopositivistide Viini ringist.
▷ Liitsõnad: huvide|ring, ideede|ring, jutu|ring, külaliste|ring, küsimus(te)|ring, lugejate|ring, mõju|ring, mõtte|ring, nähtuste|ring, perekonna|ring, probleemi(de)|ring, silma|ring, sõprade|ring, sõprus|ring, teema(de)|ring, tunnetus|ring, tutvus|ring, vestlus|ring, äriring; aine|ring, ajaloo|ring, balleti|ring, draama|ring, eriala|ring, esperanto|ring, esteetika|ring, estraadi|ring, filmi|ring, foto|ring, harrastus|ring, huvi(ala)|ring, isetegevus|ring, karskus|ring, keraamika|ring, kino|ring, kirjandus|ring, kodundus|ring, koreograafia|ring, kultuuri|ring, kunsti|ring, käsitöö|ring, laste|ring, laulu|ring, liiklus|ring, looduskaitse|ring, lugemis|ring, male|ring, mudilas|ring, muusika|ring, näite|ring, piibli|ring, poliit|ring, psühholoogia|ring, raadio|ring, rahvatantsu|ring, raskejõustiku|ring, spordi|ring, sõnakunsti|ring, taidlus|ring, teadus|ring, tehnika|ring, töölis|ring, vaidlus|ring, võimlemis|ring, õmblus|ring, õpilas|ring, õpi|ring, õppering.

rivi|teenistus
teenimine tegevväes (kaasa arvatud lahingutegevusest osavõtmine), tegevteenistus (praktilisest lahingulisest väljaõppest osavõtuga). Pärast rasket haavatasaamist tunnistati mees riviteenistuseks kõlbmatuks. *Ta osutus energiliseks staabimeheks, kes samal ajal armastas ka riviteenistust ja viis allüksustega tihti läbi taktikalisi õppusi. A. Palm.

suuillat suusse e. suhu 15› ‹s

1. seedekulgla osa huultest neeluni. a. huuled v. kogu vastav ala näost (ka loomadel jm. elusolenditel). Suur, väike, lai, kitsas, täidlane, veretu, kahvatu, punane, värvitud, ilusa lõikega suu. Kala, konna, mao suu. Kassipoja roosa suu. Koer lakub pärast söömist suud. Suu on külmast pakatanud, kange. Käänas, väänas, krimpsutas, muigutas suud. Kõverdab, vingutab põlglikult suud. Tõmbab, veab suu krookesse, kõveraks, prunti, torru. Suu on pruntis, torus. Pigistab suu pisikeseks kokku. Hoiab suu kramplikult koos, kinni. Suu kisub nutule, viltu, pänni, naerule, muig(v)ele. Suu on muig(v)el, naeru(ki)l, irvel, muheluses, naerust kõrvuni. Pool suud naerul, pool tõsine. Suu hakkas värisema, oli krambis. Nutuvõru suu ümber, suul. Naeratavi, võbelevi sui. Teravad kortsud ümber suu, kummalgi pool suud. Maigutab maitset proovides suud. Matsutab süües suud, suuga. Kõrvetas kuuma teega suud. Pühkis lapse suu rätikuga puhtaks. Pani sõrme hoiatades, vaikusele manitsedes suule. Poiss surus oma suu vastu neiu suud, suudles neidu suule. Tal on juba hall habe suus. Hoidsin, vedasin, juhtisin hobust suu kõrvalt. Pahmaja härja suud ei peaks kinni siduma. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. b. suuõõnde viiv ava, üla- ja alahuule vahe, suuava. Avab, suleb suu. Suu praotus, sulgus. Suu vajus imestusest lahti, ammuli. Arst palus patsiendil suu avada, lahti teha. Vahtis küsijale ammuli suuga, ammuli sui otsa. Haigutab suure suuga. Naerab pärani sui, täie, lahtise, laia suuga. Hingab läbi suu, suu kaudu. Suust suhu, suult suule hingamine. Ahmis lahtisi sui õhku. Ajab keele suust välja. Koeral on kuuma ilmaga keel suust väljas. Köhides pane käsi suu ette, hoia käsi suu ees. Pistis nõutult näpu suhu. Seisis, näpp suus. Hoidis suitsu, kustunud piipu suus. Ema andis, pani lapsele rinna suhu. Koer ahmas kondi suhu 'hammaste vahele', kandis konti suus 'hammaste vahel', kaotas kondi suust. Tõstis kruusi, pudeli suule ja jõi. Õllekann käis suu pealt suu peale. Pistis sõrmed suhu ja vilistas. Kas sina oskad sõrmed suus vilistada? Õmbleja pistis nööpnõela suhu 'huulte vahele', võttis nööpnõela suust 'huulte vahelt'. Siga plahvib suure suuga, laia lõuaga 'ahnelt' süüa. See toit ei lähe mul suust sisse 'on väga vastumeelne, võimatu suhu võtta'. Haigus tuleb sisse suu kaudu, läbi suu. Pane suu kinni, muidu süda jahtub ära! (öeldakse sellele, kel suu lahti). Surm on suu ääres, suu juures, suu ees 'väga ligi'. Ütleb igaühele suu sisse 'otse', mida arvab. Ta on otse surma suust pääsenud. Suur tükk ajab suu lõhki. c. suuõõs (vahel ka huuled ja suuava kaasa arvatud). Suu tundub kuiv, mõru, kuivab, kõrbeb. Ta suu haiseb, suust tuleb halba lõhna. Hambad lõid suus külma pärast lõksu. Tal on hambad suus puseriti. Tal on suu valgeid hambaid täis, kõik hambad suus, pool suud hammastest lage. Lapsel tulid hambad suhu, on juba mitu hammast suus. Kuldil on suured kihvad suus. Joo kohvi, saad suu soojaks. Hea toidulõhn teeb suu vesiseks, paneb suu vett jooksma, toob sülje suhu. Vaatas teiste söömist vesise suuga pealt. Ahmis suu toitu täis. Toit, pala käib suus ringi, ei taha alla minna. Ei saa toitu suust alla. Võttis vett suhu ja purskas triigitava pesu peale. Pehmed pirnid lausa sulavad suus, suhu. Suu on toidust pungil. Ära topi suud nii süüa täis. Täis suuga, pungil sui ei räägita. Söö enne suu tühjaks, siis võta järgmine suutäis. Võta kommi, tee suu magusaks. Lutsib kommi suus. Tõsteti toitu ette ja pandi suud liikuma. Toitu mäluvad suud. Süües suu ei väsi. Neil pole midagi suhu panna 'süüa'. Pole paar päeva midagi suhu saanud 'söönud'. Seda toitu, jooki ei võta ta oma suhu, suu sissegi. Ei võtnud ivagi suhu, enne kui teised koju jõudsid. Minu suu pole seda toitu veel maitsta saanud. Õlut jätkus, keegi ei jäänud kuiva suuga 'ilma joogita'. Nutumaik, nutu maitse tuli suhu, on suus. On nii pime, et ei näe sõrme suhu pista. Räägib pudinal, nagu oleks suu kuuma putru täis. Pane soola oma suu 'maitsmise' järgi. See raha on oma suu 'söömise' kõrvalt kokku hoitud. Mis hundi suus, see hundi kõhus.
2. kõnetrakti osa, kõnelemist (jm. häälitsemist) võimaldav elund. Laul, naljad, vile suul, suus. Ärge uskuge, mis inimeste suud räägivad. Olen seda mitmest suust kuulnud. Pole ise näinud, ainult teise-kolmanda suu läbi kuulnud. Lapse suu läbi, lapse suust pead sa tõde kuulma. Kelle suu kaudu see jutt on liikvele läinud? Millest süda täis, sellest räägib suu. Ta suu ei reetnud rõõmu. Ta suu jäi tummaks, sõnatuks. Ootab sõna ta suust. Ei taha ta nimegi suhu võtta. Tal on nagu tropp suus, ei tule sõna eest ega takka. Hea uudis tõi naljasõnad suhu. Palvesõnad jäid tal suus, talle suhu kinni. Laskis suust vänge vandesõna. Paha sõna oli tahtmatult suust lipsanud. Kurjad sõnad olid tal vastuseks suus valmis. Seadis suud krõbedaks vastuseks. Andis oodata, kuni sõna ta suust kukkus. Tema suu ei seisa vait. Laps hoidku, pidagu suu kinni 'olgu vait, ärgu segagu vahele', kui täiskasvanud räägivad. Ta suust ei tulnud enam sõnagi. Sai suust vaikse tere. „Oih!” libises kiljatus neiu suust. Ajab suust jama (välja). Seda on ta oma suuga lubanud, kinnitanud. Sa ise oma suuga käskisid nii teha. Laskis end sõbra suu läbi vabandada. Vahtis rääkijale suu sisse, rippus üksisilmi rääkija suu küljes. Tal lausa osta, kisu sõna suust. Kas sul endal suud peas ei ole, et mina pean küsima? Kus su suu siis oli, kui sai asja seletada? Ennast õigustama on kõigil suud peas. Jutt levis suust suhu. Armsama nimi oli tal alailma suus. Tema suust pole keegi head sõna kuulnud. Ega küsija suu peale lööda. | piltl. Valetab, nii et suu suitseb, vahutab (peas). Võiksid suule prundi ette panna. Sõnad surid, hangusid suhu. Veeretab iga sõna suus 'on aeglase jutuga'. Räägib niisuguse hooga, et sõnad lähevad suus sõlme. Lükka ta suule riiv ette, et vait jääks. Mure surub ohke suule. Nüüd olen klatšimooride suus 'kõneaineks'. Tal on suur suu, mis kõik välja lobiseb.
3. kõnek kõne, kõneosavus; kõnepruuk, suuvärk. Küll on sel poisil suu! Kus on suu peas! See sõna, kõnekäänd on jäänud ainult vanemate inimeste suhu. Pärimus on levinud mitme põlvkonna suus. Tema suus kõlab see väljend võõralt. Rahva suust üleskirjutatud laulud, jutud. Ta on suult õige ropp mees. Niisugust sõna tema suus ei ole. Selle sõna olen vanaema suust õppinud. Eit oli oma suu poolest kuulus. Häbenegu oma riivatut, rumalat suud! Tema suud kartsid kõik. Ta on oma suu pärast kinnigi istunud. Teenib endale suuga leiba. Muheda suuga naljamees. Suuga kiidab, südames laidab. Mahlaka, lopsaka suuga jutustaja. Vaikse, kidakeelse suuga mees. Õige lahvatu suuga moor. Ta on üsna lahtise suuga 'otsese jutuga' mees. Talitse, taltsuta oma suud 'vali sõnu', kui vanema inimesega räägid! Külarahva suus oli ta nimi Keku. Rahva suud ja suurt teed ei saa kinni panna. Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi.
▷ Liitsõnad: lapsesuu.
4. kõnek nägu. Magas suu(ga) seina poole. Kass istus maha ja hakkas suud pesema. Ema ei sallinud, kui tuldi tema suu ette tühje jutte veeretama. Suu ees räägib üht, tagaselja teist juttu. Istuvad pingil, suud vastakuti, suu suu vastu. Lastel on suud kriimus, pesemata. Väljas tuiskab suu(d) ja silmad täis. *Papioja [talu] toetus ainult seljaga vastu metsa .. suuga vaatas küla ja inimeste poole. S. Ekbaum. | piltl. Valetab, luiskab igaühel suu(d) ja silmad täis. Nüüd on suu(d) ja silmad häbi täis 'on väga häbi'.
5. isik v. olend. a. sööja. Pisike põld pidi toitma üheksat suud. Pere on suu võrra suurenenud. Tunneb ennast lauas liigse suuna. Laua äärde, laua taha istus iga päev hulk näljaseid suid. Pere suur, suid palju. Peale oma laste tuli tal veel teisigi suid toita. Üks suu rohkem või vähem. Suid oli peres rohkem kui töökäsi. *On kasvanud suude hulk toas kui ka laudas, nõudes aina pea- ja kõhuvarju. A. H. Tammsaare. b. rääkija. Mitu suud toetas ettepanekut. Mõned kurjad suud räägivad, et .. Nad palusid kellegi keeleoskaja endale suuks.
▷ Liitsõnad: kuldsuu.
6. miski suud v. suuava meenutav. a. mingi toru v. raua, õõnsa v. kotja eseme ees- v. ülaosas paiknev ava, sellise ava v. õõne äär. Mõrra, nooda suu. Padjapüüri, tekikoti suu. Püssi, revolvri, kuulipilduja, suurtüki suu. Väikese suuga käekott. Kitsa suuga kann, pudel. Kitseneva suuga konjakiklaasid. Laia suuga varrukad, sokid, säärsaapad. Läks saabaste suuni vette. Püksisäärte suud on kulunud, katki, narmal. Heie värtna suus oli katkenud. Seob kartulikoti suu kinni, teeb lahti. Võttis kurnalapi piimanõu suult. Korstnate suud puhuvad suitsu. b. spetsiaalne ava (täitmiseks, ammutamiseks jne.); sisse- v. väljapääsukoht; akna- v. ukseauk; millegi eesosa v. algus. Maa-aluse käigu, tunneli, koopa suu. Šahti, puuraugu, kaevu suu. Kuristiku, oru, tänava suu. Ääsi hõõguv suu. Istub küdeva ahju suu ees. Pliit oli suuga ukse poole. Kerise suust pahises leiliauru. Kartulikoopa suu oli vastu lõunakaart. Hobune aeti küüni, keldri suu ette. Hangus heinu laka, küüni suust sisse. Kangutas luugi keldri suult ära. Joosti tropis ukse suu peale, värava suhu. Tänava suus tekkis ummik. Kükitasin mesipuu suu ees. *Üleval trepi suus võtavad kaks tohtrit tulijad vastu .. E. Vilde. c. voolava vee v. veekogu kuhugi avanemise v. suubumise piirkond; sissepääs mere poolt. Allika suu. Jõuti suure jõe suhu. Jäädi ankrusse abaja suus, abaja suhu. Saar kitsa fjordi suus. Keerati kanali suust sisse. Asula Emajõe suust lõuna pool. Laev tüüriti sadama suust sisse. Kitsa, laia suuga laht. Sõideti kuni Valge mere suuni. *Sõitsime lahest välja ja tõmbasime lahe suul purjed üles. F. Tuglas.
▷ Liitsõnad: aganiku|suu, ahju|suu, allika|suu, augu|suu, fjordi|suu, haua|suu, jõe|suu, kaevu|suu, kahuri|suu, kamina|suu, kannu|suu, kerise|suu, kinda|suu, koopa|suu, korstna|suu, koti|suu, kuulipilduja|suu, käise|suu, küüni|suu, lahe|suu, laka|suu, luugi|suu, lähkri|suu, mere|suu, mõrra|suu, nooda|suu, oja|suu, pliidi|suu, portfelli|suu, pudeli|suu, põrgu|suu, relva|suu, sadama|suu, suka|suu, sääriku|suu, tasku|suu, tee|suu, telgi|suu, toru|suu, tunneli|suu, tänava|suu, ukse|suu, varruka|suu, väina|suu, värava|suu, ääsisuu.
7. hrv algus, hakk [haku]. Hommiku, õhtu suus tuul pöördus. *Me vaatlesime kaugeid maid, / kolm last sääl südapäeva suus .. V. Ridala.

õlgõla 23› ‹s

1. kaelast õlanukini (see kaasa arvatud) ulatuv keha osa. Kitsad, sirged, kandilised, längus õlad. Poisil on laiad õlad. Nutja õlad vappusid, vabisesid. Tõmbas rätiku ümber õlgade. Haaras salli õlgadele. Juuksed langesid õlgadele. Läks trepile, mantel õlgadel. Upitab kasti õlale. Patsutas poissi õlale. Haaras pojal õlast, õlgadest (kinni). Võbistas, võdistas, väristas õlgu. Käsi valutab õlast. Hoiab õlga vastu ust. Ta käsi lõigati õlast saadik ära. Püss on rihmapidi õlal. Astus metsa, kirves õlal. Toetas õlaga koormat. Viskab seljakoti üle õla. Vaatab üle õla tagasi. Nähvas mulle midagi üle õla. Sülitab kolm korda üle vasaku õla. Tõmbas pea ehmunult õlgade vahele. Taganes, pea õlgade vahel. Kehitas ükskõikselt, nõutult õlgu. Oskas vastuseks ainult õlgu kehitada. Vastane oli varsti õlgadel (maadluses). Poiss oli varakult õlga, õlgadesse, õlgadest laiaks kasvanud. Tõmbas püssikaba õlga, vastu õlga. Hoia püss kõvasti õlas, vastu õlga! Õlale võtt! (käsklus püssi õlalevõtuks). || vastav osa rõival. Kasuka, pintsaku õlad. Õlgadest kitsaks jäänud jakk. Täidetud õlgadega kleit. Kandiliste õlgadega palitu.
▷ Liitsõnad: mantli|õlg, sineliõlg.
2. (piltlikes ja püsiväljendites). a. Töötati, võideldi, tegutseti õlg õla kõrval 'koos, üksmeelselt'. Olen valmis õla alla panema 'abiks olema, aitama'. Vaatab nende peale üle õla 'üleolevalt'. Firma ei lasknud konkurendil nii lihtsasti end õlgadele panna 'endast jagu saada'. Õlad on prügised (selle kohta, et keegi on alistatud). Monument paneb õlgu kehitama 'jätab ükskõikseks'. Tal on pea õlgadel 'ta on nutikas'. b.väliskohakäänetes adverbi ja postpositsiooni funktsioonis(koormaks v. kohustuseks) peale, kanda, taluda; (koormana, kohustusena) peal, kanda, taluda; koormast pealt, häirimast ära. Tal on kolmveerand sajandit õlgadel. Kodune majapidamine jäi vanema tütre õlgadele, õlule. Heinategu lasus ainuüksi naiste õlul. Ta õlul on väga suur vastutus. Võttis otsustamise oma õlgadele. Poja õlgadele langes matuste korraldamine. Volikogude õlgadele pandud kohustused. Veeretas oma mured mehe õlgadele, õlule. Peategelane kandis kogu etendust oma õlul. Oleme võlakoorma suutnud õlgadelt maha raputada. Otsekui koorem oleks õlgadelt langenud. c. õlulpostpositsiooni funktsioonistoel, abil. *.. Indrekki kipub Matu õlul luiskama .. A. H. Tammsaare. *.. oodatakse, kuni teisel halvasti läheb, et siis teise äparduse õlul jälle rutem kaugemale jõuda. J. Ruven.
3. kujult, asendi poolest õlga (1. täh.) meenutav eseme osa. Õlgadega pronkskirves. Aeru õlad. Kodara järsku tapiastet nimetatakse õlaks. Kaunistavad lohukesed antiikse nõu õlal. Kaalu õlad olid erineva pikkusega. Jõu õlg füüs ristlõigu pikkus pöörlemisteljest kuni jõu mõjusirgeni.
▷ Liitsõnad: jõu|õlg, kaalu|õlg, kangiõlg.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur