[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kaalikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. ristõieline söögi- ja söödajuurvili (Brassica napus rapifera). Kaalikaid kasvatama. || maa-ala, kus vastav juurvili kasvab. Lehmad on läinud kaalikasse.
▷ Liitsõnad: hübriid|kaalikas, sööda|kaalikas, söögi|kaalikas, õlikaalikas.
2. eelmise söödav jäme juurikas. Toored, keedetud, küpsetatud, hautatud kaalikad. Lapsed sõid kaalikaid toorelt. Ostis turult kartuleid ja kaalikaid. Kaalikas säilib paremini kui porgand.
3. kõnek (lühikeseks lõigatud juustega) pea. *Soget ta peast ei võta – kaalikas on ju nudi. T. Kallas (tlk).