[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

kadri ‹6› ‹s›
kõnek
1. kadrisant. Kadrit jooksma, kadriks käima. Kadriõhtul jooksid 'käisid ringi' kadrid. Kadrid laulsid ja palusid sisselaskmist.
2. kadripäev. Mardiks tapeti hani, kadriks kana. *Aga tuli mart, ja lumi ei läinud, möödus kadrigi, kuid lumi kattis endiselt maad. A. H. Tammsaare.

kari ‹karja 31› ‹s›

1. majandi üheliigilised põllumajandusloomad (kitsamas mõttes: veised); koos peetavate, karjatatavate põllumajandusloomade rühm. Katsejaama kari. Väike, suur kari. Musta-valgekirju, tumepunane kari. Puhast tõugu kari. Karja pidama, kasvatama, aretama. Karja saatma, välja ajama. Karja talitama, hoidma. Kari on laudas. Kari sööb niidul. Kevadel lasti kari noorele rohule. Karjapoiss tuli karjaga koju. Lehik on karja kõige halvem lehm. Karjasel läks karjast mullikas kaduma. Karjapoisid ajasid karjad kokku. *Põllu ääres soo peal on Oja talu kari: kaks-kolm kõhna lehma, paar õhvakest, neli-viis lammast. M. Metsanurk. || piltl kogudus, koguduseliikmed. *Jumalasulane õiendas käed musta ametikuue käistest, et õnnistada oma põlvitava karja kuklaid .. E. Krusten.
▷ Liitsõnad: hobuse|kari, härja|kari, kitse|kari, lamba|kari, lehma|kari, looma|kari, sea|kari, vasika|kari, veisekari; kontroll|kari, liha|kari, lüpsi|kari, noor|kari, nuum|kari, piima|kari, põhi|kari, tõu|kari, ühiskari.
2. ‹ainsuse sisekohakäändeis› (märgib karjatamist, karjahoidmist). Karjas käima, olema. Lapsed läksid karja. Poiss pandi kaheksa-aastaselt karja. Lapsed tulid karjast. Poisike saadeti kesale sigade, hanede karja. || (laste järele vaatamise kohta). Kõige suurem poiss on kodus väiksemate õdede-vendade karjas.
3. koos elavate metsloomade rühm. Hundid liiguvad sageli karjana, karjas. Savannide loomad koonduvad karjadeks. Ahvid elavad karjadena.
▷ Liitsõnad: ahvi|kari, antiloobi|kari, elevandi|kari, hirve|kari, hülge|kari, hundi|kari, looma|kari, põdrakari.
4. ebamäärane (organiseerimata) hulk; summ, parv, salk. Kari lapsi, poisikesi. Õnnetuspaigale kogunes kari uudishimulikke. Poisikeste kari kõndis võõra kannul. Õpetaja läks ees, lapsed karjas järel. Sinna pole mõtet minna suure karjaga. Kari huligaane ja joodikuid koos, mine tea, mis võtavad teha! Ukse taga trügis ärritatud inimeste lärmitsev kari. Vastased tulid talle karjas kallale. Taganev väeosa muutus kabuhirmus põgenevate inimeste karjaks. || (loomade, esemete kohta). Kari isaseid koeri käis emase kannul. Lendu tõusis kari varblasi. Vana kana ees, pojad karjas järel. *Ning City'st tormab magistraalteede poole karjas autosid .. R. Sirge. || suur hulk. Tema käsutuses oli kari ametnikke. Sugulasi on mul igavene kari. Ees on veel terve kari toimetusi. *Seal oli maas tühje sigaretikarpe ja kari pudeleid .. M. Rebane.
▷ Liitsõnad: hagija|kari, hane|kari, kajaka|kari, kalkuni|kari, kana|kari, koera|kari, linnukari; laste|kari, titakari; kaabaka|kari, lolli|kari, sandikari.

kari1 ‹11› ‹s›

1. veealune v. pisut üle veepinna ulatuv murdlainetusega kivine kõrgendik meres. Veealused karid. Lained murdusid karidel. Karide vahel, ümber märatses meri. Meri saare ümbruses on täis karisid. Torm ajas laeva karile. Laev jooksis karile. Laev on karil.
▷ Liitsõnad: ranna|kari, salakari.
2. piltl ohtlik paik v. moment, varitsev oht. Lavastaja on osanud karisid vältida. Uudsuse taotlus kätkeb endas ka mitmeid karisid.

karile jooksma, karile ajama
(nurjumise, luhtumise, ebaõnnestumise, ummikusse jooksmise, ka sellise olukorra põhjustamise kohta). Plaan, kavatsus, üritus jooksis karile. Ta on omadega, oma eluga karile jooksnud. Teineteise mittemõistmine ajas perekonnaelu karile.

kari2 ‹11› ‹s›

1. range kord, distsipliin. *Pead siin ühteilma olema teiste kari all nagu vangis. K. Ristikivi. *Poisslaps ema õpetusest ei hooli, kui isa „kari” peal ei ole. Juh. Liiv.
▷ Liitsõnad: kodukari.
2. karistus. *.. on jõutud otsusele nende omanikuta ja nimeta inimeste [= pidalitõbiste] üle, kes on märgitud issanda karist. A. Mälk.
▷ Liitsõnad: peksukari.

kuri karjas vt kuri

looja ~ issanda karja minema, looja ~ issanda karjas olema vt looja vt issand

karri ‹6› ‹s›
kok Indiast pärinev vürtside segu näit. liharoogade ja kastmete maitsestamiseks

kauri1 ‹6› ‹s›
bot kauripuu

kauri2 ‹6› ‹s›
zool kauritigu

kiri ‹kirja 31› ‹s›

1. hrl. graafiliste märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja edastamiseks. Egiptuse, kreeka, ladina, slaavi, heebrea, araabia, hiina, armeenia, gruusia, gooti kiri. Pimedate kiri. || šrift, trükikiri, selle liik v. kraad. Raamat trükiti Laakmanni kulu ja kirjadega 'väljaandel, kirjastusel'. Antiikvas, groteskis, fraktuuris vm. kirjas trükitud raamatud. Paks, jäme, rasvane, poolpaks, harilik kiri. Suure kirjaga raamat, kuulutus. || kirjutamine, kirjaoskus; kirjatarkus, kirjasõna. Kolkakülades ei osatud lugeda ega tuntud kirja. *Kui tema amet oleks kirja uurida, võiks ta rääkida niisama targalt kui Küti Elmar. E. Tennov.
▷ Liitsõnad: hieroglüüf|kiri, häälik|kiri, kiil|kiri, kiir|kiri, masina|kiri, mõiste|kiri, nöör|kiri, pilt|kiri, raid|kiri, ruuni|kiri, sala|kiri, silp|kiri, sõlm|kiri, tähtkiri; fraktuur|kiri, grotesk|kiri, kapitaal|kiri, kapiteel|kiri, korpus|kiri, kursiiv|kiri, ptii|kiri, püst|kiri, trüki|kiri, versaalkiri.
2. kirjamärkide käsitsi kirjutamise viis; käekiri. Tal on ilus, selge kiri. Kiri on hästi loetav, lohakas, kribuline. Kogu päevik on täis tihedat peent kirja.
▷ Liitsõnad: ilu|kiri, kald|kiri, plakat|kiri, püst|kiri, standard|kiri, ümarkiri; pliiatsi|kiri, tindi|kiri, tušikiri; kirbukiri.
3. kirjamärkidest koosnev tekst. Kiri päevikus on tuhmiks muutunud. Kõnnitee serval olid sildid kirjaga „Murul käimine keelatud!” Hauakivide kiri oli peaaegu kustunud. Ega kiri valeta. || mündi pool, millel on väärtust märkiv number koos rahaühikut märkiva sõnaga; ant. kull. Väljakupoolte loosimisel tuli kohtunikul kulli ja kirja visata. Kull või kiri? (küsimus loosimisel, liisuheitmisel). Kulli ja kirja mängima 'õnnemängu mängima, kus võidab see, kes õigesti ennustab, kas pöörlema pandud v. õhku visatud mündil jääb kukkumisel peale vapi- või kirjapool'.
▷ Liitsõnad: all|kiri, haua|kiri, juht|kiri, käsi|kiri, lipu|kiri, peal|kiri, raidkiri; neoon|kiri, tulekiri; õigekiri.
4. (posti teel lähetatav) ümbrikku pandud v. suletud paber kirjutatud tekstiga tea(de)te edastamiseks vm. Ametlik kiri. Tähitud kiri. Õhuke, paks, pikk, lühike, napisõnaline, lakooniline kiri. Avatud, avamata kiri. Kirjade sorteerimine, tembeldamine postiasutuses. Ema, sõbra kiri. Kiri kallimalt. Laual on vanemate kiri. Kiri kodumaalt, välismaalt, Lätist. Tema kirjad kodustele. Kirja kirjutama, saatma, ootama. Luges kirja läbi. Panin kirja posti. Kleepis kirja kinni. Tegin kirja lahti. Sain temalt mitu kirja. Ajalehele, toimetusele saabus lugejatelt palju kirju. Mul on sulle kiri üle anda. Viimase postiga tuli mitu kirja. Rebis kirja tükkideks, puruks. Kirjas polnud sõnagi viimastest sündmustest. Püüdis asja ajada kirja teel. Vangid vahetasid kirju salaja. Teda polnud kodus, jätsin talle väikese kirja. *.. Roht ilmutab hiljem „Tallinna Teatajas” koguni avaliku kirja, milles peale muu teatab, et ta oma endiste kirjanduslike sõprade pärast häbeneb. J. Kärner. || selles vormis kirjutatud ilukirjanduslik vm. teos. O. Lutsu teos „Kirjad Maariale”. Pauluse kirjad. || kirjaümbrikut meenutav nõelte pakend. Kiri nõelu.
▷ Liitsõnad: anonüüm|kiri, armastus|kiri, era|kiri, kaas|kiri, kaebe|kiri, lepitus|kiri, meeldetuletus|kiri, protesti|kiri, soovitus|kiri, tänu|kiri, vabandus|kiri, vastus|kiri, viisakus|kiri, õnnitlus|kiri, ässituskiri; e-|kiri, elektronkiri; liht|kiri, tähtkiri.
5. ‹hrl. pl.› kõnek dokument, ametlik paber; ürik. Laos oli vähem kaupa, kui kirjad näitasid. Arveametnik ja kassapidaja hoiavad kirjad ilusasti korras. *Vahepeal on Emmi – kirjade järgi Anette-Emmeline – vankripäras end sõidusuunda pööranud .. M. Traat. *Tead, Logina on kolmsada aastat vana koht ... Juba poola-aegsetes kirjades mainitakse. R. Sirge.
▷ Liitsõnad: au|kiri, ees|kiri, hinna|kiri, kaitse|kiri, kiitus(e)|kiri, kinke|kiri, käsk|kiri, luba|kiri, märgu|kiri, nõude|kiri, palve|kiri, pant|kiri, põhi|kiri, raha|kiri, ratifitseerimis|kiri, ring|kiri, saate|kiri, suunamis|kiri, teenistus|kiri, turbe|kiri, voli|kiri, võla|kiri, ärakiri; hinge|kiri, kiriku|kiri, nime|kiri, revisjonikiri.
6. kõnek nimekiri; ‹sisekohakäänetes› osutab kategooriale, liigile, rühmale, kuhu keegi loetakse, arvatakse kuuluvat v. kust keegi välja arvatakse. Poisid võib juba meeste kirja arvata. Oled sa ikka veel poissmeeste kirjas? Koolis oli ta kogu aeg kolmemeeste kirjas. Õppeedukuselt on kool paremate kirjas. Teda ei saa veel kahtlusaluste kirjast kustutada. *.. väga ja väga võimalik, et ta enam polegi Häänküla kooli õpilaste kirjas. O. Luts.
7. van raamat. *Pealegi, kui Ants tõesti tahtis teada, kas vanus raamatuis leidub midagi huvitavat Vanapaganast, siis võis ta õpetaja poole pöörduda, sest see pidi ometi vanu kirju tundma. A. H. Tammsaare. || piibel, püha raamat. Kirigi ütleb, et vanemate patud nuheldakse laste kätte.
▷ Liitsõnad: aja|kiri, kuu|kiri, püha|kiri, reisi|kiri, väitekiri.
8. (kaunistav) muster, ornamentika (riidel, puuesemetel jm.). Lilleliste kirjadega põll. Särgikäiste kiri. Ilusa kirjaga kangas. Põletatud kirjadega puunõud. Hiiu kirjadega õllekapp. Lõikas kepile kirjad peale. Uhkete kirjadega tort. Musta-valget kirja 'musta-valgekirju' lehm. | piltl. *.. tüdruku küüned olid sinna [põsele] jätnud kirja, mida ei saanud valesti mõista. R. Kaugver.
▷ Liitsõnad: kampsuni|kiri, kinda|kiri, käise|kiri, pitsi|kiri, puidu|kiri, suka|kiri, tanu|kiri, tikandi|kiri, vaiba|kiri, varruka|kiri, vöökiri; pilu|kiri, põletuskiri; kalasaba|kiri, kirbu|kiri, kärbse|kiri, liblika|kiri, lill|kiri, vikkel|kiri, vöötkiri.

elavate kirjas olema, elavate kirjast lahkuma vt elav

halvas kirjas olema ~ seisma
kellegi silmis mittehinnatud olema, halvas kuulsuses olema. *Nüüd on ta möödunud sügisest Linnupettel, ja esialgu veel mitte kõige halvemas kirjas. E. Rannet.

heas kirjas olema ~ seisma
kellegi silmas hinnatud olema, heas kuulsuses olema. Mees polnud oma ümbruskonnas, kõrgemal pool kuigi heas kirjas.

kirja panema

1. üles kirjutama, üles märkima; (teost) valmis kirjutama. Rahvapärimusi, murret, oma seisukohti, mõtteid kirja panema. Pane kirja oma soovid, kõik, mis kuuled ja näed! Protokollija pani kõik täpselt kirja. Hakkas oma mälestusi kirja panema. *Seal pani ta [= E. Vilde] samal suvel kirja oma esikteose – jutustuse „Kurjal teel”. V. Alttoa.
2. arvele võtma, registreerima, üles kirjutama. Pange mind ka kirja! Kontrollib, kas ta töötunnid on õigesti kirja pandud. *Jürka tahtis nimelt oma esimesed kaksikud kirja panna ja läks selleks uuesti õpetaja juurde. A. H. Tammsaare.

kirjas olema ~ seisma

1. üles kirjutatud, üles märgitud, kirja pandud olema. Selle kohta on üht-teist õpikus kirjas. Seal seisis must valgel kirjas, et ..
2. kusagil registreeritud, arvel olema. Korralikku töömeest temast pole, peaasi et ainult päev kirjas. Meeskonnal on siiani kirjas kaks võitu ja kaks kaotust.

[kellegi] kulu ja kirjadega vt kulu [1]

kori ‹korju 32› ‹s›
seljatugi, leen. Kõrge korjuga toolid. Nõjatusin pingi kõrgele nikerdatud korjule. Ta istus korvtoolis, selg vastu korju. || kanakorv, kresla. *Lähenes suur must hobune, kõrge korjuga saan järel. J. Vorms.
▷ Liitsõnad: toolikori.

kuri ‹kurja 32›
I. ‹adj›
1. (loomu poolest) õel, tige, halastamatu, pahatahtlik. Kuri mõisahärra, kubjas, sundija. Kuri nõid. Deemonid ja muud kurjad jõud. Perenaine, võõrasema oli väga kuri. Tal on kodus kuri ämm. Vanas eas läks ta üha kurjemaks. Eidel oli kuri süda, kuri ja terav keel. Kes kaitseb mind kurja maailma eest? Viin on tema kurjem vaenlane. Poisil on kurjad silmad. Kuri kahjurõõmus muie. Kurjad keeled kõnelesid 'levisid kuulujutud', et raamatupidaja armastab vägijooke pruukida. || (pahasoovliku plaani, teo vms. kohta). Kuri kavatsus, plaan. Nad peavad kurja nõu. Haub kurje mõtteid, kurja kättemaksu. Sa mängisid mulle kurja vembu. Temaga tehti kurja nalja. *..halastamatu on tema süda ja kurjad ta teod. J. Sütiste. || (loomade kohta:) kallale, hammustama v. lööma kippuv. Kuri elajas, pull. Vana isahani on hirmus kuri. Lapsed on kuke, jäära kurjaks õpetanud. Kuri koer õue hoiab.
2. vihane, (väga) pahane. Nüüd sai isa päris kurjaks. Ega sa minu peale väga kuri ole? Miks oli ta kõigi vastu nii kuri? Ära ole lapsele nii kuri. Mart ei olnudki eriti kuri, kui juhtunust kuulis. Ta heitis naisele kurja pilgu. Kes seal räägib kurja häälega? Õpetaja nägu, ilme läks iga hetkega kurjemaks. Ma ei lausunud ühtegi kurja sõna.
3. (millegi kohta:) halb, paha; kehv; hull vms. vrd kuri (4. täh.) Algasid sügisesed kurjad ilmad. Kurjad aimused, ended, kuuldused. Tal on kuri kuulsus. Ajad on kurjad. Kohtuasi võttis kurja pöörde. Olen oma elus näinud nii häid kui kurje päevi. Noored läksid, sattusid kurjale teele. Kurjemaks ei või see asi, lugu enam minna. *Ööd muutusid pikemaks ja meri kurjemaks. A. Mälk.
4. (millegi suurust, tugevust, ägedust vms. rõhutades) vrd kuri (3. täh.). a. ränk, raske; ohtlik; piinav, raskesti talutav. Tuli kallale kuri köha, palavik. Isal oli kuri haigus, tõbi, kasvaja. Meest kardeti kui kurja katku. Võlad tegid emale kurja muret. Sulle tehti kurja ülekohut. b. suur, hirmus, kõva, kange. Kõige kurjem külm oli möödas. Tüdruk nägi õppimisega kurja vaeva. Tekkis kuri kiusatus ujuma minna. Tal tekib kuri kahtlus, et midagi on korrast ära. Mul on kuri kavatsus, plaan sind maale kaasa võtta. Haige piinles kurjal kombel 'väga, hullusti, hirmsasti'. See kõik tüütas mind kurjal moel 'väga, hullusti, hirmsasti'. *Aga kurjaks prassimiseks on viimasel ajal läinud ikka küll – juba teist ööd on ta ühtejärge joobnud. E. Kippel. c. karm, range. Kuri käsk, korraldus, ettekirjutus. Sai kurja karistuse. Kord on siin väga kuri. Korra säilitamiseks võeti tarvitusele kõige kurjemad abinõud.
II. ‹s›
1. kurat, saatan, vanaõelus, vanasarvik. Kuri kiusab, ahvatleb. Sipleb kurja võrgus. Mehel õnnestus kurja küüsist pääseda. Kõik tormasid, nagu oleks neil kuri kannul. *Ja lävesse oli hobuseraud naelutatud, et kuri jalgupidi kinni jääks. F. Tuglas. || kõnek (kergelt kirudes, pahandades, vahel ka naljatades:) põrguline, kurivaim, sunnik. Vaata, näe kurja, tema ka kohal! Kes kurja teab, mis nad loomale sisse söötsid. *..ema vaatab mesilaste järele, need kurjad võivad küll tänase ilmaga peret heita. E. Krusten. *Kuri võtku, mõtles ta, see peremeheseisus ei ole naljaasi. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: vanakuri.
2. halb asi v. tegu, halb; halbus, kurjus; ant. hea. Kellelegi kurja tegema. Kurja ära hoidma. Ära tasu kurja kurjaga! Me tasume neile kõige kurja eest kätte. Mu hing aimab kurja. Neil on midagi kurja mõttes. Meeste näod kuulutavad kurja. Haub südames mehe vastu kurja. Viin on kõige kurja juur. Proovisin küll heaga, küll kurjaga. Kui ei lähe heaga, siis läheb kurjaga. Ega küll küllale kurja tee. *Et sa ka muidu ei kuula, kui ikka kurjaga. A. H. Tammsaare. *Ta on täna püsti kurja täis, see Andres... A. Jakobson. || ‹omastavas koos postpositsioonidega peale, peal, pealt, harvemini väliskohakäändeis› kõnek (mingisse keelatud kohta minemise, seal olemise vm. halva lubamatu teo, toimingu kohta). Lambad läksid kurja peale. Kari on kurja peal. Karjane ajas loomad kurja pealt ära. Poiss oli sellise näoga, nagu oleks ta kurja pealt, kurjalt tabatud. *Sellistel kordadel viis Priidu loomad lausa kurjale – kas riigimetsa või naabrite heinamaale. P. Vallak.
▷ Liitsõnad: tulekuri.

kuri karjas
asi halb, asi päris hull, asjad halvad; pahandus käes, pahandust ülearu. Kui töö ei ole tähtajaks valmis, siis on kuri karjas. Kui poisid pahateo pealt kätte saadi, siis oli kuri karjas.

kuri silm, kurja silmaga vaatama vt silm [-a]

kurjast olema
halb, lubamatu v. kahjulik olema. Selline laisklemine, lobisemine, keelekandmine on juba kurjast. Igasugune lihtsustamine ja pealiskaudsus on kurjast. Mis ühele kurjast, see teisele marjaks.

mitte kurja undki nägema vt uni

nagu ~ kui kurjast vaimust vaevatud vt vaim

(tulist) kurja vanduma ~ kiruma
(rängalt) vanduma, kiruma, vandesõnu, hrl. sõna kurat (ja sellega seotud vandevormeleid) kasutama. Mehed vandusid tulist kurja, kui auto lumme kinni jäi.

kõri ‹11› ‹s›

1. anat kopsudega hingavate selgroogsete hingamistee algusosa kuni hingetoruni, inimesel jt. imetajatel ühtlasi hääletekkeelund (larynx). Inimese, looma kõri. Kõri kõhred, lihased, ehitus. Häälekurrud paiknevad kõris. Härja kõrist kostis vihane möire. Kõri kinni pigistama. Miski nagu nöörib, pigistab kõri. Ta ei saanud sõnagi suust, hirm nööris kõri kinni. || mitmesugustes, hrl. kõva häälega hüüdmist, karjumist, laulmist väljendavates vm. häälega seostuvates ühendites. Karjub, laulab, naerab, hüüab, röögib täiest, kogu, kõigest kõrist. Röögiti laulda kuis kõri võttis. Mehed hakkasid laia kõriga naerma. Hõiskab täie kõriga. „Meie võit!” kuulutas ta täiel kõril. On sel alles võimas kõri! *Neil oli hea laulumees, parem kui Viies, kellel ka on kõri nagu orelivile. P. Kuusberg. || kõnek (karjuva, laulva inimese kohta). *Kümned kõrid püüavad üksteisest üle kisendada. Ansomardi.
▷ Liitsõnad: hinge|kõri, hõbe|kõri, laulukõri; kisakõri.
2. vastav piirkond (ees) kaelal. Kõri läbi lõikama. Kellelgi kõrist kinni haarama, hoidma. Koer kargas kitsele kõrri (kinni). Hunt lõi hambad hobusele kõrri. Tõmbab endal sõrmega üle kõri. Karjub, nagu oleks tal keegi kõri kallal 'püüaks teda tappa'. *Paul haaras kõri järele, nagu jääks tal hing kinni. K. Ristikivi.
3. kurk [kurgu]. Kulinal voolab õlu mehe kõrist alla. Kartulitükk jäi kõrisse kinni. See toit ei lähe mul kõrist alla. *Ei ole sinu suugi sarvest ega kõri kasetohust, hehehe! A. Jakobson. || kõnek (kõva viinavõtja kohta). Va kõri, kaanib õlut ja viina nagu kaamel vett. See mees on kõva kõri, hommikust õhtuni auru all. *Ega vanapiiga teid, kõrisid, jõua täis joota. R. Vellend.
▷ Liitsõnad: söögikõri; jooma|kõri, õllekõri.
vrd kõrini

[kellelgi] kõri kinni pigistama
kelleltki igasugust elamis-, tegutsemisvõimalust ära võtma, kedagi kitsikusse ajama. Maksud pigistavad neil kõri kinni.

[kellelgi] kõri maha võtma ~ tõmbama
(ära) tapma, maha tapma; maha murdma. Põgeneme, muidu võetakse veel kõri maha! Hunt tõmbas hobusel kõri maha.

[kellelgi] kõri pihku võtma
kellegi kallal vägivalda tarvitama. Kui õigel ajal võlga ära ei maksa, võetakse kõri pihku.

kõrisse ~ kõrri (kinni) kargama, kõris(t) kinni (olema)
kallale kargama (ka sõnadega); kimbutama, ahistama hakkama; kellegi kallal, kellegagi vaenujalal olema, kellegagi kisklema. Põrnitsevad vastamisi, valmis teineteisele kõrri kargama. Üks igavene tüli ja riid, vend vennal kõris kinni. *.. peaaegu kogu maailm põleb, rahvad on üksteisel kõrist kinni .. E. Krusten.

kõrist alla ~ läbi kõri ~ kõrist läbi laskma, kõrist alla minema
(raha, vara mahajoomise kohta). Laskis kogu oma palga kõrist alla. Ta ei saanud enne kaineks, kui kogu raha oli läbi kõri lastud. Kõik, mis ta teenib, läheb kõrist alla.

kääri ‹adv›
avatud kääride kujuliseks laiali. Suusad läksid hüppel kääri.